2-24-19283/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMõista Ylt A kasuks alates 1. detsember 2024 kuni A täisealiseks saamiseni toetust saavad, so 3-ga) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1.
Legislator headnote
AI generated2-24-19283/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Mõista Ylt A kasuks alates 1. detsember 2024 kuni A täisealiseks saamiseni toetust saavad, so 3-ga) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1.
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Triin Siimpoeg
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. veebruar 2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-19283
Tsiviilasi
A, B ja C hagi Y vastu elatise nõudes
Tsiviilasja hind
Hageja I 2251,98 eurot
Hageja II 2251,98 eurot
Hageja III 1837,71 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hagejad
I. A (isikukood XXX)
II. B (isikukood XXX)
III. C (isikukood XXX)
Hagejate seaduslik esindaja X (isikukood XXX)
Kostja Y (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada A, B ja C hagi Y vastu tagaseljaotsusega.
2. Mõista Ylt A kasuks alates 1. detsember 2024 kuni A täisealiseks saamiseni
(xx.xx.xxxx) välja igakuine elatis 250,22 eurot (272,76 eurot (baassumma) + 54,96
eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 37,50 eurot
(50% lasterikka pere toetust jagatud 2-ga ja seejärel jagatud laste arvuga, kes
toetust saavad, so 3-ga) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1.
aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja
brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja
lasterikka pere hüvitise (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja §
21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka pere hüvitise
suuruse muutumisele järgnevast kuust.
3. Mõista Ylt B kasuks alates 1. detsember 2024 kuni B täisealiseks saamiseni
(xx.xx.xxxx) välja igakuine elatis 250,22 eurot (272,76 eurot (baassumma) + 54,96
eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 37,50 eurot
(50% lasterikka pere toetust jagatud 2-ga ja seejärel jagatud laste arvuga, kes
toetust saavad, so 3-ga) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1.
aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja
brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja
lasterikka pere hüvitise (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja §
21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka pere hüvitise
suuruse muutumisele järgnevast kuust.
4. Mõista Ylt C kasuks alates 1. detsember 2024 kuni C täisealiseks saamiseni
(xx.xx.xxxx) välja igakuine elatis 204,19 eurot (272,76 eurot (baassumma) + 54,96
eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 37,50 eurot
(50% lasterikka pere toetust jagatud 2-ga ja seejärel jagatud laste arvuga, kes
toetust saavad, so 3-ga) – 50 eurot (50% lapsetoetusest) x 0,85 (15%
perekonnaseaduse § 101 lg 7 alusel)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest
korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga
muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere
hüvitise (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 2)
suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka pere hüvitise suuruse
muutumisele järgnevast kuust.
5. Kohustada Yt tasuma väljamõistetud elatis iga kuu 10. kuupäevaks Xi
arvelduskontole nr XXXXXXXX selgitusega „elatisraha lastele“.
6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Otsuse edastamine
Toimetada kohtuotsus kätte hagejate seaduslikule esindajale ja kostjale.
Edasikaebamise kord
Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule
30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,
välja arvatud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 nimetatud juhtudel.
Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule
30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele
vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja peab vastama
tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus
toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja
sai teada tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda
riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot
ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi
arveldusarvele nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099
(Swedbank AS), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või
EE567700771003819792 (LHV Pank). Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja
number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi
taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,
eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses
esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab
kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud
taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista
menetlustähtaja ennistamist.
Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks
õigustatud või kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §
178).
Asjaolud ja kohtu seisukoht
1. A (hageja I), B (hageja II) ja C (hageja III) (ühiselt hagejad) esitasid 19. detsembril
2024 Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu elatise nõudes. Hagejad paluvad mõista kostjalt
välja elatis alates 01.12.2024 kuni hagejate täisealiseks saamiseni perekonnaseaduse §-s 101
toodud valemi alusel, mis on arvestatud muutuva suurusena.
Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt on hagejad kostja ning Xi (hagejate seaduslik
esindaja) ühised lapsed. Hagejad elavad Xga ning kostja juures ei viibi. Kostja ei täida
ülalpidamiskohustust. Hagejate ülalpidamiseks kulub ühes kuus kokku on 1485 eurot, mis
kujuneb järgmiselt:
-
hageja I kulud on 520 eurot (eluasemekulud 50 eurot, kulud toidule 250 eurot,
sidekulud 15 eurot, kulud tervishoiule 100 eurot, kulud hügieenitarvetele 25 eurot,
kulud koolikohustuse täitmiseks 30 eurot, kulud riietele ja jalanõudele 50 eurot);
-
hageja II kulud on 485 eurot (eluasemekulud 50 eurot, kulud toidule 250 eurot, kulud
tervishoiule 100 eurot, kulud hügieenitarvetele 25 eurot, kulud koolikohustuse
täitmiseks 30 eurot, kulud riietele ja jalanõudele 30 eurot);
-
hageja III kulud on 480 eurot (eluasemekulud 50 eurot, kulud toidule 250 eurot, kulud
transpordile 50 eurot, kulud tervishoiule 100 eurot, kulud riietele ja jalanõudele 30
eurot).
2. Kohus võttis hagi 23. detsembri 2024 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat
esitama kohtule kirjaliku vastuse hagile 21 päeva jooksul alates hagiavalduse kättesaamisest.
Kohtute infosüsteemis registreeritud andmetel toimetati menetlusdokumendid, sh hagiavaldus
kostjale isiklikult kätte nende avamisega kättetoimetamisportaalis (KÄPO) 28.01.2025 (TsMS
§ 3111 lg 1 p 3 ja lg 3). Kostjal tuli esitada vastus hagile hiljemalt 18.02.2025, kuid kostja ei
ole vastust esitanud. Kohus on kostjat hoiatanud, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata
jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
3. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega
rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,
kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi
toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse
hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõusolekut eeldatakse, kui
hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist (TsMS § 407 lg 2).
Kuna kostja, kellele on hagi kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja
jooksul ja hagejad on nõus lahendama asja tagaseljaotsusega, rahuldab kohus hagi TsMS §
407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. Kohus loeb hagejate märgitud asjaolud kostja poolt
omaksvõetuks ja kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi
selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab hagi.
4. Tsiviilasja menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.
Kohtu selgitused
Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli
tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja
võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1–3 sätestatud aluse
esinemise korral: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte
toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2)
kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale
kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3)
tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.
Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti
asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul,
kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses
kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja
ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta (TsMS §
416).
Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse
riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte tsiviilkohtumenetluse seadustikus
sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis
tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei
saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu,
millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 150 lg 31).
Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks
(TsMS § 468 lg 1 p 2).
(allkirjastatud digitaalselt)
Triin Siimpoeg
kohtunik