4-25-182/14 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-25-182

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

20. veebruar 2025, Tallinn

Väärteoasja number

4-25-182

Kohtunik

Pavel Gontšarov, Orvi Koik, Inna Ombler

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 3. veebruari 2025. a määrus, millega

jäeti rahuldamata Tauno Laasme taotlus kaebetähtaja

ennistamiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tauno Laasme (isikukood 37409110217; e-post XXX),

määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Tauno Laasme määruskaebus Harju Maakohtu 3. veebruari 2025. a määruse peale

kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

VTMS §-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast

kohtumäärusest teada või pidi teada saama. VTMS § 190 järgi on määruskaebuse esitamise õigus

kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul. VTMS § 17 lg 2 kohaselt on Riigikohtus

kohtumenetluse pooled menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsja ja kohtuväline

menetleja või tema advokaadist esindaja.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 28.11.2024 otsusega nr 2317,24,003339

karistati Tauno Laasmed LS § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 105 trahviühiku ulatuses, s.o summas

420 eurot ning juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks ning LS § 236 lg 1 järgi rahatrahviga 130

trahviühiku ulatuses, s.o summas 520 eurot ja juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Kohtuvälise

menetleja otsuses oli märgitud, et otsusele võib esitada kaebuse Harju Maakohtule 15 päeva

jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalistele kohtuvälise

menetleja juures kättesaadav, st kaebuse esitamise viimane tähtaeg on 23.12.2024.

2. 13.01.2025 registreeriti Harju Maakohtus T. Laasme kaebus PPA Põhja prefektuuri

Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse otsusele ning taotlus

kaebetähtaja ennistamiseks.

1(4)

4-25-182

Maakohtu määrus

3. 03.02.2025 määrusega jättis Harju Maakohus T. Laasme taotluse kaebetähtaja ennistamiseks

rahuldamata.

Maakohus tõi välja, et T. Laasme esitas taotluse kaebetähtaja ennistamiseks 13.01.2025,

põhjendades tähtaja möödalaskmist põhiargumentidega selles, et esitas kaebuse valele aadressile

(ppa@politsei.ee) ning politsei vastus juhisega, kuhu tuleb kaebus adresseerida läks tema e-posti

SPAM-kausta.

Maakohtu hinnangul T. Laasmel selliseid asjaolusid, mida saaks möödalastud kaebetähtaja

ennistamisel lugeda mõjuvaks, ei esine. Juriidilise hariduse puudumine ja kaebuse esitamise

täpse korra mittemõistmine ei ole käsitatavad selliste objektiivsete asjaoludena, mis tingiks

kaebetähtaja ennistamise. Väärteootsuses on sõnaselgelt kirjas, et otsuse peale võib esitada

kaebuse Harju Maakohtule 15-ne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus

on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav ning et kaebuse esitamise viimane

tähtaeg on 23.12.2024. Selline edasikaebuse tähtaega puudutav lause ei sisalda maakohtu

hinnangul juriidilisi termineid, millest oleks raske tavainimesel aru saada.

T. Laasme on märkinud, et politsei poolt telefoni teel edastatud info kohaselt tuli tal kaebus

esitada Politsei- ja Piirivalveameti aadressile ppa@politsei.ee. Kas see ka tegelikult nii aset

leidis, ei saa kohus hinnangut anda. Samas on Lääne-Harju politseijaoskonna eriasjade uurija JP

edastanud 13.12.2024 T. Laasmele vastuskirja (s.o 10 päeva enne lõpptähtaja saabumist), milles

on selgitanud, et otsuse vaidlustamiseks tuleb kaebus esitada Harju Maakohtule (Lubja 4, Tallinn

või www.kohus.ee). T. Laasme väitel läks nimetatud e-kiri SPAM-kausta, mis ei olnud temast

sõltuv. Maakohus sellega ei nõustunud. SPAM-kausta e-kirja sattumist ei saa käsitleda näiteks

sidehäirena või sellise asjaoluna, mis ei olnud isikust sõltuv, kuna SPAM-kausta saab vastavalt

oma soovile seadistada ehk suunata sinna e-kirju, mis ei pärine usaldusväärsest allikast,

reklaamkirju jne, aga ka kontrollida, et SPAM-kausta ei oleks sattunud selliseid kirju, mis on

sinna ekslikult läinud. SPAM-kausta saab seega igal ajahetkel kontrollida, vaadata ja sirvida. T.

Laasme poolt kirjeldatud olukord kõlab kohtule ka mõneti üllatavalt, kuna T. Laasme on

menetluse kestel korduvalt suhelnud HRga e-posti aadressil XXX ja edastanud oma seisukohti

ppa@politsei.ee aadressil ning nende kirjade kättesaamisega ei ole esinenud kordagi probleeme.

Isegi kui e-kiri läks SPAM-kausta, teadis T. Laasme, et tal on käimas väärteomenetlus, milles

tehtud otsust ta soovib vaidlustada, mistõttu pidi ta ise olema hoolsam, et kõiki sidekanaleid

kontrollida ehk lisaks tavapostile kontrollida ka SPAM-kausta läinud e-kirju. Et T. Laasme tegi

seda alles 13.01.2025, ei anna alust kaebetähtaja ennistamiseks.

Määruskaebuss

4. 11.02.2025 laekus Tallinna Ringkonnakohtule T. Laasme määruskaebus, milles palutakse

maakohtu määruse tühistamist, kaebetähtaja ennistamist ja esitatud kaebuse maakohtule

edastamist selle sisuliseks läbivaatamiseks.

Kaebaja hinnangul on maakohtu määrus motiveerimata ja ei arvesta menetlusosaliste tegelikku

olukorda. Kaebaja leiab, et tema on menetlusosalisena selgelt nõrgem pool võrreldes riigiga ning

märgib, et tal puudub juriidiline haridus, mistõttu on menetluses olnud ebavõrdses olukorras.

Maakohus ei ole seda asjaolu piisavalt arvestanud ega hinnanud tema võimalusi eksimuse

parandamiseks. Eelistada tuleks nõrgemat poolt ning ka kohus peaks kaitsma nõrgemat poolt

riigivõimu vastu.

2(4)

4-25-182

Kaebuse valele aadressile esitamine ei olnud kaebaja tahtlik eksimus. Maakohtu määrusest

järeldub, et kohus ei pidanud politsei eksitavat juhendamist tähtajast kinnipidamist takistavaks

asjaoluks. T. Laasme hinnangul on tegemist olulise menetlusliku eksimusega, kuna politsei

esindaja andis talle vale juhise, mille kohaselt tuli kaebus esitada e-posti aadressile

ppa@politsei.ee. Samuti puudus PPA väärteootsuses e-posti aadress, kuhu tuleks vaidlustatav

kaebus saata. Sellest lähtuvalt saatis ta kaebuse antud aadressile heauskselt ning eeldas, et

politsei edastab selle pädevale kohtule. See asjaolu on kaebaja hinnangul piisav põhjus

kaebetähtaja ennistamiseks.

Antud juhul ei saanud T. Laasme kaebuse esitamise kohta teada politsei eksitava juhise tõttu

ning hiljem ei saanud ta vastuskirja kätte selle sattumise tõttu SPAM-kausta, mis oli temast

sõltumatu asjaolu. Politsei saatis talle 13.12.2024 selgitava kirja, millest sai ta teada alles

13.01.2025, kui oli seda teadlikult otsima hakanud. Kuna ta ei saanud teada, et talle selline kiri

on saadetud, on alusetu maakohtu väide, et kaebaja oleks pidanud olema hoolsam. Seega oli

tegemist asjaoluga, mis ei olnud temast sõltuv ning mida ei saa pidada hooletuseks tema poolt.

Määruses ei ole käsitletud asjaolu, et T. Laasme on alusetult ja ilma tõenditeta süüdi mõistetud

avariis, mida ta ei ole põhjustanud. Kui kohus otsustab kaalutlusõigust rakendades tähtaja

ennistada, siis see ei teeks kellelegi kahju. Seevastu tähtaja mitteennistamine põhjustab T.

Laasmele väga raskeid tagajärgi ning ebaõigesti menetletud väärteootsus jääb jõusse. Lisaks

juhib kaebaja tähelepanu, et kehtiva seadusandluse järgi peab kohtu huvi olema tõe

väljaselgitamine. Kui eeldada, et PPA väärteootsus oli vale, siis jääb tõde välja selgitamata

formaalsete takistuste tõttu. Kaebaja karistamine rangete menetlustähtaegade formaalse

tõlgendamise kaudu, arvestamata tegelikke asjaolusid, rikub õiglase menetluse põhimõtet.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. VTMS § 2 kohaselt, kui VTMS-s ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses

kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 326 lg 3 lubab

ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui see on ilmselt põhjendamatu ning

VTMS § 2 valguses võib normi kohaldada väärteomenetluses. VTMS § 196 lg 2 järgi lahendab

maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse ringkonnakohtu kohtunik ainuisikuliselt, s.o

järelikult selle erisusega tuleb väärteomenetluses arvestada.

6. Ringkonnakohus leiabki, et esitatud määruskaebusel puudub edulootus ehk antud juhul on

tegemist perspektiivitu kaebusega. Ühtegi alust maakohtu määruse tühistamiseks ei esine,

maakohus on ammendavalt oma seisukohta põhjendanud ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks

kohtupraktikat muuta. Nagu maakohus selgitas, on kohtuvälise menetleja otsuses selgelt kirjas,

mis aja jooksul oli võimalik sellele kaebus esitada ja kuhu kaebus esitada tuleb. T. Laasme seda

tähtaegselt ei teinud. Seejuures on T. Laasme esitanud ringkonnakohtule samasisulised

põhjendused kaebetähtaja ennistamiseks, nagu maakohtule. Maakohus on igati asjakohaselt

nendele vastanud ja põhjendanud, miks neid ei saa pidada objektiivseteks takistuseks, mis

annaksid aluse ennistamise taotluse rahuldamiseks. Asjaolu, et kaebaja maakohtu seisukohaga ei

nõustu, ei anna alust määruse tühistamiseks, kuna ühtegi objektiivset takistust, mis oleks

kaebajal esinenud kaebuse õigeaegselt kohtule esitamiseks, ei tuvasta kaebuse pinnalt ka

ringkonnakohus. Seadusega reguleeritud kaebekorra näol ei ole tegemist üksnes formaalsusega,

nagu seda leiab kaebaja. Seega asub ringkonnakohus kokkuvõtlikult seisukohale, et maakohtu

määrus on seaduslik ja põhjendatud ning T. Laasme poolt kaebuses esitatud väited ei tingi selle

lahendi tühistamist.

7. Ringkonnakohtul puudub alus maakohtu seisukoha ümberhindamiseks. Arvestades eeltoodut

ei pea ringkonnakohus otstarbekaks alustada määruskaebemenetlust. Lähtuvalt KrMS § 326 lg-st

3 on esitatud määruskaebus ilmselt põhjendamatu ning see tuleb jätta läbi vaatamata.

3(4)

4-25-182

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)