4-25-64/15 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

4-25-64

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. veebruar 2025.a, Rapla kohtumaja

Väärteoasja number

4-25-64 (263024003512)

Kohtunik

Kohtuistungi sekretär

Endla Ülviste

Aivi Meister

Väärteoasi

Janar Purga kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne

prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna 20.12.2024.a

otsusele väärteoasjas nr 263024003512 liiklusseaduse (LS)

§ 227 lg 4 järgi.

Menetlusosalised

Menetlusalune isik:

Janar Purga; isikukood:

39103010286; Eesti Vabariigi kodanik; xxx; e-post: XXX.

Kaitsja: vandeadvokaat XX , Advokaadibüroo XX; e-post:

XXX. Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Lääne

prefektuuri

Kesk-Eesti

politseijaoskonna

Rapla

menetlusgrupi esindaja

RESOLUTSIOON

Juhindudes VTMS § 132 p 3 kohus otsustas:

1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna

20.12.2024.a otsus ja lõpetada väärteomenetlus Janar Purga suhtes VTMS § 29 lg 1 p

1 alusel.

2. Mõista Eesti Vabariigilt Janar Purga kasuks välja 2336,30 eurot valitud kaitsjale

kohtuvälises menetluses ja maakohtus makstud tasu ning kulude katteks.

3. Jätta riigi kanda tunnistajal tekkinud kulu 22,30 eurot.

Kohtuotsuse ärakiri edastada Janar Purgale, kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale.

EDASIKAEBAMISE KORD

1 (9)

4-25-64

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Otsuse peale võivad kassatsiooni

esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist

esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kohtuväline menetlus

1. 12.09.2024.a koostatud väärteoprotokolli kohaselt Janar Purga, juhtides 12.09.2024.a kell

5:48 Rapla maakonnas Rapla vallas Tallinn-Rapla-Türi tee asulavälise tee 39-l kilomeetril,

kus lubatud suurim sõidukiirus on 70 km/h, mootorsõidukit Suzuki GSX-R 1000 reg. märgiga

xxx, liikus kiirusega 162 ± 5 km/h, millega ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem

kui 87 km/h. Janar Purga rikkus LS § 50 lg 5 p 3 nõudeid ning pani toime LS § 227 lg 4 järgi

kvalifitseeritava väärteo.

2. Kohtuvälise menetleja 20.12.2024.a otsusega tunnistati Janar Purga süüdi LS § 227 lg 4

järgi lubatud sõidukiiruse ületamises mitte vähem kui 87 km/h ning temale määrati

karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine kuueteistkümneks kuuks.

3. Otsuse kohaselt on Janar Purga süü väärteo toimepanemises on tõendatud kiirusmõõturi

kasutamise protokolliga ning tunnistajate XX-i ja XX-i ütlustega, samuti on väärteoprotokolli

koostanud kohtuvälise menetleja tajunud vahetult rikkumise tehiolusid.

4. Janar Purga Pani väärteo toime tahtlikult, tema karistust kergendavad ja raskendavad

asjaolud puuduvad. Süüd suurendavaks asjaoluks loeb kohtuväline menetleja seda, et

karistusregistri väljavõtte kohaselt on menetlusalust isikut korduvalt karistatud liiklusalaste

rikkumiste eest. Kaks kehtivat väärteokaristust on määratud LS § 227 järgi ettenähtud väärteo

toimepanemise eest ning viis väärteokaristust on arhiveeritud.

5. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et Janar Purga ei ole varasematest rahalistest

karistustest vajalikke järeldusi teinud, mistõttu ei ole järjekordne rahatrahv isikule kohane

karistuse liik ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest on vajalik tema juhtimisõigus ära

võtta. Rahatrahviga karistamine oleks perspektiivitu kuna liiklusalaste väärtegude toimepanek

on muutunud menetlusaluse isiku elustiiliks, mida näitab asjaolu, et viimased kolm kiiruse

ületamist pani Janar Purga toime kõigest kuue kuu jooksul ning rikkumised on ajas läinud

järjest raskemaks.

6. Kohtuväline menetleja leiab, et isiku süü suurus LS § 227 lg 4 ettenähtud teo

toimepanemisel sõltub numbrilisest näidust. Võrreldes süütegude raskusastmeid ja nende eest

määratavaid karistusi on LS § 227 lg 4 ettenähtud väärteo toime pannud isiku süü suurem kui

LS § 227 lg 3 ettenähtud väärtegu toime pannes ning seetõttu peaks ka LS § 227 lg 4

ettenähtud väärteo eest mõistetav karistus ületama LS § 227 lg 3 ettenähtud sanktsiooni

ülemmäära (sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kaheteistkümne kuuni). Põhikaristusena

mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldamine keskmisest suuremas määras omab konkreetse

menetlusaluse isiku asjas eripreventiivset eesmärki, mahub etteantud karistusraamidesse ja on

proportsionaalne.

Menetlusaluse isiku kaebus

7. 06.01.2025.a esitas Janar Purga kaitsja eelnimetatud otsusele kaebuse, milles palub

tühistada kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel

seoses väärteotunnuste puudumisega.

2 (9)

4-25-64

8. Kohtuväline menetleja on olulise osa tõenditest hävitanud või lasknud hävineda.

Salvestised ning politseisõiduki asukoha positsioneerimise andmed võimaldaksid välja

selgitada, kus asus politseisõiduk erinevatel ajahetkedel, millised sõidukid ja millal möödusid

seisvast politseisõidukist ning kuidas toimus kiirust ületanud mootorratta tuvastamine ja

sellele järele sõitmine. Need tõendid on asendatud tunnistajate ebausaldusväärsete ütlustega.

9. Kiirusemõõteseadmel ei lukustatud mõõdetud kiirust. Tunnistajate poolt juhuslikud nähtud

numbrid tablool ei võimalda analüüsida, millises mõõterežiimis ja millistel tingimustel need

näidud ilmusid. Ebausutav on, et politseinike suhtes eest tahapoole liikunud mootorratta

tajumisel vaatasid kõik ametnikud tablool olevaid numbreid, kuid ei fikseerinud näitu.

Tegemist oli kohaga, kus politseinikud teostavad tavapäraselt liiklusjärelevalvet ehk

mõõdetigi kiirust liiklusjärelevalve käigus, mõõtevahend oli sisse lülitatud ja mõõterežiimis.

Menetlusalusel isikul puudub igasugune võimalus kontrollida näidu olemasolu ning see

puudub ka kohtul.

10. Politseisõidukis oli videosalvestusseade, kuid selle salvestusi ei säilitatud. Kaebaja ei

väida, et seda tehti tahtlikult või politseinikud valetaksid, kuid sellises olukorras võis tekkida

siseveendumus teabe põhjal, mida ei ole enam võimalik kontrollida. Kohtuvälisel menetlejal

on KrMS § 7 lg 2 kohaselt kohustus tõendada menetlusaluse isiku süü, menetlusalune isik ei

pea tõendama oma süü puudumist ning KrMS § 7 lg 3 kohaselt tuleb kõik kõrvaldamata

kahtlused tõlgendada kahtlustatava või süüdistatava kasuks, see tähendab, et ka menetlusaluse

isiku kasuks.

11. Mõõtmiskohast Tallinna suunas on ligikudu 80 meetri kaugusel tihe võsa, mis muudab nii

kiiruse mõõtmise kui ka võsa taga liikuva mootorratta nägemise võimatuks. Maanteele

väljasõitmiseks tuleb esmalt sõita Rapla suunas ja alles siis saab teha pöörde Tallinna suunas.

Kaitsja arvutuste kohaselt pidi politseinike väidetud kiirusega liikuv mootorratas jõudma neist

mitme kilomeetri kaugusele enne, kui politseisõiduk jõudis mootorratta kiirusega sarnase

kiiruseni. Tegemist on kurvilise maanteega, mistõttu silmside ei saanud olla pidev. Seega ei

saanud politseinikud olla veendunud selles, et mootorratas ei pööranud ära või oli tegemist

kindlasti sama mootorrattaga, mille nad peatasid. Kui mootorratas sõidab mööda teisest

mootorrattast, siis ei pruugi see kurvilisel teel olla tajutav ning ilmselgelt ongi selline eksimus

juhtunud, sest enne, kui Janar Purga nägi politseisõiduki vilkureid sõitis temast mööda teine

mootorratas.

12. Menetlusalune isik väidab, et ta ei ületanud lubatud kiirust. Politseinikud jõudsid Janar

Purga mootorratta peatamise kohani ligikaudu 7 minutiga, lubatud kiirusega oleks selle

vahemaa läbimiseks kulunud 14-15 minutit. Seega möödus Janar Purga politseinikest 7-8

minutit enne mootorratturit, kelle kiirust mõõdeti ning ta ei saanudki politseinikele meelde

jääda. Politseinikud peatasid mootorratta, kuid see ei olnud see, mille kiirust mõõdeti.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

13. Kaitsja jääb kaebuse juurde ning tema seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. KrMS § 7

lg 2 järgi ei pea keegi oma süütust tõendama ning kõrvaldamata kahtlus isiku süüdiolekus

tõlgendatakse tema kasuks. Politseinikud ütlesid, et nad ei ole kohustatud kiiruse mõõtmist

salvestama, kuigi kõik võimalused selleks olid olemas, oli pardakaamera ja kolm

rinnakaamerat. Väideti, et mootorratta vaateväljast kadumine oli hetkeline, kuid seda ei saa

kontrollida. Mõõtmise tulemusel kiirusmõõturi ekraanile ilmuv lugem säilitatakse

kiirusmõõturi mälus, käesoleval juhul oli see võimalik, kuid seda ei tehtud. Riigikohtu

3 (9)

4-25-64

praktika kohaselt tuleb olukorras, kus mõõtmise tulemust ei ole kiirusmõõturi ekraanil

võimalik säilitada, tagada mõõdetud sõidukiiruse tõendatavus ja võimalus isiku efektiivse

kaitseõiguse teostamiseks muul viisil, näiteks kiirusmõõturi töö videosalvestamisega ja isikule

videosalvestise tutvustamisega. Kokkuvõttes palub kaitsja tühistada otsus väärteoasjas ja

lõpetada väärteomenetlus Janar Purga suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteokoosseisu

puudumise tõttu ning jätta menetluskulud 2336,30 eurot riigi kanda.

14. Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et mootorratast juhtinud isik oli Janar Purga, kes

ületas kiirust väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas. Mootorratas oli enamjaolt nähtav ja

tunnistajate ütlused usaldusväärsed ning palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise

menetleja otsus muutmata.

Kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohtu seisukoht

15. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest. See tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS §-s 133

loetletud küsimustele ja kajastada VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite

analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel

tuginetud.

16. Kohus, olles uurinud kõiki kirjalikke tõendeid, kuulanud ära tunnistajad, menetlusaluse

isiku, tema kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja, leiab, et väärteoprotokollis kirjeldatud ja

LS § 227 lg 4 järgi ettenähtud väärteo toimepanemine Janar Purga poolt ei ole tõendamist

leidnud.

17. 12.09.2024.a koostatud kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt on Janar Purga

juhitud sõiduki Suzuki GSX-R 1000 reg. märgiga xxx sõidukiiruse mõõtmiseks kasutatud

kiirusmõõteseade Stalker DSR 2X töökorras ja testitud. Mõõteseadme näidu kohaselt oli

menetlusaluse isiku juhitud mootorsõiduki sõidukiiruseks 162 km/h. Vastavalt

mõõtemetoodikale arvestati paigal seisva kiirusmõõturiga sõiduki kiiruse mõõtmisel

laiendmääramatust +/-5 km/h menetlusaluse isiku kasuks, mistõttu oli lõplikuks

mõõtetulemuseks 157 km/h. Mõõtmise tehiolude kirjelduse kohaselt oli nähtavus hea, väljas

oli pime ja teekate kuiv. Statsionaarselt paigaldatud kiirusmõõturi helisignaal oli ühtlaselt

tõusev ehk kõrgenev. Video- või helitehnikat ei kasutatud ja juhile ei näidatud seadme

tabloole fikseeritud lugemit. Kiirust ei jõutud fikseerida, kuna isik kiirendas nii intensiivselt

ning kiirus tõusis pidevalt, kuni sõiduk kadus vaateväljast. Kiirust 162 km/h nägid

politseinikud XX, XX ja XX. Janar Purgal avaldusi ei olnud ja ta allkirjastas protokolli.

Protokolli koostaja ja protokollija XX, mõõtja XX ja tunnistaja XX on protokolli

allkirjastanud. (väärteoasja toimik tl 1-2)

18. Kohtuistungil andsid tunnistajatena ütlusi politseiametnikud XX, XX ja XX, kes

12.09.2024.a varahommikul teostasid Tallinn-Rapla-Türi tee ääres liiklusjärelevalvet ja

mõõtsid kiirust. Mõlemas suunas kiiruse mõõtmiseks oli kiirust mõõtnud politseisõiduk

pargitud Tallinn-Rapla-Türi teel Hagudi asulas asuva parkla haljasala äärde maanteega

paralleelselt ning esiosaga Rapla suunas. (vt punase sõiduki asukoht väärteoasja toimiku tl 25

pöördel)

19. XX, kes istus politseisõiduki tagumisel istmel, kuulis mootori müra ja nägi kiirusmõõturi

lugemil kiirust 142 km/h, mille XX lukustas. Kui mootorratas möödus, oli kiirus 162 km/h,

kuid seda fikseerida ei õnnestunud. Enne kiiruse mõõtmist tunnistaja mootorratast ei näinud,

sest oli pime, esimene kord nägi ta mootorratta tagatuld. Tunnistaja ei mäleta, kas siis, kui

4 (9)

4-25-64

politseisõiduk veel parklas seisis, oli mootorratta kiirus 142 km/h või 162 km/h. Mootorratas

peatati Harju maakonnas Tagadil, sellele järele sõites olid kiirused suured, enne peatamist oli

mootorratta kiirus 133 km/h. Politseiametnike vormikaamerad töötasid, aga neid salvestisi ei

ole. Autos on pardakaamera, kuid selle salvestist ei võetud. Kiirusemõõteseadme tablood ei

filmitud, sest kohustust ei ole kaamerat tabloole suunata. Tunnistaja näitas kaitsja

05.12.2024.a vastulausele lisatud fotol (väärteoasja toimiku tl 25 pöördel) kuhu oli

politseisõiduk pargitud, selgitades, et politseisõiduki võis seista selles kohas haljasala ääres,

kus seisab fotol olev punane sõiduk. (kohtutoimik tl 40 pöördel - 42)

20. XX istus politseisõidukis juhi kõrvalistmel, ta kuulis intensiivset kiirendamise müra, kui

kella 05:48 ajal lähenes Tallinna suunas liikuv mootorratas. Tunnistaja vaatas mõõtetabloole,

kiirus oli 162 km/h aga ei jõudnud seda kiirust lukustada, sõiduk kadus hetkeks ära. Lubatud

sõidukiirus oli 70 km/h. XX oli roolis, nad järgnesid mootorrattale, peatasid selle Harju

maakonnas Tagadil. Tunnistaja on kindel, et see oli ainuke mootorratas sellel teelõigul,

tagumine tuli oli pidevalt nähtav, mõnes kurvis võib-olla hetkeks kadus. Proovisid

mootorratast taga ajades ka selle kiirust fikseerida, kuid kiirusemõõtja ei fikseerinud seda ära.

Enne kinnipidamist oli mootorratta kiirus 133 km/h, kuid seda ei lukustatud, sest kiirus 162

km/h 70ne alas oli raskem rikkumine, kui kiirus 133 km/h 90ne alas. Politseisõidukis olid

salvestusseadmeteks politseiametnike vormikaamerad ja auto pardakaamera. Kuna kolm

politseiametnikku olid tunnistajateks, siis nad ei arvanud, et kiiruse mõõtmise salvestamine on

vajalik. (kohtutoimik tl 42 pöördel- 43 pöördel)

21. XX-i sõnul tuli ainus mootorratas Rapla poolt Tallinna suunas ja kiirendas, kõige suurem

kiirus oli 162 km/h. Mootorratast oli hetk varem kuulda ning tähelepanu äratas kiirendav heli,

kui mootorratas oli politseisõidukiga kohakuti. Mootorratta eemaldudes oli tagumise antenni

tablool tõusev kiirus ühel hetkel 162 km/h. Tunnistaja mäletab, et hetkeks sai kiirus 142 km/h

lukustatud, kiirusemõõtja mõõtis edasi, tunnistaja nägi kiirust 162 km/h, kuid seda ei jõudnud

lukustada, sest selleks pidi eelmise kiiruse 142 km/h vabastama. Tunnistaja ei oska öelda, kui

kaua kiirus 142 km/h lukustatud oli, kui olid mingi aja sõitnud ja jõudsid mootorrattale

lähemale vabastas tunnistaja kiiruse lahti. Sõiduk kadus hetkeks vaateväljast hetkeks, nurka

muutes oli jälle nähtav. Nad nägid sõidukit terve tee ja olid veendunud, et tegemist on sama

sõidukiga. Sõiduk kadus hetkeks vaateväljast hetkeks, nurka muutes oli jälle nähtav.

Mootorratas peatati Harju maakonnas, enne peatamist fikseeris XX sõiduki kiiruseks 133 km/

h, aga tunnistaja ei mäleta, kas see lukustati või mitte. Sõidukit juhtis Janar Purga. Tunnistaja

selgitas, et politseisõidukis oli salvestusseade, pardakaamera, kuid kiirusemõõturi tabloo ei jää

sinna peale. Ametnike küljes olid ka vormikaamerad, kuid tunnistaja ei mäleta, kas ja kui

palju neid kasutati. XX-i arvates on käesolevas asjas tõenditeks kiirusmõõturi kasutamise

protokoll ja tunnistaja ütlused.(kohtutoimik tl 43 pöördel- 45)

22. Politseiametnike ütlused riimuvad selles, et Hagudis möödus nende sõidukist Tallinna

suunas mootorratas, mis ületas oluliselt lubatud suurimat sõidukiirust. Politseiametnikud

sõitsid mootorrattale suurel kiirusel järele, mootorratas kadus hetkeks silmist, kuid oli jälle

nähtav. Mootorratas peatati Harjumaal Tagadis, enne peatamist fikseeriti mootorratta

kiiruseks 133 km/h. Politseiametnike ütlused selle kohta, kui suur oli mootorratta kiirus siis,

kui see Hagudis nende sõidukist möödus, kas 142 km/h või 162 km/h ning millisel ajahetkel

ja millises kiiruspiirangu alas fikseeriti mootorratta suurimaks sõidukiiruseks 162 km /h, on

aga vastuolulised.

23. Janar Purga andis kohtuistungil ütlused, mille kohaselt sõitis ta hommikul mootorrattaga

tööle, Tagadi - Kurtna vahel võttis politsei ta maha ning ütlesid, et ta on Hagudis kiirust

ületanud. Ühtegi näitu nad näha ei pakkunud. Janar Purga teadis, et sõitis lubatud

5 (9)

4-25-64

sõidukiirusega, sest mõned kuud varem oli ta Hagudis trahvi saanud ja seal ta sõidukiirust ei

ületanud. Kuskil Urge ja postide vahel sõitist temast üks mootorrattur Tallinna suunas

mööda. Protokolli luges läbi ja allkirjastas selle. Tal oli tööle kiire, ütles politseiametnikele, et

pole kiirust ületanud aga ei soovinud ütlusi anda, kuna soovis enne advokaadile teada anda.

24. LS § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima

sõidukiiruse ületamine üle 60 kilomeetri tunnis, objektiivse koosseisu täitmiseks peab

kahtlusteta olema tõendatud konkreetse mootorsõiduki kiirus teo toimepanemise ajal ja kohas.

Kohtuvälise menetleja otsuses toodud väärteokirjelduse kohaselt juhtis Janar Purga

12.09.2024.a kell 5:48, Tallinn-Rapla-Türi tee 39-l kilomeetril, asulavälisel teel, kus lubatud

suurim sõidukiirus on 70 km/h, mootorsõidukit kiirusega 162 ± 5 km/h.

25. Kaitsja on 25.09.2024.a. väärteoprotokollile esitatud vastulauses tõendeid analüüsides

jõudnud järeldusele, et mõõtmise hetkel 162 km/h kiirust ületanud mootorratas pidi selleks

hetkeks, kui politseisõiduk kiiruse mõõtmise kohast maanteele jõudis, sõitma vähemalt 1,5

kilomeetri kaugusele, mistõttu politseiametnike silmside mootorrattaga pidi kindlasti kaduma.

Kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt kadus mootorratas politseinike

vaateväljast, kuid samale protokollile alla kirjutanud tunnistaja XX on oma ütlustes väitnud,

et mootorratta tagatuli oli kogu aeg näha. (väärteoasja toimik tl 8)

26. 05.12.2024.a vastulauses väidab kaitsja, et Janar Purgast sõitis mööda teine mootorrattur

enne, kui politseiametnikud tema peatasid. Politseiametnike positsioneerimisseadmeid

(käsijaamade logifailid väärteotoimik tl 23) analüüsides jõudis kaitsja järeldusele, et selleks

ajaks, kui politseisõiduk jõudis parklast maanteele ning asus järele sõitma kiirust ületanud

mootorrattale oli viimane jõudnud 2,7 kilomeetri kaugusele, ehk mitme kurvi ja metsatuka

taha, mistõttu ei ole võimalik, et politseiametnikud mootorratast silmist ei kaotanud. Samuti

on kaitsja välja arvutanud, et kiirusepiiranguid järginud Janar Purga pidi selleks, et jõuda

kohta, kus politseiametnikud tema sõiduki peatasid, mööduma pargitud politseisõidukist

ligikaudu 7-8 minutit enne väidetavalt kiirust ületanud motoorratast ning ei ole usutav, et

politseiametnikel on meeles kõik neist varem lubatud sõidukiirusel möödunud sõidukid.

(väärteoasja toimik tl 25-27)

27. Kohtu hinnangul on tõendatud, et Janar Purga oli mootorrattur, kelle juhitud

mootorsõiduk ületas lubatud sõidukiirust tee äärde pargitud politseisõidukist möödudes

Tallinna poole sõites, kelle juhitud mootorrattale politseiametnikud järele sõitsid ning kelle

poolt juhitud mootorratta politseiametnikud Harjumaal Tagadil kinni pidasid. Eluliselt usutav

ei ole ning on äärmiselt ebatõenäoline, et umbes samal ajal (kaitsja arvutuste kohaselt ca 7-8

minutise vahega) sõitsid Raplast Tallinna poole kaks mootorratturit, kes mõlemad ületasid

lubatud sõidukiirust. Esmalt asusid politseiametnikud järele sõitma sellele, kelle

sõidukiiruseks fikseeritakse 142 km/h ja 162 km/h, kuid jõudsid järele ja pidasid kinni hoopis

Janar Purga, kelle sõidukiiruseks fikseeriti enne kinnipidamist 133 km/h. Politseiametnike

ütlustes selle kohta, et Hagudis möödus neist lubatud sõidukiirust ületanud mootorratas,

millele nad suurel kiirusel järele sõitsid ning Tagadil kinni pidasid ei ole põhjust kahelda.

Asjaolu, et mootorratta tagatuli politseiametnike vaateväljast hetkeks kadus ei tekita kahtlust

selles, et nad jätkasid sama, kiirust ületanud ja ületavale, mootorrattale järele sõitmist.

28. Seega juhtis Janar Purga 12.09.2024.a kell 5:48 Tallinn-Rapla-Türi tee 39-l kilomeetril

mootorsõidukit Suzuki GSX-R 1000 reg. märgiga xxx. Kuid kohtulikul arutamisel uuritud

tõenditega ei ole võimalik tõsikindlalt tuvastada, et Janar Purga poolt juhitud mootorsõiduk

ületas 12.09.2024.a kell 5:48 Tallinn-Rapla-Türi tee 39-l kilomeetril lubatud sõidukiirust 162

6 (9)

4-25-64

± 5 km/h nagu on kajastatud kiirusemõõturi kasutamise protokollis.

29. Riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuste alusel määratakse karistus väärteoasjas

või piiratakse eriõigust, peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud. Mõõtetegevusele

sätestab täiendavad nõuded lisaks LS § 199 lg 7 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 16.

juuni 2011.a määrus nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile

ning mõõtetulemuste töötlemisele“.

30. Kõnealuse määruse § 9 lg 4 kohaselt säilitatakse mõõtmise tulemusel kiirusmõõturi

ekraanile ilmuv lugem kiirusmõõturi mälus, kui see on tehniliselt võimalik. Kohtuistungil

kiirust mõõtnud politseiametniku ütluste kohaselt oli tehniliselt võimalik mõõtmise tulemusel

kiirusmõõturi ekraanile ilmuv lugem säilitada kiirusmõõturi mälus ja seda ka tehti, lukustati

kiirus 142 km/h, kuid see lugem kustutati suurema kiiruse mõõtmiseks aga kiiruse 162 km/h

mõõtmisel ekraanile ilmunud lugemit lukustada ei õnnestunud. Samuti jäeti lukustamata enne

Janar Purga kinnipidamist fikseeritud sõidukiirus 133 km/h. Riigikohus on 19.10.2018 otsuse

nr 4-17-5471 punktides 22-24 selgitanud, et määruse § 9 lg 4 eesmärk on võimaldada

hilisemas menetluses mõõtetulemuse tõendamist ja selle tutvustamist menetlusalusele isikule.

Mõõtetulemuse tutvustamine juhile on vajalik, võimaldamaks menetlusalusel isikul end

väärteomenetluses kaitsta. Lisaks vähendab mõõtetulemuse näitamine vaidlusi mõõdetud

kiiruse üle, võimaldades juhil veenduda, et väidetud kiirus on tõepoolest mõõdetud. Heites

isikule ette kiiruse ületamist olukorras, kus mõõtmisel on rikutud määruse § 9 lg-st 4

tulenevat seadmes näidu säilitamise nõuet, tuleb tagada mõõdetud sõidukiiruse tõendatavus ja

isiku efektiivse kaitseõiguse teostamise võimalikkus muul viisil, nt kiirusmõõturi töö

videosalvestamise ja isikule videosalvestise tutvustamise teel. Ka VTMS § 31 lg 11 sätestab,

et kui väärteo toimepanemise aeg, koht või viis või muud väärteo tehiolud on riikliku

järelevalve käigus foto- või videosalvestatud, võib see salvestis olla väärteomenetluses

iseseisvaks tõendiks, kui salvestisest nähtuvad salvestise seos väärteoasjaga; millal, millistel

asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud ja väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud.

31. Käesolevas asjas ei ole aga mõõtmise tulemusel kiirusmõõturi ekraanile ilmuvat lugemit

kiirusmõõturi mälus säilitatud või kiirusmõõturi tööd videosalvestatud, Janar Purgale ei ole

mõõtetulemust tutvustatud ning mõõtetulemus ei ole kontrollitav.

32. Riigikohus on 28.11.2024 otsuse nr 4-24-941 punktis 15 selgitanud, et väärteomenetluse

esemeks on peaasjalikult kergemad süüteod, mistõttu peaks väärteomenetlus ka

tõendamisreegleid silmas pidades olema mõnevõrra kulusäästlikum ja lihtsakoelisem.

Seepärast ongi mõnikord otstarbekam tõendada tõendamiseseme asjaolusid tunnistaja ütluste,

mitte mahukate ja aeganõudvat koostamist eeldavate menetlusdokumentide abil. Eeltoodu ei

kehti aga käesolevas väärteoasjas, sest mõõtmise tulemusel kiirusmõõturi ekraanile ilmuva

lugemi säilitamine kiirusmõõturi mälus või kiirusmõõturi töö videosalvestamise ei ole

mahukad ega aeganõudvad menetlustoiminguid, mida võiks otstarbekusest asendada

tunnistajate ütlustega. Tegemist on elementaarsete ja vältimatult vajalike toimingutega

tõendamaks lubatud sõidukiiruse ületamist, s.o käesoleval juhul Janar Purgale etteheidetava,

LS § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo, tõendamiseseme asjaolusid.

33. Kohtuistungil puudus vaidlus selles, et kiirust mõõtnud politseisõiduk oli mõlemas suunas

kiiruse mõõtmiseks pargitud Tallinn-Rapla-Türi teel Hagudi asulas asuva parkla haljasala

äärde maanteega paralleelselt ning esiosaga Rapla suunas. Asulas on lubatud suurim

sõidukiirus 50 km/h, Tallinna suunas peale asulat on sõidukiirus piiratud 70 km/h ja ligikaudu

400 meetri pärast, s.o enne sirge lõppu, muutub asulavälisel teel lubatud sõidukiiruseks 90km/

7 (9)

4-25-64

h. (vt väärteoasja toimik tl 8 pöördel) Üksnes politseiametnike vastuoluliste ütlusega ei ole

võimalik kahtlusteta tuvastada, millises kiiruspiirangu alas väidetav kiiruse ületamine toimus,

kas lukustatud kiirus 142 km/h oli 50km/h või 70km/h piirangu alas või lukustamata kiirus

162 km/h oli 70 km/h või juba 90 km/h piirangu alas. Kiirust mõõtnud politseiauto asukoha

(vt punane auto väärteoasja toimik tl 25 pöördel) tõttu on küsitav, kas peale tagumisest

antennist mõõdetud kiiruse 142 km/h lukustamist oli vahetult peale asula lõppu (peale 70 km/

h piiranguala algust) ja enne nähtavust piiravat võsa, s.o hinnanguliselt mõnekümne meetri

jooksul, üldse võimalik nõuetekohaselt mõõta parklas seisvas politseisõidukist kiirust 162 km/

h.

34. Eeltoodust tulenevalt jääb arusaamatuks millele tugineb kohtuvälise menetleja etteheide,

et Janar Purga ületas 12.09.2024.a kell 5:48 just Tallinn-Rapla-Türi tee 39-l kilomeetril

mootorratast juhtides lubatud suurimat sõidukiirust 70 km/h. Politseiametnike ütlused selle

kohta, kui suur oli mootorratta kiirus, kui see Hagudis nende sõidukist möödus, samuti

millisel ajahetkel ja millises kiiruspiirangu alas fikseeriti mootorratta suurimaks kiiruseks 162

km/h, on vastuolulised, mistõttu ei ole usaldusväärsed ka kiirusemõõturi kasutamise

protokolli kantud andmed. Seega ei ole võimalik kahtlusteta tõendada, et Janar Purga pani

toime rikkumise väärteoprotokollis kirjeldatud asjaoludel.

35. Kohus lõpetab väärteomenetluse Janar Purga suhtes LS § 227 lg 4 järgi tervikuna VTMS

§ 29 lg 1 p 1 alusel.

36. VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lg 1 p-des 1-3 ja

5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale

makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve

vahenditest. VTMS § 38 lg 1 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses menetluskulude

arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 173 lg 1 p

1 ja § 175 lg 1 p 1 järgi on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu.

Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud

on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kas kaitsja ühe tööühiku hind on mõistliku

suurusega.

37. Kaitsja on maakohtule esitanud taotluse mõista välja valitud kaitsja tasu ja sõidukulud,

mis on kokku 2336,30 euro suuruses summas (koos käibemaksuga). Menetluskulude

nimekirja kohaselt on advokaadi ühe töötunni hind 150 eurot, millele lisandub käibemaks.

Kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustamiseks ja maakohtus õigusabi osutamiseks on

kulutatud aega 10,5 tundi, mis hõlmab materjalide nõudmist ja analüüsi, vastulausete ja

teabenõuete koostamist ja nende materjalidega tutvumist, nõupidamisi kaitsealusega ja

kaebuse koostamist, ettevalmistust kohtuistungiks, kohtuistungist osavõttu ning sõidu- ja

ajakulu Tallinnast Raplasse ja tagasi.( kohtutoimik tl 48-52 )

38. Kaitsja ühe töötunni hind ei ületa keskmist tavapärast kaitsjatasu määra. Nimekirjas

märgitud toimingud on olnud vajalikud ja kohtuvälises menetluses ning maakohtus tehtud

toimingutele kulunud aega ja sõidukulu saab pidada põhjendatuks. Seega rahuldab kohus

kaitsjatasu hüvitamise taotluse, mis on seotud kohtuvälises menetluses ja maakohtus valitud

kaitsjale makstud tasu hüvitamisega, ning mõistab kohus VTMS § 23 alusel välja Eesti

Vabariigilt menetlusaluse isiku kasuks 2336,30 eurot valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

KrMS § 181 lg 1 alusel jätab kohus tunnistaja sõidukulud 22,30 eurot riigi kanda.

8 (9)

4-25-64

(allkirjastatud digitaalselt)

9 (9)