1-11-10756/4 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19.oktoober 2011.a. Pärnu Kriminaalasja number 1-11-10756 Kohtukoosseis Kohtunik Anu Tammeniit Prokuröri abi Kaido Tuulemäe Kriminaalasi N.T süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 2; § 385¹ järgi

ja N.T süüdistuses KarS § 201 lg 1; § 385¹ järgi käskmenetluses

Süüdistatav N.T

N.T; isikukood: 47706224235; xxxxx Kaitsja Veljo Viilol Süüdistatav N.T N.T; isikukood: xxx; xxxxx Kaitsja Ants Nõmmik RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254 kohus : otsustas

Süüdi tunnistada N.T KarS § 201 lg 2 p 2 järgi ja mõista talle rahaline karistus 120 päevamäära (arvestusega 1 päevamäär 8,42 eurot), s.o. 1010 (üks tuhat kümme) eurot ja 40 eurosenti.

Süüdi tunnistada N.T KarS § 385¹ järgi ja mõista talle rahaline karistus 50 päevamäära (arvestusega 1 päevamäär 8,42 eurot), s.o. 421 (nelisada kakskümmend üks) eurot.

KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ning liitkaristuseks

mõista rahaline karistus 120 (ükssada kakskümmend) päevamäära s.o. 1010 (üks tuhat kümme) eurot ja 40 eurosenti.

KarS § 491 lg 1 alusel kohaldada lisakaristusena N.T suhtes 2 (kaheks) aastaks

2

ettevõtluskeeldu.

Tõkend elukohast lahkumise keeld kohtuotsuse jõustumisel tühistada.

KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista N.T-lt riigituludesse: - sundraha 417,03 €; - tasu riigi õigusabi eest 115,04 €; - kaitsjale toimikust koopia tegemise tasu 13,55 €.

Süüdi tunnistada N.T KarS § 201 lg 1 järgi ja mõista talle rahaline karistus 313 päevamäära (arvestusega 1 päevamäär 3,20 eurot), s.o. 1001 (üks tuhat üks) eurot ja 60 eurosenti.

Süüdi tunnistada N.T KarS § 385¹ järgi ja mõista talle rahaline karistus 50

päevamäära (arvestusega 1 päevamäär 3,20 eurot), s.o. 160 (ükssada kuuskümmend) eurot.

KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ning liitkaristuseks mõista rahaline karistus 313 (kolmsada kolmteist) päevamäära s.o. 1001 (üks tuhat üks) eurot ja 60 eurosenti.

KarS § 491

lg 1 alusel kohaldada lisakaristusena N.T suhtes 2 (kaheks) aastaks ettevõtluskeeldu.

KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista N.T-lt riigituludesse: - sundraha 417,03 €; - kaitsjale toimikust koopia tegemise tasu 0,45 €.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

10220034796011 SEB pangas või 221023778606 Swedbankis, viitenumber 2800049696. Selgituseks märkida „Eesnimi Perekonnanimi 1-11-10756 menetluskulud“

Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB pangas

või 221023778606 Swedbankis, viitenumber 4100064858. Selgituseks märkida „Eesnimi Perekonnanimi 1-11-10756 rahaline karistus“.

Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised

nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

VÕS § 1043 alusel välja mõista N.T-lt OÜ X kasuks 31 316,71 €.

VÕS § 1043 alusel välja mõista N.T-lt OÜ X kasuks 25 564,66 €.

Tsiviilhagi tasuda selle sissenõudjale.

Advokaat Veljo Viiloli poolt riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud kulud seoses kohtuistungitele sõiduga summas 86,51 € jätta riigi kanda.

Hüvitada riigieelarvest eraldatud vahendite arvel advokaat Veljo Viilolile hüvitamata riigi

3

õigusabi kulud summas 115,04 € ja vajalikud kulud summas 86,51 €.

Edasikaebamise kord

Süüdistatavatel ja nende kaitsjatel on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks asja üldkorras, vastasel korral kohtuotsus jõustub.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

N.T-le on esitatud süüdistus selles, et tema olles alates 13.06.2006 osaühingu X

(registrikood x) juhatuse liige ning kelle valduses ja käsutuses oli osaühingu raha, sõlmis 19.03.2007 OÜ X nimel iseendaga lihtkirjaliku ja tagatislepinguteta laenulepingu nr x, andes lepingu alusel iseendale laenu 490 000 krooni. Laenusumma 490 000 krooni on 20.03.2007

OÜ X x pangakontolt x üle kantud N.T pangakontole x ning on ettevõttele tagastamata. Äriseadustiku (ÄS) § 159 lg 1 p 1 ja 4 kohaselt ei või osaühing anda laenu oma osanikele ega juhatuse liikmetele ning ÄS § 159 lg 4 kohaselt on nimetatud tehing tühine.

Seega pani N.T toime KarS § 201 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so valduses oleva võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramise suures ulatuses. Samuti N.T olles alates 13.06.2006 osaühingu X (registrikood x) juhatuse liige, kes vastavalt ÄS § 187 ning osaühingu põhikirja punktile 6.1 oli kohustatud juhtima osaühingu

tegevust ning vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 35 täitma oma kohustusi juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalne ning kes

olles teadlik OÜ X majanduslikust seisust ja sellest, et osaühing oli muutunud hiljemalt 01.12.2009 püsivalt maksejõuetuks, jättis kohtule esitamata osaühingu pankrotiavalduse. Vastavalt ÄS § 180 lg 51 peab juhatus osaühingu maksejõuetuse korral, kui maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, esitama viivitamata, kuid mitte hiljem

kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, kohtule pankrotiavalduse. Pankrotiseaduse § 1 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Tulenevalt võlausaldaja AS x 10.11.2009 korduvast maksenõudest, mis oli ka ühtlasi pankrotihoiatus OÜ-le X, tasuda laenulepingust x, mille tähtaeg saabus 30.10.2008, tekkinud

võlgnevus 11 010 424,66 krooni 10 päeva jooksul. Kuivõrd võla tasumist ei toimunud ja

võlgniku vara ei katnud tema kohustusi, mis nähtub sellest, et 2009.a novembris tellis

võlausaldaja AS x ühishüpoteegiga koormatud kinnistute turuväärtuse kohta OÜ-lt X eksperthinnangu, millega hinnati kinnistute turuväärtuseks kokku 1 591 530 krooni, samas kui

võlausaldaja nõue võlgniku vastu on kokku 11 821 062 krooni, mistõttu oli OÜ X maksejõuetus välja kujunenud hiljemalt 01.12.2009.

Seega pani N.T toime KarS § 385 1

järgi kvalifitseeritava kuriteo, so seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise.

N.T-le on esitatud süüdistus selles, et tema olles alates 13.06.2006 osaühingu X

(registrikood x) juhatuse liige ning kelle valduses ja käsutuses oli osaühingu raha, pööras ebaseaduslikult enda kasuks OÜ X vara 400 000 krooni väärtuses. 400 000 krooni on N.T OÜ X kontodelt saanud osadena, nii ülekannetega kui sularahas, enda valdusesse

ajaperioodil alates 30.01.2007 kuni 15.01.2009 ning saadud summadest sõlmis Katrin

4

N.T 400 000 krooni osas 30.06.2009 OÜ X nimel laenulepingu nr x iseendaga, andes

lepingu alusel iseendale laenu summas 400 000 krooni. Laenuleping oli lihtkirjalik ja ilma tagatisteta. Äriseadustiku (ÄS) § 159 lg 1 p 1 ja 4 kohaselt ei või osaühing anda laenu oma osanikele ega juhatuse liikmetele ning ÄS § 159 lg 4 kohaselt on nimetatud tehing tühine. Seega pani N.T toime KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so valduses oleva võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramise.

Samuti N.T olles alates 13.06.2006 osaühingu X (registrikood x) juhatuse liige,

kes vastavalt ÄS § 187 ning osaühingu põhikirja punktile 6.1 oli kohustatud juhtima

osaühingu tegevust ning vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 35 täitma oma kohustusi juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalne

ning kes olles teadlik OÜ X majanduslikust seisust ja sellest, et osaühing oli muutunud

hiljemalt 01.12.2009 püsivalt maksejõuetuks, jättis kohtule esitamata osaühingu pankrotiavalduse. Vastavalt ÄS § 180 lg 51 peab juhatus osaühingu maksejõuetuse korral, kui maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, esitama viivitamata, kuid mitte hiljem

kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, kohtule pankrotiavalduse. Pankrotiseaduse § 1 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Tulenevalt võlausaldaja AS x 10.11.2009 korduvast maksenõudest, mis oli ka ühtlasi pankrotihoiatus OÜ-le X, tasuda laenulepingust x, mille tähtaeg saabus 30.10.2008, tekkinud

võlgnevus 11 010 424,66 krooni 10 päeva jooksul. Kuivõrd võla tasumist ei toimunud ja

võlgniku vara ei katnud tema kohustusi, mis nähtub sellest, et 2009.a novembris tellis

võlausaldaja AS x ühishüpoteegiga koormatud kinnistute turuväärtuse kohta OÜ-lt X eksperthinnangu, millega hinnati kinnistute turuväärtuseks kokku 1 591 530 krooni, samas kui

võlausaldaja nõue võlgniku vastu on kokku 11 821 062 krooni, mistõttu oli OÜ X maksejõuetus välja kujunenud hiljemalt 01.12.2009.

Seega pani N.T toime KarS § 385 1

järgi kvalifitseeritava kuriteo, so seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kohus on seisukohal, et tõendamiseseme asjaolud on selged. Kriminaalasjas kogutud

tõenditega on süüdistus tõendatud. N.T ja N.T on ennast kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kriminaalasjas on karistust kergendavaks asjaoluks N.T ja N.T puhtsüdamlik kahetsus,

karistust raskendavad asjaolud puuduvad. N.T ja N.T on mõlemad

varem kriminaalkorras karistamata. KarS § 201 ja § 3851 järgi kvalifitseeritavate tegude toimepanemise eest on karistusena ette nähtud esmaselt rahaline karistus. KarS § 201 lg 2 p 2 karistuse maksimummääraks on kuni

viis aastat vangistust. Kohus leiab, et süüdistatavate karistamine vangistusega ei ole

põhjendatud ja leiab, et neid on võimalik mõjutada rahalise karistusega. Samuti arvestab

kohus karistuse mõistmisel, et N.T ja N.T on kriminaalkorras

5

karistamata, samuti nende poolt toime pandud kuritegude iseloomu. Kohus leiab, et N.T-le ja N.T-le tuleb määrata rahaline karistus sanktsiooni keskmääras.

Prokurör on teinud ettepaneku karistada süüdistatav N.T 120-päevamäärase rahalise karistusega (päevamäär 8,42 eurot) s.o summas 1010,40 eurot. Vastavalt KarS §-le 44

lg 2 arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise

päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 3,20 eurot. Tõendist isiku maksustava

tulu kohta nähtub, et süüdistava päevasissetulek on x €. Seega tuleb rahalise karistuse kohaldamisel lugeda päevamääraks x eurot. Eeltoodud kaalutlustel nõustub kohus prokuröri ettepanekuga süüdistatavale mõistetava karistuse osas.

Prokurör on teinud ettepaneku karistada süüdistatav N.T 313-päevamäärase rahalise karistusega (päevamäär 3,20 eurot) s.o summas 1001,60 eurot. Vastavalt KarS §-le 44

lg 2 arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise

päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 3,20 eurot. Tõendist isiku maksustava

tulu kohta nähtub, et süüdistava päevasissetulek on x €. Seega tuleb rahalise karistuse kohaldamisel lugeda päevamääraks x eurot. Eeltoodud kaalutlustel nõustub kohus prokuröri ettepanekuga süüdistatavale mõistetava karistuse osas.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus KrMS § 175 ja § 179 alusel välja mõista N.T-lt riigituludesse sundraha 417,03 € ja tasu riigi õigusabi eest 115,04 €

ja kaitsjale toimikust koopia tegemise tasu 13,55 € ning N.T-lt riigituludesse sundraha 417,03 € ja kaitsjale toimikust koopia tegemise tasu 0,45 €.

Anu Tammeniit kohtunik