1-10-11573/24 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4) Toimik nr 1-10-11573 Ärakiri

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19.oktoobril 2011 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-10-11573 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu juuresolekul, tõlk Svetlana Hamaza Kohtuasi

Viru Vangla materjalid B.S-i tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 19.10.2011 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu B.S, isikukood: xxx, kannab karistust Viru Vangla RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jätta B.S talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 08.09.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava B.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

B.S on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 27.09.2010 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ning karistuseks mõisteti KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2 alusel 1 aasta 5 kuud ja 25 päeva vangistust. B.S on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 11.01.2011 kohtuotsusega KarS § 200 lg 2 p 8, § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ning karistuseks mõisteti KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2, KarS § 68 lg 1 alusel 2 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust. Viru Maakohtu 25.04.2011 kohtumäärusega KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 kohaselt liideti B.S-ile

Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 27.09.2010.a kohtuotsusega nr 1-09-18987

mõistetud karistus – 1 aasta 5 kuud 25 päeva vangistust ja Viru Maakohtu Narva kohtumaja

11.01.2011.a kohtuotsusega nr 1-10-11573 mõistetud karistus – 2 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust ning lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust.

2(4)

Karistuse kandmise algus 10.05.2010 ja lõpp 07.01.2013.

B.S andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 54).

Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 08.09.2011.

Kinnipidamisasutusest B.S-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub et kinnipeetav ,

omab 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav osaleb alates 02.06.2011 Convictuse

tugigrupis. Lisaks on osalenud suitsetamisest loobumise nõustamisel. Alates 02.05.2011 töötab

Viru Vanglas koristajana. Vabanemisjärgselt töökoht puudub. Enne vangistust olid juhutööd, töötas torulukksepana. Vabanemisel läheb elama vanemate juurde aadressil xxx, kus elas ka enne vangistust. Vabaduses oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Isikut on korduvalt karistatud väärteokorras Alkoholiseaduse § 70 järgi ning kriminaalkorras mootorsõiduki juhtimise

eest joobeseisundis. Joobes võib käituda agressiivselt ja norida tüli võõrastega. Alates 16

eluaastast suitsetas peaaegu igapäevaselt kanepit. Viimased 5 aastat süstis igapäevaselt amfetamiini, viimane aasta tarvitas peaaegu iga päev heroiini. On diagnoositud narkosõltuvus. Isik on olnud kriminaalhoolduse all, katseajal kandmis karistust. On karistatud võimuesindaja suhtes

füüsilise vägivalla kasutamise ja solvamise eest. Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset

vanglast vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega lähtuvalt uue kuriteo toimepanemku tõenäosusest ning sellest, et kinnipeetav on narkomaan, kes on rehabilitatsioonifaasis.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt on B.S vabanemisel kindel elukoht vanemate

juures aadressil xxx. Kinnipeetava vanemad on valmis B.S ennetähtaegsel vabanemisel toetama. Vabanemisel kinnipeetaval garanteeritud töökoht puudub. B.S-i käitumist vabaduses võivad mõjutada korduvad karistused nii kriminaalkui ka väärteokorras. Katseajal pani toime uue kuriteo ning katseaja kulgu on hinnatud mitterahuldavaks.

B.S taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.

Prokurör kirjalikult ei toeta B.S-i tingimisi ennetähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse, leiab, et B.S

tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik.

KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Süüdimõistetu on kaheksa korda kriminaalkorras karistatud. Varasemalt on kinnipeetavat

karistatud enamuses varavastaste kuritegude (vargus, kelmus), kuid ka joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise ning võimuesindaja suhtes vägivalla kasutamise ja solvamise eest.

B.S on varem karistatud ka kahel korral tingimusliku karistusega, viimasel

katseajal pani toime raske I astme varavastase kuriteo, röövimise. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav liitkaristust varguse ja röövimise eest.

3(4)

Karistusregistri teatisest (isiklik toimik 5-11) on näha, et B.S on 16 korral väärteokorras karistatud, nendest 3 korral Alkoholiseaduse alusel, 1 korral avaliku korra rikkumise eest, 2 korral väheväärtuliku asja varguse eest, 8 korral Liiklusseaduse alusel, kusjuures 6 korral alkoholijoobes juhtimise eest.

Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus B.S-i puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et B.S on 3 kehtivat

distsiplinaarkaristust. Karistused on määratud vangla vara kahjustamise, keelatud esemete ebaseadusliku omamise ja vangla vara rikkumise eest. Rikkumiste arv ja iseloom näitab, et vangistuse ajal ei ole B.S oma käitumist ega

mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla.

Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks.

Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav osaleb Convictuse tugugrupis ning on hõivatud majandustöödega. Lisaks isik on osalenud suitsetamisest loobumise nõustamisel.

Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument ID-kaart kehtivusega kuni 29.04.2014.

Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist asub süüdimõistetu

elama vanemate juurde Võidu 1-60, Narva. Kriminaalhooldusametniku teatel elukoht on

kontrollitud kinnipeetava vanemad Elena B.S-i ja Vitaly B.S on elektroonilise seadme

paigaldamisega nõus ja andsid selle kohta oma allkirja (isiklik toimik II osa lk 58,59). Elukoha sobivuse kontrollehest (isiklik toimik II osa lk 60) nähtub, et elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele.

Vabanedes ei ole B.S kindlat töökohta ega iseseisvat sissetulekuallikat. Samas

puudub tal töökogemus ja eriala, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Enne vangistust ei õõinud ega töötanud, oli tegevuseta.

Arvestades B.S-i poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid

karistusi (korduvad varavastased kuriteod, muuhulgas röövimine) ja tema käitumist

kriminaalhoolduse all olles (viimane raske I astme varavastane kuritegu röövimine katseajal) ja

vangistuses viibides (korduvad distsiplinaarrikkumised), on kohus seisukohal, et B.S-i

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Süüdimõistetu on olnud varem määratud kriminaalhooldusele, katseajal pani toime uue

kuriteo. Seega kriminaalhooldus ei osuta B.S-ile piisavalt mõju. Isiku käitumine

vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole veel võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja

hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Soovides elada seadusekuulekalt vabaduses, tuleb

süüdimõistetul algul hakata käituma seadusekuulekalt vangla režiimi tingimustes. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema vabastamine ei oleks

kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks

ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse

mõistmise üldiste eesmärkidega. Ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus, samuti kindel elukoht, kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel elukoha omamine, arvatavasti ka töökoht ei kaalu üle tema varasemat

ilmset kriminaalset tausta. Narkootikumide ja alkoholi tarvitamine omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Karistusaja lõpuni on veel üle 1 aasta 2 kuu, mis on piisavalt pikk aeg.

4(4)

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale

mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu B.S-i temale Viru Maakohtu 25.04.2011 määrusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

Kohtunik Inna Kirsipuu

Ärakiri õige

№oremreferent

Liivi Õun

Kohtumäärus jõustus 01.11.2011

№oremreferent

Liivi Õun