2-24-18939/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-24-18939

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.02.2025. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-18939

Tsiviilasi

B.N hagi T.L-i vastu võla, viivise ja kahjuhüvitise

nõudes

Hagihind

1641,58 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B.N (isikukood XXX)

lepinguline esindaja: Tanel Riivits;

Kostja: T.L (isikukood XXX)

Menetlus liik

Kirjalikus menetluses; kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel

tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud tähtaegselt hagile

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista T.L-ilt B.N kasuks välja põhivõlg summas 1000 eurot.

3. Mõista T.L-ilt B.N kasuks välja 20.02.2025. a seisuga sissenõutavaks muutunud

viivis summas 45,70 eurot ja alates 21.02.2025. a viivis põhivõlalt (1000 eurolt)

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni põhivõla nõude

täitmiseni.

4. Mõista T.L-ilt B.N kasuks välja kahjuhüvitis summas 495 eurot.

5. Jätta menetluskulud kostja T.L-i kanda.

6. Mõista T.L-ilt B.N kasuks välja menetluskulud summas 810 eurot.

7. Mõista T.L-ilt B.N kasuks välja viivis resolutsiooni punktis 6 väljamõistetud

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras alates

käesoleva otsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni.

8. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

9. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

1 (3)

2-24-18939

Edasikaebe kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2)

kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale

kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb

lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade

ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100

eurot.

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine

Kohus võttis 16.12.2024. a määrusega hagi menetlusse ja kohustas kostjat, T.L-i, hagile

kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse ja hagimaterjalide kättetoimetamisest.

Dokumendid toimetati kostjale 20.01.2025. a kohtu kantseleis isiklikult kätte. Kostja

määratud tähtaja jooksul hagile ei vastanud.

Hageja taotlusel teeb kohus TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi

õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava

osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud.

Hagi asjaolud

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 02.09.2024. a kirjaliku laenulepingu, mille alusel

andis hageja kostjale laenu 1000 eurot. Kostja soovil kandis hageja laenusumma üle E. K. O.

arveldusarvele. Vastavalt laenulepingule kohustus kostja tagastama laenusumma hagejale 1

kuu jooksul, s.o hiljemalt 02.10.2024. a. Kostja ei ole oma lepingulist kohustust täitnud.

12.11.2024. a pöördus hageja kostja poole kohtuvälise nõudeavaldusega, nõudes võlgnevuse

tasumist. Kostja sai nõude kätte, kuid kohustust täitma ei asunud ega esitanud ka tasumiseks

ühtegi ettepanekut. Oma õiguste maksmapanekuks kasutas hageja õigusabi, millega seoses

tekkis tal kulu 495 eurot. Hageja nõuab hagiavalduses kostjalt põhivõlga summas 1000 eurot,

summa tasumisega viivitamise eest viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 2. lauses sätestatud

määras alates 03.10.2024. a kuni nõude täitmiseni ning lisaks kohtueelselt kantud

õigusabikulude näol kahjuhüvitist summas 495 eurot. Hageja on arvestanud hagi esitamise,

s.o 13.12.2024. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 24,10 eurot.

Edasiulatuvalt alates 14.12.2024. a nõuab hageja viivist protsendina põhinõudelt kuni nõude

täitmiseni.

Kuna kostja hagile tähtaegselt ei vastanud, siis loeb kohus TsMS § 407 lg 1 alusel hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja

kasuks välja põhivõla summas 1000 eurot, põhivõlalt kohtuotsuse tegemise aja seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise (s.o perioodi eest 03.10.2024. a kuni 20.02.2025.a) summas

45,70 eurot ja edasiulatuvalt alates 21.02.2025. a viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 2.

2 (3)

2-24-18939

lauses sätestatud määras kuni nõude täitmiseni ning lisaks kahjuhüvitise summas 495 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Kohus rahuldab hagi, seega TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta hageja menetluskulud kostja

kanda.

TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate

menetluskulude rahalise suuruse.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud kokku summas 810 eurot,

sh hagilt tasutud riigilõiv summas 315 eurot ja lepingulise esindaja tasu summas 495 eurot.

Kohus leiab, et hageja menetluskulud on taotletud ulatuses põhjendatud.

Kohus kontrollis, et hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu summas 315 eurot.

Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Seega saab lugeda

tasutud riigilõivu summas 315 eurot hageja põhjendatud menetluskuluks.

TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku

§-s 218 sätestatu kohaselt.

Hagejat esindas menetluses lepingulise esindajana jurist Tanel Riivits. Menetluskulude

nimekirja kohaselt oli hageja esindaja töömaht hagiavalduse koostamisele kokku 3 tundi.

Hageja esindaja taotleb tasu ühe töötunni eest määras 165 eurot (sisaldab käibemaksu).

Arvestades asja keerukust ja nõude koostamisele ning seda ettevalmistavatele toimingutele

eeldatavalt kulunud aega, hindab kohus, et hageja lepingulise esindaja ajakulu kokku 3 tunni

ulatuses on olnud vajalik ja põhjendatud. Kohus leiab, et mõistlikuks ja põhjendatuks saab

lugeda ka õigusabi eest taotletava tasumäära, mis on koos käibemaksuga 165 eurot ühe

töötunni eest. Seega loeb kohus põhjendatud ja hüvitatavaks hageja menetluskuluks tema

lepingulise esindaja tasu 3 töötunni eest kokku summas 495 eurot.

Eeltoodu alusel loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja menetluskulud kokku summas

810 eurot, sh 315 eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 495 eurot lepingulise esindaja tasu.

Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus menetluskulud summas 810 eurot hageja

kasuks välja kostjalt.

Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise

menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg

1 2. lauses ettenähtud määras.

TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik

3 (3)