1-11-8291/8 · 1-11-8291/8 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-11-8291

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 29. septembril 2011.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kriminaalasja number 1-11-8291 (11230105493)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Helle Koppel

Tõlk

Diana Smirnova

Kriminaalasi M.Z-i KarS § 121 ja § 122 süüdistuses järgi lühimenetluses

Kohtuistungi toimumise aeg 21.09.2011.a.

Prokurör

Alice Simm

Süüdistatav M.Z – isikukood: XXX; Eesti

kodanik; viimane elukoht: XXX; sisse registreeritud:

Narva Puškini 26-51 (viibib Vanglas ); kesk-eri

haridusega; töötas laohoidjana Ericsson AS-s ; kriminaalkorras karistatud 16.03.2011.a Harju Maakohtu

otsusega KarS § 199 lg 1 ja KarS § 266 lg 1 järgi

vangistusega 3 k 10 p katseajaga 3 a; väärteokorras karistatud korduvalt (trahvid osaliselt tasumata); tõkend :

vahistamine alates 29.04.2011.a (oli kahtlustatavana kinni peetud 27.-28.04.2011)

Kaitsja

kokkuleppel Ljudmilla Tšeussova

RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada M.Z KarS § 121 karistuseks mõista 8

järgi ning kuud vangistust, KarS § 122 1 aasta ja 2 kuud vangistust. järgi

2 KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust .

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (6 kuu) võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista

1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 16.03.2011.a otsusega

mõistetud

, võrra ja karistuse ärakandmata osa, s.o 3 kuud ja 10 päeva vangistust liitkaristuseks mõista 1(üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 10 (kümme) päeva vangistust.

Tõkend – vahistamine jätta muutmata, KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja mõistetud

vangistuse alguseks lugeda 27.04.2011.a.

2. Asitõendid, mis asuvad kriminaalasja juures: 2 CD-plaati salvestustega - pärast kohtuotsuse jõustumist hävitada.

3. Välja mõista M.Z-ilt menetluskulud riigieelarve tuludesse

: määratud

kaitsjale makstud tasu kolmkümmend kaheksa eurot ja 35 senti) ning 38,35 eurot (

süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

(nelisada seitseteist eurot ja sundraha 417,03 eurot kolm senti).

Menetluskulud on võimalik vabatahtlikult tasuda 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse

jõustumisest, Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB-s või nr

221023778606 Swedbankis, märkides viitenumbri 2800049777, selgitusse märkida süüdimõistetu nimi ja kriminaalasja number 1-11-8291.

Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7

päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel

on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatul aga päevast, mil ta on vanglas kätte saanud tõlgitud otsuse. Otsus tervikuna koostatakse vaid pärast apellatsiooniteate saamist ning on kättesaadav kohtu kantseleis 21.10.2011.a. ning saadetakse tõlgituna vanglas viibivale süüdistatavale.

SÜÜDISTUS

M.Z ajavahemikul 2010.a kevadest kuni 15.04.2011.a., täpselt tuvastamata kuupäevadel ja kellaaegadel, aadressil Harjumaa, XXX asuvas korteris kasutas järjepidevalt

füüsilist vägivalda oma 11- aastase kasupoja MS suhtes, mis väljendus selles, et tema tugevalt ja korduvalt peksis kannatanut käte ja rusikatega vastu pead, vastu nägu ning kõhu

piirkonda, samuti jalaga vastu tuharaid, millega tekitas alaealisele kannatanule

järjepidevat suurt valu, s.h. 2010.a kevadel

lõi ta aadressil XXX asuvas korteris MS vastu

3 pead plastmassist kausiga, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi: muhk peas;

2010.a suvel Maardus XXX asuvas korteris surus MS käega kõrile ning vastu seina, teise

käega lõi kannatanule vastu pead, mille tulemusel kannatanu lõi pea vastu seina ära ning tundis füüsilist valu; 2010.a suvel (paar päeva pärast eelmist korda) surus Maardus XXX asuvas korteris MS vastu

seina ning lõi rusikaga kõhtu, mille tulemusel oli kannatanul raske hingata ning ta tundis füüsilist valu; 2011.a jaanuari alguses lõi aadressil Maardus XXX asuvas korteris MS käelabaga vastu nägu, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja huulest verejooksu. Oma tegevusega pani M.Z toime teise inimese järjepidevat valu põhjustanud kehalise väärkohtlemise ehk piinamise, s.o. järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 122

Samuti tema, 03.08.2010.a. kella 19.45 paiku lõi Tallinnas Viru Väljak 4/6 asuvas Viru

Keskuses tüli käigus TA’at küünarnukiga vastu lõuga ja veidi hiljem, Viru Keskuse ukse juures rusikaga näkku, põhjustades oma tegevusega TA´ile füüsilist valu ja tervisekahjustusi: ninaverejooksu, ninaluu põrutuse, vasaku sarna piirkonna põrutuse ja nina marrastuse.

Samuti tema, 15.04.2011.a. hommikul, aadressil Maardu XXX asuvas korteris peksis TA’at kätega vastu nägu, rusikatega vastu keha ning jalaga vastu paremat jalga, tekitades sellega

kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi: vasakul õlavarrel 4 nahaalust verevalumit, verevalum parema jala põlve piirkonnas.

Oma tegevusega pani M.Z toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav järgi, KarS § 121 s.o teise inimese peksmise ja valu tekitanud kehalise väärkohtlemise.

POOLTE SEISUKOHAD

Prokurör leidis, et M.Z-i süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on

kohtuistungil kontrollitud tõenditega täies ulatuses tõendamist leidnud ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 ja § 122 järgi. Prokurör täpsustas süüdistust ette lugedes ajavahemikku süüdistuses KarS § 122 järgi: s.o. 2010.a. kevad kuni 15.04.2011.a. Karistuseks kuritegude kogumi eest KarS § 64 lg 1 alusel taotles prokurör 1 aasta ja 6 kuud

vangistust, mida lühimenetlusest tingituna tuleb vähendada kolmandiku võrra ning kandmisele kuulub 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust

eelmise otsusega mõistetud kandmata karistuse - 3 kuud ja 10 päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks mõista 15 kuud ja 10 päeva vangistust algusega 27.04.2011.a.

Kaitsja ei vaidlustanud süüdistuse sisu ega kvalifikatsiooni, vaid taotles kergemat karistust, kuna konfliktid perekonnas olid tema arvates osaliselt kannatanu TA provotseeritud ning oma tegusid M.Z kahetseb.

Süüdistatav tunnistas oma süüd osaliselt ja väitis, et kannatanud oma ütlustes on sündmusi ja

fakte liialdanud, näidanud teda põhjendamatult halvas valguses. Plastmassist kausiga pähe löömine ei saa tema arvates tekitada valu ja muhku; ei mäletanud kas või mitu korda on ta 11-

aastast M.S surunud vastu kõri või seina ning eitas tema kõhtu löömist. Tunnistas T.A löömist 03.08.10.a. ning osaliselt süüdistust ka kannatanu peksmises 15.04.2011.a. - olevat ta kannatanut löönud siis vaid kaks korda vastu õlga. Kannatanute ütlusi pidas ta osaliselt kättemaksuks selle eest, et tal olid teised naissuhted ning kannatanud olevat soovinud tema vangiminekut.

4

TUVASTATUD ASJAOLUD ja KOHTU JÄRELDUSED Lisaks oma süü osalisele omaksvõtule kohtuistungil, on M.Z-ile süüks arvatud kuriteod tõendamist leidnud järgmiste kohtuistungil kontrollitud tõenditega:

1.Alaealise M. S piinamine (süüdistus KarS § 122 järgi) - Kannatanu M. S ütlustest 06.08.2010.a. (tl. 70-71) nähtub, et ca pool aastat tagasi hakkas Sergei teda ja ema kodus peksma. Ta ei ole sellest varem kellelegi rääkinud, ei tahtnud, et

teised seda teaksid. Sergei on ema löönud ka Viru keskuses – küünarnukiga lõua alla ja tänaval rusikaga näkku. Kannatanu 27.04.2011.a. ütlustest nähtub (tl.3 - 9), et Sergei sõimas nii teda kui ema roppude

sõnadega, skandaalitses, peksis ema. Kui ta püüdis ema kaitsta, sai ta ise Sergeilt peksa. 2010.a. kevadel lõi Sergei teda suure plastmasskausiga pähe ja valu tõttu hakkas ta nutma, pärast oli sellel kohal peas muhk. Veel on Sergei teda kubemest haaranud, küsinud lapselt, kas

viimane tahab prostituutidega seksida. 2011.a. jaanuaris lõi Sergei teda käelabaga näkku, huulest jooksis verd ja oli väga valus. Löömise põhjuseks oli kella vale keeramine. 2010.a. suvel surus Sergei teda käega kõrile ja siis vastu seina, teise käega lõi vastu pead selliselt, et laps lõi pea vastu seina. Mõni päev hiljem surus Sergei ta vastu seina, lõi rusikaga kõhtu nii, et oli valust raske hingata. Sageli võttis Sergei köögist nõusid, heitis ette et need on pesemata

ja pani need lapsele voodisse teki alla, on kannatanut pidevalt sõimanud ebatsensuursete sõnadega.

-kannatanu TS(A ) ütlustest nähtub (tl. 14 - 20), et mõned kuud pärast abiellumist Sergei suhtumine tema poega muutus tugevasti ning ta hakkas poissi vihkama. Sergei alandab M,

sõimab ja peksab teda. Kui poeg ema kaitseks välja astus, lõi Sergei teda suure plastmasskausiga vastu pead. M oli sellest tükk aega muhk peas. Sergei on poega kubemest haaranud, teinud ettepaneku seksida prostituutidega. Kui kella keeramise tõttu Sergei 2011.a. jaanuaris tund aega varem tööle läks, lõi ta M käega näkku nii, et poisil oli alahuul katki.

Sergei on M peksnud ka 2010.a. suvevaheajal. Ükskord surus ta poissi kõrist ja lõi käega näkku nii, et M põrkas peaga vastu seina. Teisel korral surus Sergei poisi vastu seina ja lõi

teda rusikaga kõhtu. Laps nuttis valust ja mõni aeg oli raske hingata. Kannatanu ütluste

kohaselt hirmutab teda Sergei psüühiline seisund ja ta kardab teda. Sergei on ähvardanud pidevalt last peksta, vägistada ebaloomulikul viisil, on M riietesse pühkinud oma spermat,

voodisse talle pannud määrdunud nõusid toidujäätmetega. Mitmel korral politseisse helistades on patrull jätnud kohale sõitmata. Oma varasemates ütlustes on kannatanu märkinud (tl.73), et Sergei ei taha lahutust, ta kardab

mehe kättemaksu, Sergei võib nii talle kui pojale viga teha. Sergei on öelnud, et kui ta politseisse avalduse teeb, siis tapab tema või poja või laseb seda kellelgi teisel teha.

-Teatis ohvriabikeskusest (tl.29) kinnitab, et T. S (A ) on pöördunud 04.08.2010.a.

ohvriabitöötaja vastuvõtule seoses abikaasa M.Z-i vägivaldse käitumisega. On rääkinud ähvardustest tema ja poja suhtes, talle on selgitatud varjupaiga saamise teenust. On

järgnevalt seitsmel korral käinud vastuvõtul või helistanud. Aprillis 2011.a. on vastuvõtul

käinud seetõttu, et vägivald abikaasa poolt jätkus nii tema kui poja suhtes. Juhtumist informeeriti Põhja Prefektuuri lastekaitsetalitust.

Kohtul pole põhjust kahelda kannatanute ütluste usaldusväärsuses. Korduv pöördumine ohvriabikeskusesse näitab, et hirm M.Z-i ähvarduste ja kasutatud füüsilise vägivalla ees

oli põhjuseks, miks kannatanu ei julgenud esitada uut avaldust politseisse. Alles

ohvriabikeskuse tegutsemine ja politsei informeerimine viis selleni, et M.Z

5

27.04.2011.a. kahtlustatavana kinni peeti (tl. 31 – 34). Kohus ei näe ühtegi põhjust, miks peaksid T. S (A ) või tema poeg andma valeütlusi süüdistatava kohta.

Ka süüdistatav M.Z ise on osaliselt kinnitanud füüsilise vägivalla tarvitamist MS suhtes pikema aja vältel. M.Z kohtus kinnitas, et karistas M, kuna talle ei meeldinud, et poiss enda tagant ei koristanud ja et ema teda alati kaitses. Kinnitas, et on poissi kõrvadest tirinud, nurka seisma pannud. Väitis, et endast välja minnes on ta löönud 2011.a. talvel M vastu nägu nii, et huulest verd jooksis; 2010.a. kevadel on teda löönud kausiga vastu pead. Möönis, et võis M korduvalt vastu seina suruda, kuid ei mäleta enam neid kordi. Sisuliselt eitas süüdistatav vaid poisi rusikaga kõhtu löömist. Kahtlustatava ülekuulamisel 28.04.2011.a. on M.Z oma ütlustes väitnud (tl. 35 – 39), et M segas tema suhteid Tatjanaga. Ta sõimas M, sest viimane oli raske taipamisega ning ta

tundis poisi suhtes vastumeelsust. Seetõttu andis ta talle tihti võmme kuklasse või koputas

käega vastu pead. Mängu mõttes on ta poissi käega kubemest haaranud ning naljatades on

teinud talle ettepaneku seksida prostituudiga. Ta on M vastu pead löönud selle eest, et viimane kella valesti keeras ja ta tund varem tööle läks. Ei mäleta, kas on poissi vastu seina surunud, kuid on andnud talle vastu pead ning tihti jalaga hoobi tagumikku, sest teda ärritas

poisi totrus. Kinnitas, et on poisi peale tihti karjunud, sõimanud teda solvavate sõnadega. Vastuseks solvamistele, hoopidele kuklasse ja tagumikku M nuttis.

Ülaltoodud tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et erinevad vägivallateod 11-aastase lapse suhtes alates 2010.a. kevadest (kausiga pähe löömine, valu ja muhu tekitamine) kuni 2011.a.

jaanuarini, mil M.Z lõi last käega näkku ja põhjustas verejooksu huulest, on

tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud piinamisena ehk järjepideva kehalise väärkohtlemisena järgi. KarS § 122 Samuti on täiskasvanud isiku poolt 11-aastase lapse löömine käega, rusikaga, kausiga, samuti jalaga vastu tuharaid kannatanule suurt valu tekitav ning kuna laps nuttis, oli see arusaadav ka süüdistatavale endale.

2. Vägivallateod T. A (S ) suhtes (süüdistus KarS § 121 järgi) 2.1.kannatanu löömine ja tervisekahjustuste tekitamine 03.08.2010.a.

- Kannatanu T. A ütluste kohaselt lõi Sergei teda poja juuresolekul Viru keskuses

03.08.2010.a.küünarnukiga vastu lõuga. Kannatanu püüdis pojaga lahkuda. Kuid tänaval

Sergei möödus temast, pööras ringi ja lõi kannatanut rusikaga näkku, ninast hakkas kannatanul verd jooksma, keegi võõras kutsus välja politsei ja kiirabi (tl.62 – 67). - Kannatanu ütlusi, et Sergei lõi teda algul küünarnukiga ja mõni aeg hiljem rusikaga näkku, kinnitab ka tema poeg MS , kes toimunut pealt nägi (tl. 71). - Kannatanu ütlused on kooskõlas ka haigla teatise ja patsiendikaardiga (tl. 67- 69), kus on fikseeritud T.S vigastused: ninaluu ja vasaku sarna piirkonna põrutus ning marrastused ninal. -Patrullpolitseiniku ettekande kohaselt said nad 03.08.10.a. kell 19.49 väljakutse selle kohta, et Viru Keskuse ees on peksa saanud verine naisterahvas. Kannatanuks osutus TS, kes oli

koos lapsega. Naist oli löönud tema mees ning füüsiline vägivald pidavat olema pidev nii

naise kui poja suhtes. Naise riietel oli verd, nina oli paistes ning kiirabi viis ta Mustamäe haiglasse. Naine pidi hiljem politseisse avalduse tegema (tl.80). -Asitõendina on vaadeldud ka Viru Keskuse turvakaamera videosalvestust (tl.83). Sellelt on näha, et Viru Keskuse kõrval ilusalongi ees meesterahvas pöördub naisterahva poole ja tema

käsi liigub naise näo suunas nii, et naine tuigub tahapoole. Seejärel mees eemaldub kiire sammuga. Naine kummardub ettepoole, paneb maha käes olnud koti ja tema ümber askeldab poiss. Ilusalongist väljub naisterahvas, kes liigutuste järgi otsustades räägib mobiiltelefoniga.

6

-Kahtlustatavana üle kuulatud M.Z oma ütlustes 10.08.2010.a. tunnistab, et lõi T

vihahoos küünarnukiga kuhugi lõua piirkonda. Viru keskusest väljudes jätkasid nad tülitsemist ning ta lõi vihaga naist ühe korra rusikaga näkku ning läks seejärel bussiterminali. Tema arvates toimus see löömine varem kui süüdistuses näidatud, arvab, et kella 17 paiku (tl.88-89). Kannatanu löömist 03.08.2010.a. tunnistas M.Z ka kohtuistungil.

M.Z-i ütlused selle kohta, et Viru Keskuses pidi ta kohtuma ning kohtus naisterahvaga, kes talle tööd pakkus, on ümber lükatud nii TA (S ) kui ta tunnistaja A Š ütlustega (tl. 78). Tunnistaja ütlustest nähtub, et end talle „Sašana“ tutvustanud M.Z soovis temaga

abielluda, lubas ta autoga sõitma õpetada, oli talle võlgu 1 900 krooni, mille lubas Viru keskuses kokkusaamisel ära maksta. Mingit tööd ei ole ta mehele kunagi pakkunud. Hiljem oli mees palunud teda politseis enda kohta mitte ütlusi anda. Taoline asjaolu kohtu arvates näitab, et M.Z-i ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt. Ta on isik, kes oskab ära kasutada enda huvides teisi inimesi, oskab nendega manipuleerida ja püüab sündmusi näidata endale kõige soodsamas valguses. M.Z-i ütlusi saab arvesse võtta niivõrd, kuivõrd on need kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega.

2.2. Kannatanu peksmine 15.04.2011 -Kannatanu TS (A ) ütlustest (tl. 21-25) nähtub, et 15.04.2011.a. võttis ta kapist poja särgi,

mille Sergei oli määrinud spermaga. Kui ta mehelt selgitust küsis, hakkas Sergei röökima, hakkas teda rusikatega kehasse lööma, lõi ka käega näkku, haaras teda kätest ja püüdis jalaga kõhtu lüüa. Kuna kannatanu löögi eest kõrvale põikles, tabas Sergei löök teda parema põlve piirkonda. Peksmise tagajärjel tundis ta tugevat valu ja kutsus välja politsei. Kohalesõitnud

patrull meest kaasa ei võtnud, kuna ta oli kaine. Arsti juurde pöördus ta peksmise tõttu 25.04.11.a. -Kannatanu ütlused ei ole paljasõnalised, sest tema vigastused on fikseeritud Kallavere Haigla

patsiendikaardil (tl. 26, 27). Arstile on kannatanu väitnud, et sai mehe käest peksa 15.04.2011.a. Objektiivne leid näitab, et T. A oli 25.04.2011.a. vasakul õlavarrel 4 kollakas- rohelist verevalumit suurustega 3x4 kuni 8x4 cm. Sarnane verevalum oli paremal reiel 1 x 2,5

cm. Arst R. V on koostanud ka vigastuste dokumenteerimise kaardi, kus on ära näidatud verevalumite täpne paiknemine.

- Kahtlustatavana üle kuulatud M.Z on oma ütlustes 28.04.2011.a. väitnud, et

15.04.2011.a. hommikul süüdistas T teda poja T-särgi määrimises spermaga, karjus tema peale ja hakkas kaklema. End kaitstes lõi ta T mitu korda rusikatega, kätega ja õlaga vastu keha, käsi ja jalgu, millest T jäid verevalumid. Ta ei soovi enam ammu T elada ja otsib teist naist, kelle juurde kolida (tl. 37-38).

Kohtuistungil M.Z ei tunnistanud algul üldse oma süüd 15.04.11.a. kannatanu peksmises. Hiljem aga väitis, et on T löönud 2 korda rusikaga õla piirkonda.

Süüdistatava ütlusi kohtuistungil, et kannatanu on teda pidevalt provotseerinud, ise kaklusi alustanud, teda noaga rünnanud, tal käsi kriimustanud, särgi katki rebinud, kartulipotiga pähe

visanud, peab kohus paljasõnalisteks. Sellised ütlused, samuti korduvad viited kannatanu

suurele vanusele ja halvale tervisele on kohtu arvates antud soovist kannatanut alandada ja halvustada, soovist näidata ennast paremas valguses, et kasvõi osaliselt vabaneda vastutusest toimepandud kuritegude eest.

Toimikus on olemas andmed selle kohta, et kannatanu löömises 03.08.2010.a. oli esialgselt kohaldatud lepitusmenetlust ning kannatanu nõudeks oli see, et M.Z käitub viisakalt ja lugupidavalt ka tema poega MS ning hoidub vägivallast, samuti et nõustub lahutama abielu

7 ja kolib välja kannatanu elamispinnalt. M.Z nende tingimustega nõustus, kuid ei täitnud neid, vägivallatses edasi ja menetlus uuendati.

Selle asemel et abielu lahutada, kannatanu juurest ära kolida, on M.Z hakanud kannatanut süüdistama provokatsioonides, kallaletungides, kakluste alustamises. Tegelikult ei olnud M.Z kuhugi minna. Ta lootis kannatanuid hirmu all hoides nende elamispinnal edasi elada. Kuna kannatanu julges aga toimust rääkida ning väitis, et ta M.Z enam ei

karda, on viimane kättemaksuks andud kohtuistungil kannatanu kohta halvustavaid ja tegelikkusele mittevastavaid ütlusi.

Kannatanu ütlusi peab kohus usaldusväärseks, sest need on kooskõlas teiste asja materjalidega.

M.Z-i süü kannatanu löömises küünarnukiga ja rusikaga 03.08.2010.a., samuti kannatanu peksmises 15.04.2011.a. kätega, rusikaga, jalaga on tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud kehalise väärkohtlemisena järgi. KarS § 121

Karistuse mõistmisel lähtub kohus M.Z-i süüst. Arvestada tuleb ka karistust

kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning lähtuda tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvidest.

M.Z on tarvitanud vägivalda oma abikaasa suhtes, kes jagas temaga oma elamispinda. Eriti jõhker on ta olnud oma abikaasa 11-aastase lapse suhtes, kes täiskasvanud mehe ees oli

täiesti abitu. Füüsilisele vägivallale lisandus ka psüühiline terror, kannatanute alandamine erinevate sõnade ja tegudega. Õnneks ei ole kannatanutele tekitatud raskeid vigastusi.

Oma süüd on M.Z tunnistanud osaliselt, kuid ta ei ole kannatanute ees vabandanud ega

üles näidanud puhtsüdamlikku kahetsust. Kohus ei nõustu kaitsjaga, et süü osalist tunnistamist saab vaadelda karistust kergendava asjaoluna.

Karistust raskendavateks asjaoludeks KarS § 58 p 3 ja 4 alusel on süüteo toimepanemine

teadvalt noorema kui 12-aastase isiku suhtes ning isiku suhtes, kes on süüdlasest majanduslikus ja perekondlikus sõltuvuses.

KarS § 121 näeb karistusena ette nii rahalise karistuse kui vangistuse kuni 3 aastat. KarS § 122 lubab karistada rahalise karistusega või vangistusega kuni 5 aastat.

Varem on M.Z kriminaalkorras karistatud ning arutatavatest kuritegudest ühe kuriteo on ta toime pannud katseaja kestel.

Kohus nõustub prokuröriga, et süü suurust ja M.Z-i isikut arvesse võttes ei ole teda võimalik karistada rahalise karistusega ning talle tuleb karistuseks mõista reaalne vangistus. Arvestades kasutatud vägivalla intensiivsust ja kannatanutele põhjustatud vigastusi, võib M.Z-ile mõista vangistuse alla sanktsioonide keskmist määra. Temale mõistetav vangistus ei saa olla aga sanktsiooni alammäära lähedane nagu taotles seda kaitsja.

Kannatanu T. A suhtes on toime pandud vägivallateod kahel korral ning mõistetav karistus ei

saa kohtu arvates olla väiksem kui 8 kuud vangistust. Alaealise M. S suhtes toimepandud järjepidev väärkohtlemine tingib karistamise vangistusega 1 aasta ja 2 kuud ning karistuseks

kuritegude kogumi eest peab kohus põhjendatuks mõista vangistuse 1 aasta ja 6 kuud

8

Kergema karistuse kaetuks lugemist raskema karistusega ei pea kohus põhjendatuks. Ka prokurör taotles karistuseks kuritegude kogumi eest vangistust 1 aasta ja 6 kuud ning sellest

väiksem karistus ei vastaks õiguskorra kaitsmise huvidele ega oleks piisav ka süüdlase mõjutamiseks mitte enam toime panna uusi kuritegusid.

Kuna tegemist on asja arutamisega lühimenetluses, tuleb süüdistatavale mõistetavat karistust vähendada kolmandiku võrra ning kandmisele kuulub karistus – 1 aasta vangistust.

Kuna üks kuritegu on toime pandud katseajal, tuleb täitmisele pöörata eelmise otsusega mõistetud kandmata karistus – 3 kuud ja 10 päeva vangistust ning KarS § 65 lg 2 alusel tuleb M.Z-ile mõista liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud ja 10 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvata ka eelvangistusaeg ning M.Z-ile

mõistetud vangistuse alguseks tuleb seega lugeda 27.04.2011.a., s.o. tema kahtlustatavana kinnipidamise päev.

Menetluskulud.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt tuleb süüdimõistva otsuse korral süüdimõistetul hüvitada ka menetluskulud.

KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt on menetluskuludeks määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

KrMS § 179 kohaselt on sundraha suuruseks teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära ehk 417,03 eurot.

Õigusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 179, 180, 238, 306, 311-313.

Kohtunik