2-24-1822/28 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Heli Käpp

Määruse tegemise aeg ja koht

19. veebruar 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-24-1822

Tsiviilasi, avaldaja nõue

Ü. L. hagi D.G. L. vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Ü. L. (isikukood XXX, e-post: XXX), hageja

lepinguline esindaja: Alla Raudsepp (e-post XXX)

Kostja: D.G. L. (isikukood XXX, e-post: XXX); riigi

õigusabi korras määratud esindaja adv Deivi Vaht (e-post:

XXX)

Kohtuistung

18. veebruar 2025, osalesid Ü. L., Alla Raudsepp Pärnus

Rüütli tn kohtumajas; D.G. L. ja adv Deivi Vaht veebi

vahendusel

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Ü. L. ja D.G. L. vahel 19. veebruaril 2025 kohtuistungil sõlmitud ja protokollitud

järgmine kompromiss:

1.1. Ü. L. maksab D.G. L.-ile perioodi eest 1. veebruar 2024 kuni 31. jaanuar 2025 elatist

kokku 1200 eurot (arvestusega 100 eurot kuus).

1.2. Ü. L. maksab punktis 1.1. kokkulepitud 1200 eurot D.G. L. arvelduskontole nr XXX

kohtumääruse jõustumisest alates ühe nädala jooksul.

1.3. Kompromissi punktis 1.1. kokkulepitud 1200 euro tasumisega loevad pooled tsiviilasjas

nr 2-22-19261 Pärnu Maakohtu 09. mai 2023.a kohtuotsusest tuleneva elatise võlgnevuse

nõuded Ü. L. poolt täidetuks.

1.4. Pooled on kokku leppinud ja D.G. L. annab nõusoleku, et Ü. L. esitab 1200 euro

tasumise järel kohtutäiturile avalduse täiteasjas nr XXX täitemenetluse lõpetamiseks, kuna

täitedokumendist tulenev nõue on rahuldatud.

1.5. Ü. L. ja D.G. L. on kokku leppinud Pärnu Maakohtu 09. mai 2023.a kohtuotsusega asjas

nr 2-22-19261 Ü. L.-ilt D.G. L. kasuks väljamõistetud elatise vähendamises: alates 1.

veebruarist 2025 kuni D.G. L. õpingute lõppemiseni 2025. a juunis (kaasa arvatud)

maksab Ü. L. D.G. L.-ile elatist 200 eurot kuus.

1.6. Ü. L. maksab igakuise elatise D.G. L. arvelduskontole nr XXX selle kuu, mille eest

elatist makstakse, 10. kuupäevaks, välja arvatud 2025.a veebruarikuu elatis 200 eurot,

mille Ü. L. maksab koos märtsikuu elatise summaga 10. märtsiks 2025.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-1822.

Tsiviilasi nr 2-24-1822

3. Menetluskulud, v.a kostjale antud riigi õigusabi tasu ja kulud, jäävad poolte endi kanda.

Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

4. Vabastada Ü. L. D.G. L.-ile antud riigi õigusabi tasu ja kulude riigile hüvitamise

kohustusest. D.G. L.-ile antud riigi õigusabi tasu ja kulud jäävad täies ulatuses Eesti

Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord

TsMS § 661 lg 4 ja poolte kokkuleppe alusel saab kohtumääruse peale määruskaebuse esitada 2

tööpäeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebus

esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu.

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohtu menetluses on Ü. L. hagi D.G. L. vastu hageja suhtes 15. septembril 2023

algatatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks kohtutäitur Rannar Liitmaa menetluses olevas

täiteasjas nr XXX. Hageja leiab, et on Pärnu Maakohtu 09. mai 2023.a. kohtuotsuse nr 2-22-19261

alusel ülalpidamiskohustuse kostja ees täitnud, tasudes elatist kuni kostja poolt kutsehariduse

omandamiseni juunis 2023. Hageja ei pea kostjale uue kutsehariduse omandamise ajal enam oma

vanaduspensionist elatist tasuma, olenemata sellest, et kostja saab 21- aastaseks XXX.

Kohus 05. veebruari 2024 määrusega rahuldas Ü. L. hagi tagamise taotluse ja peatas

täitemenetluse Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa menetluses olevas täiteasjas nr XXX kuni

tsiviilasjas 2-24-1822 menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.

2. Kirjalikus vastuses hagile kostja vaidleb hagile vastu, palub jätta selle rahuldamata ja kõik

menetluskulud kostja kanda. Hageja nõuab sundtäitmise lubamatuks tunnistamist. Täiteasjas on

täitedokumendiks Pärnu Maakohtu 09. mai 2023 tagaseljaotsus asjas nr 2-22-19261, millega

kohustati hagejat tasuma kostja elatist kuni ta omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib

kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni XXX. Kostja on esitanud

tõendi, et õpib 2023/2024 õppeaastal Pärnumaa Kutsehariduskeskuses õppekaval Juuksur (kood

198778), 1. kursusel. Õppevorm on statsionaarne õpe - koolipõhine õpe. Õppekava nominaalaeg

on 2 aastat. Õpingute eeldatav lõppkuupäev on 01. september 2025. Seega kostja on õigustatud

saama hagejalt ka edaspidi elatist.

Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

3. Pooled jõudsid 18. veebruari 2025 kohtuistungil kompromissile. Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 430 lg 2 kohaselt kohus protokollis poolte avaldatud kompromissi

tingimused: perioodi eest 01. veebruar 2024 – 31. jaanuar 2025, mil täitemenetlus on olnud

kohtumääruse alusel peatatud, tasub hageja kostjale elatist kokku 1200 eurot (100 eurot kuus),

makstes selle summa kostja pangakontole kohtumääruse jõustumisest alates ühe nädala jooksul.

1200 euro tasumisega loetakse 09. mai 2023 kohtuotsusest tulenev hageja elatise võlgnevus

tasutuks ning hageja esitab pärast 1200 euro tasumist kohtutäiturile avalduse täitemenetluse

lõpetamiseks, kuna nõue on rahuldatud. (Hageja esindaja võttis istungil telefoni teel ühendust

kohtutäituriga, kes kinnitas hageja esindajale, et täitemenetlusega seotud kulud ja kohtutäituri tasu

on võlgnik (hageja) tasunud ning täitemenetluse lõpetamisel täiendavat tasu ei lisandu, seetõttu

jäeti kokkuleppest välja hageja kohustus tasuda täitemenetluse lõpetamisel kohtutäiturile

võimalikud täitemenetluse kulud ja kohtutäituri tasu).

Samuti pooled leppisid kokku, et vähendavad 09. mai 2023 kohtuotsusega hagejalt kostja kasuks

väljamõistetud elatise suurust ning alates 1. veebruarist 2025 kuni 30. juunini 2025 (s.o kostja

õpingute lõppemise kuu eest tervikuna) maksab hageja kostjale elatist 200 eurot kuus. Elatise

maksab hageja iga kuu 10. kuupäevaks kostja pangakontole, 2025.a veebruarikuu eest maksab

elatise koos märtsikuu elatisega 10. märtsiks 2025.

4. Kohus selgitas pooltele kokkuleppe kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi.

Pooled kinnitasid, et jäävad selle kompromissi juurde. Pooled kokkuleppel lühendasid

2 (4)

Tsiviilasi nr 2-24-1822

kompromissi kinnitava kohtumääruse peale edasikaebamise tähtaega 2 tööpäevani alates

kohtumääruse kättetoimetamisest.

5. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav, TsMS § 430 lg-s

3 märgitud aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks ei ole. Pooled on kokku leppinud

sundtäitmisel olevast kohtulahendist tuleneva hageja võlgnevuse suuruse ja tasumise korra,

võlgnevuse tasumise järel täitemenetluse lõpetamiseks kohtutäiturile avalduse esitamise ning

edasiulatuvalt hageja poolt kostjale makstava elatise suuruse vähendamise ja tasumise korra.

TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni

lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab

menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430

lg-st 5 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 sätestatust tulenevalt ei ole piira materiaalõiguse ega

menetlusõiguse normid tsiviilasjas menetluse lõpetamiseks sõlmitavat kompromissi hagiesemega.

Täisealise õppiva lapse elatise nõude sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetluses võivad

pooled muu hulgas kokku leppida nii sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevuse suuruses, kui

ka edasiulatuvalt makstava elatise suuruse muutmise.

6. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene

teisiti. Kokkulepet kinnitav kohtumäärus on täitedokumendiks ja on vajadusel sundkorras täidetav.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 168 lg 3 kohaselt jäävad kompromissi korral menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei

lepi kokku teisiti. Pooled teisiti kokku ei leppinud ning seega menetluskulud jäävad iga kulu

kandnud menetlusosalise enda kanda.

8. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu ei ole vajadust TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude

suurust kindlaks määrata.

9. Kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud määrab kohus kindlaks eraldi

määrusega pärast advokaadilt taotluse saamist.

10. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled

sõlmivad kompromissi. Hageja tasus selles asjas hagiavalduse esitamise eest riigilõivu kokku 490

eurot (300 eurot 01. veebruaril 2024 ja täiendavalt 190 eurot 05. veebruaril 2024). Riigilõivust 70

eurot on hagi tagamise taotluse riigilõiv, selles osas on kohus taotletud toimingu teinud. Hagejal

on õigus tagasi taotleda ½ hagiavalduse eest tasutud 420 euro suurusest riigilõivust, s.o 210 eurot.

Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta, millal riigilõiv tasuti,

lõppemisest. Seega riigilõivu tagastamiseks tuleb kohtule esitada avaldus hiljemalt 31. detsembril

2026.

Kostjale antud riigi õigusabi hüvitamine

11. Pärnu Maakohus 23. septembri 2024 kohtumäärusega andis kostjale D.G. L.-ile riigi õigusabi

tema esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus tsiviilasjas nr 2-24-1822. Riigi

õigusabi osutajaks määrati vandeadvokaat Deivi Vaht.

12. Riigi õigusabi anti D.G. L.-ile kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud

10 protsendi ulatuses võrdse suurusega osamaksetega 12 kuu jooksul alates riigi õigusabi tasu ja

kulude kindlaksmääramise lahendi jõustumise kuule järgnevast kuust.

13. TsMS § 179 lg 1 näeb ette, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud

riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või

riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult

välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt peab

kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest

3 (4)

Tsiviilasi nr 2-24-1822

alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui

lahend näeb ette teistsuguse tähtaja.

14. TsMS § 190 lg 5 teises lauses sätestatu kohaselt menetluskulud, mille tasumisest kostja on

vabastatud või mida kostja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamata või läbi

vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral välja hagejalt.

Menetlusabi hõlmab ka riigi õigusabi tasu ja kulusid. Selles asjas kohus lõpetab menetluse, seega

seaduse kohaselt on kostjale antud riigi õigusabi tasu ja kulude riigile hüvitamise kohustatud

isikuks hageja. Sellega vabaneb kostja ühtlasi kohustusest tasuda saadud menetlusabi

hüvitamiseks osamaksetena 10% riigi õigusabi tasu ja kuludest.

TsMS § 190 lg 7 lubab kohtul mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette

näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud

tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

Arvestades, et pooled on isa ja tütar, hageja on vanaduspensioni ealine, hagi esemeks oli

täisealisele õppivale isikule elatise maksmine, menetlus lõppes poolte vastastikuste järeleandmiste

tulemusel kompromissiga ning menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei ole kohtu hinnangul

siin asjas õiglane nõuda hagejalt kostjale antud menetlusabi riigile hüvitamist. Eeltoodu alusel

kohus vabastab hageja kohustusest hüvitada riigile kostjale antud õigusabi tasu ja kulud ja jätab

need kulud täies ulatuses riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

kohtunik

4 (4)