3-25-407/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Määruse tegemise aeg ja koht

19. veebruar 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-407

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus K.X kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

Menetlusosalised

Taotleja- Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Katri Bergmann

Isik, kelle suhtes taotletakse loa andmist – K.X

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus, kohtuistung 19.02.2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.

2. Anda luba K.X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kinnipidamise

aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 19.04.2025 (k.a).

3. Võtta haldusasja juurde haldusasjades nr 3-23-2233 ja nr 3-24-1827 Politsei- ja

Piirivalveameti esitatud tõendid.

4. Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA TAOTLUSE SISU

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tegi 6.03.2024 tegi K.X rahvusvahelise kaitse taotluse

tagasilükkamise, ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu otsuse nr 12310080022-1.

Puudutatud isik vaidlustas nimetatud otsuse.

2. Tallinna Halduskohus jättis 17.06.2024 kohtuotsusega haldusasjas nr 3-24-997 puudutatud isiku

kaebuse rahuldamata ning esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

3. Tallinna Ringkonnakohus peatas 3.07.2024 määrusega PPA 06.03.2024 otsuse nr 12310080022-1

resolutsiooni punkti 4 (sundtäidetav lahkumisettekirjutus) täitmise kuni menetlust lõpetava lahendi

jõustumiseni haldusasjas nr 3-24-997.

4. Riigikohtu 11.02.2025 määrusega haldusasjas nr 3-24-997 ei võetud puudutatud isiku

kassatsioonikaebust menetlusse ning isiku väljasaatmine muutus lubatavaks.

5. PPA oli planeerinud puudutatud isiku väljasaatmise 26.02.2025, millest isik oli teadlik.

6. Puudutatud isik esitas 18.02.2025 PPA-le suuliselt korduva rahvusvahelise kaitse taotluse ning ta

peeti kell 10.00 kinni VRKS § 362 lg 3 ja VRKS § 361lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise

alustel.

Isik on kinnipeetud varasemalt kuni 18.06.2024 VRKS § 361lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud

kinnipidamise alusel kokku umbes 10 kuud ja alates 19.06.2024 oli kinnipidamine ning viimase

pikendamisega antud luba isiku kinnipidamiseks kuni 9.04.2025.

7. Tallinna Halduskohtule saabus 18.02.2025 PPA taotlus puudutatud isiku kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks VRKS § 362 lg 3 alusel. Puudutatud isiku

suhtes esinevad VRKS § 361 lg 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud

kinnipidamise alus kinnipidamiseks ja paigutamiseks PPA kinnipidamiskeskusesse (KPK).

Kuna tegu on korduva rahvusvahelise kaitse taotlusega ning puudutatud isik väitis, et tal on uued

asjaolud siis tuleb anda talle võimalus need uued asjaolud esitada ning läbi viia vestlus. Peale mida

saab jõuda järeldusele, kas puudutatud isiku osas rakendatakse VRKS § 24 lg 2 või lg 3.

Puudutatud isiku puhul on põgenemisoht põhjendatud. Puudutatud isik oli teadlik sellest, et saabus

Schengeni viisaruumi ilma seadusliku aluseta. Puudutatud isik hävitas meelega oma isikut tõendava

reisidokumendi, et ametivõimudel ei oleks võimalik teda tuvastada ja välja saata. Saabudes

Schengeni viisaruumi ebaseaduslikul viisil, jätkas puudutatud isik oma ebaseaduslikku viibimist

Schengeni liikmesriikide territooriumil. Puudutatud isik soovis jõuda Prantsusmaale, et seal esitada

rahvusvahelise kaitse taotlus, kuna see oli tema jaoks kõige meelepärasem riik. Lisaks eelnevale

üritas puudutatud isik tõkestada enda kodakondsusjärgsesse riiki tagasisaatmist sellega, kui esitas

Eesti Vabariigis rahvusvahelise kaitse taotluse, vaatamata sellele, et ei plaaninud Eestis (ega Lätis ja

Soomes) rahvusvahelise kaitse taotlust esitada, vaid soovis seda teha Prantsusmaal. Tegemist nn

varjupaiga poodlemisega ehk isik otsis endale sobivat riiki, kus taotlus esitada ega polnud

eesmärgiks esitada see esimeses turvalises liikmesriigis. Puudutatud isik hankis endale võltsitud

dokumendid, et varjata enda ebaseaduslikku viibimist ja eesmärgiga jõuda takistusteta

Prantsusmaale. Puudutatud isik on vabanemise eesmärgil üritanud luua väärarusaama nagu oleks

tema tervis (sh füüsilise) oluliselt halvenenud kinnipidamise ajal, mistõttu tuleks ta vabastada. On

ilmne, et kinnipidamine piirab isiku liikumisvabadust ning tekitab mingil määral ebamugavust ning

negatiivseid emotsioone. Samuti suurendab isikust tulevat põgenemisohtu asjaolu, et puudutatud isik

esitas 18.02.2025 korduva rahvusvahelise kaitse taotluse väitega, et tal on uusi asjaolusid, selleks, et

takistada enda väljasaatmist.

Puudutatud isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid.

Puudutatud isikuga seonduvaid asjaolusid arvestades, puudub PPA-l alus tema usaldamiseks.

Puudutatud isikul puuduvad sotsiaalsed sidemed Eestiga ning tal ei ole Eestis elukohta. Olukorras,

kus puudutatud isik vabastatakse KPK-st, on tõenäoline, et ta hakkaks end varjama ametivõimude

eest, et takistada nii rahvusvahelise kaitse menetluse läbiviimist ja selle lõpetamist isiku soovil.

Puudutatud isik võib lahkuda ebaseaduslikult mõnda teise Schengeni liikmesriiki. Võimalikku

ebaseaduslikku piiriületust saab takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega.

3. Kohtuistungil selgitas PPA esindaja, et ta jääb taotluse juurde ning taotlus on põhjendatud. Isikule

selgitati eesolevat 26.02.205 plaanitud väljasaatmist peale Riigikohtu 11.02.2025 lahendit,

eelduslikult toimus see 12. ja/või 13.02.2025, igal juhul kahel korral ja see on fikseeritud PPA

andmebaasis.

4. K.X selgitas kohtuistungil, talle ei ole selgitatud, et teda hakatakse 26.02.2025 Eestist välja

saatma. See on tema õigus esitada uus rahvusvahelise kaitse taotlus. Tema osas ei esine mingit

põgenemisohtu. Isik uuris, kas on olemas mingi seadus, mille alusel teda kinni peetakse ning

kinnitas, et siin olnud 17 kuu vältel on ta olnud rahulik, ei ole olnud vägivaldne.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud

juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt esitab taotluse

2(4)

loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud

ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.

6. PPA taotlus puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks on

faktiliselt ja õiguslikult piisavalt põhistatud ja tõendatud ning taotlus tuleb rahuldada.

7. VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada käesoleva paragrahvi

lõikes 2 sätestatud alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik

tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning

kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi

asjaolusid. VRKS 361 lg 2 p 4 järgi võib varjupaigataotlejat kinni pidada rahvusvahelise kaitse

taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas

põgenemise oht; kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on

põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse

täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks (p 5). Viimati nimetatud sätte järgi võib

taotlejat kinni pidada, kui ta peetakse kinni direktiivis 2008/115/EÜ sätestatud tagasisaatmiskorra

kohaselt tagasisaatmise ettevalmistamiseks ja/või väljasaatmise läbiviimiseks ning asjaomane

liikmesriik saab objektiivsete kriteeriumite alusel, sealhulgas selle alusel, et tal on juba olnud

võimalus saada juurdepääs varjupaigamenetlusele, põhjendada, et on olemas piisavalt alust arvata, et

ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata edasi või nurjata tema

tagasisaatmist käsitleva otsuse täideviimist (Riigikohtu 12.04.2024 määrus nr 3-23-2232, p 16).

8. Puudutatud isiku vabastamise aluseks ei saa olla asjaolu, et ta on viibinud KPK-s VRKS § 361lg 2

p-des 4 ja 5 sätestatud alustel kuni 18.06.2024, so kümme kuud (haldusasi nr 3-23-2233) ning VSS §

23 lg 1 p 1, VSS § 23 lg 1 p 2, VSS § 23 lg 2 p 3 alusel alates 19.06.2024 (haldusasi nr 3-24-1827).

Riigikohtu halduskolleegium selgitas 31.03.2019 määruse nr 3-3-1-93-16 p-s 9, et uue

varjupaigataotluse esitamine käivitab ka uue kinnipidamistähtaja arvestuse. See ei tähenda aga, et

pärast uue varjupaigataotluse esitamist võidaks isikut kergekäeliselt kinni pidada veel kord 18 kuu

jooksul. Korduva varjupaigataotluse läbivaatamine peab toimuma esmasest kiiremini ning varasem

pikaajaline kinnipidamine muudab teistkordse kinnipidamise igal juhul väga intensiivseks

vabadusõiguse riiveks. Niisugustes olukordades tuleb teistkordse kinnipidamise vajalikkust

kontrollida väga rangelt.

9. PPA põhjendas oma taotluses põgenemisohu olemasolu VSS § 68 nimetatud asjaolude

esinemisega. Kuigi VSS §-s 68 sätestatakse asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks

vältimatult esinema, tuleb ohu lõplikuks kindlakstegemiseks vaadelda ka muid välismaalasega

seotud asjaolusid kogumis (Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). Põgenemise ohu

hindamisel ei ole iseenesest keelatud arvesse võtta ka isiku minevikusündmusi ja varasemat

käitumist (Riigikohtu 27.04.2014 otsus nr 3-3-1-1-14, p-d 17 ja 19; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu

26.03.2019 ja 12.09.2019 määrused nr 3-19-334; 15.11.2021 määrus nr 3-21-2175, p 16).

Arvestades PPA taotluses toodud asjaolusid on põhjendatud PPA kahtlus, et puudutatud isiku puhul

esineb jätkuvalt põgenemisoht. Eelnevat on ka kohtud korduvalt jaatanud. Viimati leidis Tallinna

Ringkonnakohus 14.01.2025 määruses haldusasjas nr 3-24-1827, et puudutatud isikuga seotud

asjaolud ei ole vahepealsel ajal muutunud. Põgenemise ohtu suurendab asjaolu, et haldusasjas nr 3-

24-997 on otsus jõustunud. Eelnevat kinnitab ka asjaolu, et kaebaja esitas korduva rahvusvahelise

kaitse taotluse, mis näitab eelkõige, et puudutatud isik soovib vältida väljasaatmist

kodakondsusjärgsesse riiki. Kohtul puudub alus arvata, et PPA ei vii korduva rahvusvahelise kaitse

taotluse menetlust läbi esimesel võimalusel ning seetõttu ei rikuta ka puudutatud isiku õigusi seoses

pikaajalise kinnipidamisega.

10. Riigikohtu hinnangul ei suuda põgenemisohu tuvastamisel põgenemist eelduslikult tõhusalt ära

hoida majutamiskeskusse paigutamine ning VRKS § 29 lg s 1 sätestatud järelevalvemeetmete

kohaldamine. Põgenemisohu tuvastamisel on kinnipidamiskeskusse paigutamine proportsionaalne

VRKS § 361 mõttes (Riigikohtu halduskolleegiumi 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 18).

Puudutatud isikul puuduvad Eestis sotsiaalsed sidemed, elukoht, sissetulek ning ta ei soovi naasta

3(4)

Senegali Vabariiki. Lisaks sisenes puudutatud isik Schengeni alale ebaseaduslikult, esitas

kinnipidamisel Tallinna lennujaamas ilmselgete võltsimistunnustega dokumendi ning on korduvalt

väljendanud soovi liikuda edasi Prantsusmaale. Kohus nõustub taotlejaga, et puudutatud isiku

korduva rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemiseks on tema KPK-sse paigutamine

proportsionaalne, kohane ja vajalik abinõu. Kohtule esitatud teabe alusel ei ole võimalik välistada

jätkuvat isikust lähtuvat põgenemisohtu.

11. Kohus rahuldab PPA taotluse K.X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 19.04.2025 (k.a.).

13. VRKS §-st 13 ja HKMS § 175 lg-st 3 lähtuvalt tuleb kohtumääruse avaldamisel asendada

puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)