1-11-9603/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Legislator summary
AI generatedK O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL 19. oktoobril 2011 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Marju Vilt ja tõlgi: Julia Zautina juuresolekul prokuröri: Urmo Paal kaitsja: Aleksandr Gamazin ja Julia Tuštsenko kannatanu: Elektriraudtee AS esindaja JPosavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas 12. oktoobril 2011 a. I.M ik. xxx, vene keel, Eesti vabariigi kodanik, põhiharid...
Legislator headnote
Keywords
Placeholder
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
19. oktoobril 2011 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Marju Vilt ja tõlgi: Julia Zautina juuresolekul prokuröri: Urmo Paal kaitsja: Aleksandr Gamazin ja Julia Tuštsenko kannatanu: Elektriraudtee AS esindaja JPosavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas 12. oktoobril 2011 a.
I.M ik. xxx, vene keel, Eesti vabariigi kodanik, põhiharidus,
ei tööta, eluk. xxx, varem kriminaalkorras karistamata Viibis eelvangistuses 29.09.2010 a. süüdistusasja KarS § 203 järgi. Andrei Antonov ik. 38706120220, vene keel, kodakondsuseta, algharidus, töök. A , eluk. xxx, varem kriminaalkorras karistamata
Viibis eelvangistuses 29.09.2010 a. süüdistusasja KarS § 203 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus
t u v a s t a s :
I.M on kohtu alla antud selles, et tema osutas tahtlikult kaasabi Andrei Anto-
nov´i ning kolme kohtueelse menetlusega tuvastamata isiku õigusvastasele teole viies nemad
tasu eest oma sõiduauto VW Passat registreerimismärgiga xxx 24.07.2010 öösel vastu 25.07.2010 Tallinnast Aegviitu värvima kaasas olnud spray värvidega raudeejaamas seisvat ron- gi. Samuti tema, grupis koos Andrei Antonovi ja kolme kohtueelse menetlusega tuvastamata isi-
kuga värvis 25.07.2010 täpsemalt tuvastamata ajast kuni kella 03.00-ni Harjumaal Aegviidus Aegviidu jaamas seisnud AS Elektriraudtee rongi vaguneid 2201, 2202 ja 3202 spray värvidega rikkudes sellega nimetatud vagunid ning põhjustas sellega AS Elektriraudteele kahju 101231,8 krooni ehk 6469,89 eurot, see on olulise kahju Seega I.M, aidates tahtlikult kaasa võõra asja rikkumisele ning võõra asja
rikkumisega, millega tekitas olulise kahju, pani toime KarS § 203 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Andrei Antonov on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema grupis koos I.M- honov´i ja kolme kohtueelse menetlusega tuvastamata isikuga värvis 25.07.2010 täpsemalt tu- vastamata ajast kuni kella 03.00-ni Harjumaal Aegviidus Aegviidu jaamas seisnud AS Elektri- raudtee rongi vaguneid 2201, 2202 ja 3202 spray värvidega rikkudes sellega nimetatud vagunid ning põhjustas sellega AS Elektriraudteele kahju 101231,8 krooni ehk 6469,89 eurot, see on olu- lise kahju. Seega Andrei Antonov, võõra asja rikkumisega, millega tekitas olulise kahju, pani toime KarS § 203 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Kriminaalasi nr. 1 – 11 - 9603
Süüdistatav I.M end talle inkrimineeritud kurteos süüdi ei tunnista, kuid taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Süüdistatav Andrei Antonov tunnistab end talle inkrimineeritud kuriteos süüdi osaliselt ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsjad samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsjad on seisukohal, et I.M-ile ja Antonovile esitatud süüteo kvalifikatsioon on põhjendamata, kuid süüdistatavate nõusolekul võimalik kriminaalasja arutada lühimenetluse vormis. Süüdistatavad ei taotle enda ülekuulamist, jäävad kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Süüdistatav I.M jääb kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. 2010 a. suve ühel hilisõhtul helistas talle Andrei Antonov ja palus aidata transpordiga, et toimetada Andrei ja
veel mõned inimesed Aegviitu. Isikud, peale Andrei, olid täiesti võõrad ja pidid olema välis- maalt. Nad kõik istusid tema autosse ja kaasas oli palju spreivärve nii kottides kui ka karpides. Mõistis, et sõidetakse Aegviitu ronge värvima. Auto parkis raudteest eemale ja koos mindi per- roonile. Nad hakkasid vaguneid värvima, tema värvimisest osa ei võtnud. Ta jäi perrooni lõppu valvama, et inimeste tulekul annaks märku. Värvimise ajal sõitis jalgrattal perrooni juurde üks mees ja nägi poiste tegevust. Andrei ja teised nägid ka jalgratturit aga temast välja ei teinud. Ta
jooksis auto juurde ja mõne hetke pärast jooksid sinna ka teised. Kohe hakati Tallinna poole sõitma ja nägi, et kohalikud ajasid autot taga ning kirjutasid autonumbri üles. Autos arutati, mida teha värvipurkidega ja otsustati need autosse jätta. Lasnamäel Andrei koos viimase tuttavatega väljusid autost ja võeti kaasa ka värvipurgid. Ta pole vaguneid värvinud ja teadis milleks Aeg- viitu sõideti. Ta osutas lihtsalt transporditeenust. Tema kodust leitud värvipurgid olid väga vanad ja hoidis kodus neid lihtsalt mälestuseks. Süüdistatav Andrei Antonov jääb kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Ta tegeleb grafiti- kunstiga ja suhtleb selliste inimestega. Bogdanit tunneb kui tuttavat, kes elab tema lähedal. Pere- konnanime ei tea. Ta jalutas suvel vanalinnas ja nägi kolme noormeest, kes omavahel rääkisid vene keeles ja käes olid grafiti joonistused. Ta läks nende juurde ja hakkas vestlema. Nad tut-
vustasid end Iirimaal elavate venelastena. Nad olid huvitatud grafiti tegemisest Aegviidus kui rongidele grafiti värvimise kohta, mida pidi teadma terve Euroopa. Ta kutsus nad enda elukohta ja teel kohtus ka Bogdaniga, kes tuli ka tema juurde. Välismaalastel olid värvid kaasas. Bogdani autoga pidid kohale sõitma ja välismaalased tasuma bensiinikulu. Ta loogiliselt järeldas, et rong jääb ööseks Aegviitu. Kohal olles, Bogdan parkis auto raudtee lähedale ja iirlased hakkasid rongi
värvima. Ta samuti värvis vaguneid, vaid ühe väikese osa. Kujundeid valisid iirlased. Värviti
seni, kuni neile sattusid peale kohalikud mehed. Nad jooksid auto juurde ja sõideti Tallinna. Kesklinnas iirlased lahkusid autost ja mingeid kontaktandmeid tal ei ole. Ta saab aru vastutusest, kuid tol korral ei tajunud seda. Ta ei arvanud, et sellise asja eest kedagi karistatakse. Tunnistaja AS Elektriraudtee esindaja TL poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlus-test nähtub, et töötab AS-s Elektriraudtee ja 24.07.2010 a. öösel Aegviidu jaamas kolm vagunit kaeti grafiti taoliste joonistustega. Videolindilt oli näha, et rongi juurde tulid 4 isikut. Kokku te-kitati firmale kahju summas 101231.80 krooni ehk 6469.89 eurot ning taotleb tekitatud kahju hüvitamist. Kannatanu Elektriraudtee AS volitatud esindaja JP kinnitab firma tsiviilhagi nõuet summas 6469. 89 eurot ja taotleb tekitatud kahju hüvitamist. Tunnistaja RP poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 2010 a. juuli lõ-pus ühel
ööl ta sõitis jalgrattaga Aegviidus ja jaama poolt tuli värvi lõhna, arvas, et soditakse vagunit. Nägi ühe rongi juures 5-6 meest ning nad sodisid värviga vaguneid. Kaks sõpra tulid te-maga kaasa ja värvijad nägid ka neid. Tekkis hasart nende auto leida ja tuvastati auto, mille num-ber fikseeriti ja edastati politseile. Tunnistaja JL poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et need haakuvad Pibre poolt antud ütlustega. Lisab, et sõidukiks oli VW Passat rohelist värvi. reg. nr. oli XXX. Tunnistaja ™ poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et need haakuvad Lass poolt antud ütlustega ja kinnitab sõiduki marki ning reg. numbrit.
Süüdistatav I.M eitas oma süüd süüteo toimepanemisel ja Antonov tunnistas oma süüd
osaliselt, kohus tuvastas nende süü on peale nende, kannatanu esindaja ja tunnistajate poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste veel leidnud tõendamist Elektriraudtee AS avalduse ja foto-
dega, tunnistaja Lass poolt ütluste ja olustiku seostamise protokolli ja fototabeliga, I.M-i
kasutuses oleva sõiduki ja korteri läbiotsimisprotokolli ja fototabeliga, I.M-i mobiil-
telefoni vaatlusprotokolli ja fotodega, Antonovi elukohas toimunud läbiotsimise protokolli ja fototabeliga, jälitusprotokolliga, tsiviilhagi nõude ja lisatud materjalidega / t.l. 3 – 6, 12 – 14, 24 – 30, 42 – 54, 55 – 64, 77 – 84, 108 – 121, 122 – 124, 140 – 148 /.
KarS § 56 alusel kohus arvestab süüdistatavate süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid, süüdistatava I.M-i enda mitte
süüditunnistamine ja Antonovi osaline süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli nende tõeline tahte avaldus.
I.M eitas vagunite värvimist ja seda fakti kinnitas ka Antonov, muid tõendeid selle fakti ümberlükkamiseks pole kogutud ja seetõttu ei saa süüdistada I.M vagunite värvimises
spray värvidega. Kindlaks on tehtud asjaolu, et I.M, tema kasutuses oleva sõidukiga
toimetas kaasosalised Aegviitu ja seda fakti kinnitavad nii Antonov kui ka tunnistajate poolt antud ütlused. Kuigi I.M end talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ei tunnistanud, on tema süü süüteo toimepanemise kaasaaitajana leidnud tõendamist eelkõige tema enda ütluste alusel, kinnitades tema kasutuses oleva sõidukiga isikute vedu Aegviitu ja teadis nende eesmärki rongi
värvimises. Kohus tuleb järeldusele, et I.M-i poolt toimepandu kuulub ümber kvalifitseerimisele KarS § 203 - § 22 lg. 3 järgi.
Samuti kohus peab selgitama seda, et Andrei Antonovi väitel ta värvis ainult natuke vagunit, kuid kohtu hinnangul ei saa mõõta igaühe panust kuriteo toimepanemisse. Vaguneid värviti oma-
vahel olnud kooskõlastuse alusel ja ühise eesmärgina. Initsiatiivi Aegviitu sõitmiseks esitas Antonov, kutsudes välismaalased enda elukohta, kuhu kutsus ka I.M-i ja ühise plaani ko- haselt sõideti Aegviitu, kus pandi toime süüdistuses nimetatud süütegu. Seega Antonovi poolt
toimepandud süüteokoosseisu objektiivseks tunnuseks oli tegevus s.o. saanud tuttavaks kolme isikuga, kutsus viimased enda elukohta, kuhu tema kutsel tuli ka I.M. Lepiti kokku sõita
Aegviitu, kus ülalnimetatud isikud värvisid spray värvidega Aegviidus ööseks seisma jäänud elektrirongi vaguneid. Samuti tuvastatud Antonovil tahtlus s.o. Tallinnas kokkulepitu alusel
tahtmine I.M-i poolt juhitud sõidukiga sõita Aegviitu ja realiseerida teoks Tallinnas otsustatu s.o. värvida elektrirongi vagunid. AS Elektriraudtee poolt esitatud hagiavalduse kohaselt tekitati firmale kahju summas 101231.80
krooni. Hagi seisneb selles, et kolme vaguni ühe külje puhastamine spreivärvist on 6191.80 krooni ja kahe vaguni ühe külje värvimine maksab koos käibemaksuga 95040 krooni.
Kohus leiab, et esitatud hagi on põhjendatud, sest selle alusel alustati kriminaalasja menetlust
KarS § 203 järgi kolme tundmatu isiku suhtes Põhja prefektuuri 16.11.2010 a. kriminaalasja eraldamise määrusega. Selle menetluse aluseks olid Antonovi ja I.M-i, samuti tunnista- jate poolt antud ütlused selles, et tuvastamata isikud värvisid koos Antonoviga Aegviidus asu- vaid vaguneid.
Kohtuistungil kaitsjad tõdesid, et süüdistatavate teoga pole toime pandud nimetatud süütegu, sest tekitatud kahju ei ületa olulist kahju, seega puudub nende teos süüteo koosseis ja menetlus kuu- lub lõpetamisele.
Kohus selgitab, et kahju hüvitamise ulatust reguleerivad võlaõigusseaduse 7. peatüki sätted ( VÕS § -d 127 – 135 ). Kahju hüvitamise eesmärgiks on kahjustatud isiku s. o. käeolevas juhtu- mis juriidilise isiku - Elektriraudtee AS - asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olu- korrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esi- nenud ( VÕS § 127 lg. 1 ). Asja kahjustamise eest vastutav isik peab asja parandamise mõist-
likud kulud ( VÕS § 132 lg. 3 ) hüvitama viivituseta, et kannatanul ei tekiks täiendav kahju, näiteks VÕS § 132 lg. 4 esimese lause alusel hüvitava kahjustatud asja asendamise kulude näol. Asja kahjustamise korral on asja parandamise kuludes väljendav kahju kui otsene varaline kahju arvestatav ja hüvitatav asja kahjustamise hetkest ( VÕS § 128 lg. 3 ja § 132 lg. 3 ). Varakahju hüvitamisel seatakse eesmärgiks kindlustusjuhtumi eelse olukorra taastamine ning et hüvitada tuleb juhtumi eelse olukorra taastamise mõistlikud kulud.
Kohus selgitab veel seda, et asja kahjustamise korral on kannatanul VÕS § 132 lõike 3 järgi
õigus nõuda asja kordategemise kulude hüvitamist ka enne asja kordategemist (vt Riigikohtu 21. detsembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr , p 12 (RT III 2006, 3, 27)). 3-2-1-139-05 Seega on asjakohatu süüdistatavate kaitsjate väide, et hageja ei ole lasknud kahjustatud vaguneid värvida. Süüdistatavatelt Andrei Antonovilt ja I.M-ilt tuleb tsiviilhagi nõue solidaarselt välja mõista ja viimastel õigus esitada tsiviilhagi nõue tsiviilkohtumenetluse korras isikute suh- tes, kelle kohta eraldati kriminaalasja menetlus. Kohus arvestab karistuse mõistmisel nende kriminaalkorras karistamatust, I.M töökoha ja iseseisva sissetuleku olemasolu, Antonovil töökoha ja iseseisva sissetuleku puudumist, tekita- tud kahju suurust, nende kahetsust toimunu suhtes, kohus leiab, et neid tuleb karistada vangis- tusega.
o t s u s t a s :
1 Süüdi tunnistada Andrei Antonov KarS § 203 järgi ja mõista karistuseks 9 ( üheksa ) kuud vangistust
Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 6 ( kuus ) kuud vangistust
2 Süüdi tunnistada I.M KarS § 203 järgi ja § 22 lg. 3 kaudu ning mõista karistuseks 6 ( kuus ) kuud vangistust. Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 4 ( neli ) kuud vangistust. 3 KarS § 73 lg. 1, 3 alusel mõistetud karistus Andrei Antonovil ja I.M jätta täitmisele pööramata kui nad kohtu poolt määratud 3 ( kolme ) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast.
KarS § 68 lg. 1 alusel mõistetud karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka arvestada Andrei Antonovil ja I.M eelvangistuses viibitud aeg 29.09.2010 a. s.o. 1 ( üks ) päev.
4 Välja mõista Andrei Antonovilt ja I.M-ilt kummaltki sundraha 417.03 eurot riigieelarve tuludesse.
Rahaline nõue kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034796011 SEB pank viitenumber 2800049777 5 Välja mõista Andrei Antonovilt ja I.M-ilt solidaarselt tsiviilhagi AS Elektri- raudtee kasuks summas 6469.89 eurot. Kannatanu esindajal tsiviilhagi nõudes õigus pöörduda kohtutäituri poole. 6 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellat-
sioonõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast.
Kohtunik