2-24-135584/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Triin Niinemets Määruse tegemise aeg ja koht 19. veebruar 2025, Tartu Tsiviilasja number 2-24-135584 Tsiviilasi B2 Impact OÜ hagi D.E vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Menetlustoiming Hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja B2 Impact OÜ, registrikood 11542046; Hageja lepinguline esindaja Anzhela Ternikova; Kostja D.E , xxxx kodanik, sünd. xxxxxxxxxx, Eesti isikukood XXX. RESOLUTSIOON 1. Keelduda menetlusse võtmast tsiviilasja nr 2-24-135584. 2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Määrus toimetada kätte hageja esindajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD 1. B2 Impact OÜ esitas 03.10.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult D.E 4127,25 euro saamiseks. Kuna makseettepanekut ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada, lõpetas kohtunikuabi 14.11.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 2. B2 Impact OÜ (hageja) esitas 20.12.2024 Tartu Maakohtule hagiavalduse D.E (kostja) vastu rahalises nõudes, mis tuleneb kostja ja Multitude Bank p.l.c 16.07.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingust. KOHTU SEISUKOHT 3. Kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda, kuna asja lahendamine ei allu Tartu Maakohtule.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 järgi kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui asi ei allu sellele kohtule (TsMS § 371 lg 1 p 2). 5. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust. Seega reguleerib vaidluse kohtualluvust Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012, 12.12.2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud Brüssel I määrus). Hagiavalduses esitatud asjaolude järgi vastab leping tarbijalepingu tunnustele uuesti sõnastatud Brüssel I määruse artikkel 17 lg 1 p b mõistes. 6. Tarbijalepingute puhul kehtestab määruse artikkel 18 lg 2 üldise reegli, mille järgi võib teine lepingupool algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Määruse artikkel 62 lg 1 täpsustab, et selleks, et teha kindlaks, kas poole alaline elukoht on selles liikmesriigis, kelle kohtusse asja kohta on hagi esitatud, kohaldab see kohus siseriiklikku materiaalõigust. 7. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 järgi on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Sama paragrahvi kolmanda lõike järgi loetakse elukoht muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma elukohta muuta. 8. Hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Kohus tuvastas, et kostja ei ela aadressil xxxxxx-xxxxxxxx, mis oli üürikorter. Üürileandjale oli kostja teatanud, et naaseb xxxx õe juurde. Politsei- ja Piirivalveametil ei ole täiendavat infot kostja elukohta kohta. 9. Rahvastikuregistrisse kantud andmed ei anna infot kostja tegeliku elukoha kohta. Rahvastikuregistri andmetel on kostja xxxx sündinud xxxx kodanik, kelle emakeel on läti keel, isiku kirje olek on „arhiivis“. Kostjal puudub kehtiv elamisluba. Maksu- ja Tolliameti andmete järgi on isik 2023. a lõpuni saanud tulu xxxxx asuvalt äriühingult. Seejärel on kostja saanud tulu AS-ilt Pensionikeskus. Asjaolud viitavad seega sellele, et kuigi kostja on paari aasta eest Eestis töötanud ja võimalik, et seetõttu ka elanud, siis enam ta siin ei ela ega tööta. 10. Kohus on küsinud kostja seisukohta tsiviilasja kohtualluvuse kohta ja palunud esitada oma elukoha andmed. Kostja ei ole kohtu kirjale vastanud. 11. Kohus leiab, et tuvastatud asjaolude pinnalt ei ole võimalik asuda seisukohale, et kostja elab Eestis. Seega ei allu vaidluse lahendamine uuesti sõnastatud Brüssel I määruse art 18 lg 2 alusel Eesti Vabariigi kohtutele. 12. Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel. Kuna hagi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse sätete alusel Eesti kohtule, ei edasta kohus hagiavaldust kohtule, kellele see allub (TsMS § 75 lg 2). 13. Kohus jätab TsMS § 168 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda. Kuna kostja on end menetluses esindanud ise, puuduvad tal hüvitatavad menetluskulud. 14. Kohus selgitab, et hagejal on õigus pärast määruse jõustumist esitada kohtule avaldus hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamiseks (TsMS § 150 lg 1 p 2). (allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik