1-23-5023/245 · 1-23-5023/245 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 1-23-5023 Määruse kuupäev 19. veebruar 2025 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Juhan Sarv ja Heili Sepp Kohtuasi Aivo Petersoni vahistamise asendamine kautsjoniga Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 14. oktoobri 2024. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Riigiprokuratuuri riigiprokurör Triinu Olev ja abiprokurör Eleliis Soomlais, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse pooled Aivo Petersoni kaitsja vandeadvokaat Stella Veber Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 5. veebruar 2025, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 14. oktoobri 2024. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtu menetluses on kriminaalasi Aivo Petersoni süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 232 lg 1 järgi. A. Peterson ja veel kaks süüdistatavat anti kohtu alla 6. septembril 2023. A. Peterson on olnud selles kriminaalasjas vahi all alates 10. märtsist 2023. 2. Maakohus rahuldas 7. oktoobri 2024. a määrusega A. Petersoni taotluse asendada vahistamine kautsjoniga. Kautsjoni suuruseks määrati 150 000 eurot. Samuti kohaldas maakohus A. Petersoni suhtes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 135 lg 51 alusel elukohast lahkumise keeldu. 3. Maakohtu määruse vaidlustas prokuratuur, taotledes kautsjoni kohaldamata ja vahistamise muutmata jätmist. 4. Tallinna Ringkonnakohus jättis 14. oktoobri 2024. a määrusega prokuratuuri määruskaebuse läbi vaatamata, kuna KrMS § 385 p 20 kohaselt ei saa kohtumenetluses poole taotluse lahendamise määruse peale määruskaebust esitada. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 5. Ringkonnakohtu määruse vaidlustas prokuratuur, kelle hinnangul ei ole kautsjoni kohaldamise või kohaldamata jätmise paigutamine KrMS § 385 p-s 20 nimetatud määruste hulka põhjendatud ega kooskõlas seaduse mõttega. KrMS § 385 ei sätesta expressis verbis piirangut kautsjoni kohaldamise või kohaldamata jätmise vaidlustamisele, seega ei ole tegemist määrusega, mida vaidlustada ei saa. Kohtupraktikas on jaatatud edasikaebeõigust nii vahistamise kui ka elektroonilise valve kohaldamise ja kohaldamata jätmise peale. Kautsjoni kohaldamine või kohaldamata jätmine kohtumenetluses ei

1-23-5023

2(2) ole korraldusliku üksikküsimuse lahendamine, mida saab vaidlustada apellatsioonis või kassatsioonis. Sel moel kautsjoni tagantjärele vaidlustamisega ei saaks heastada asendustõkendi kohaldamisega kaasnevat kahju õigusemõistmise huvidele. Olukord, kus pole võimalik vaidlustada poole taotlusel kohaldatud kautsjonit, küll aga saaks vaidlustada kohtu algatusel kohaldatud kautsjonit, on ebaloogiline. 6. Määruskaebusele esitatud vastuses leiab kaitsja, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Kautsjoni kohaldamine ei ole selline menetlustoiming, millega riivatakse põhiõigusi oluliselt ja pikaajaliselt ning mida peaks seadusandja tahte ja senise kohtupraktika kohaselt saama vaidlustada. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 7. Kohtumäärus, millega lahendatakse kohtumenetluse poole taotlus kautsjoni kohaldamiseks, ei ole määruskaebemenetluses vaidlustatav. 8. Kohtumäärust saab määruskaebemenetluses vaidlustada, kui selle vaidlustamine ei ole KrMS § 385 kohaselt keelatud (KrMS § 383 lg 1). Määruskaebust ei saa mh esitada kohtumenetluses poole taotluse lahendamise määruse peale (KrMS § 385 p 20). Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei saa kautsjoni kohaldamist ega kohaldamata jätmist, kui see toimub kohtumenetluse poole taotluse lahendamise tulemusena, vaidlustada (RKKK 27.12.2018, 1-17-10573/181, p 33; RKKK 18.06.2020, 1-16-9171/1408, p 19). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Prokuratuur märgib õigesti, et vahistamise asendamine elektroonilise valvega on vaidlustatav, kuid see on nii põhjusel, et määruskaebuse esitamise võimalusele osutab KrMS § 1371 lg 7 (RKKK 05.11.2018, 1-18-2232/94, p 10). Kautsjoni puhul seadus sarnast vaidlustamisvõimalust ette ei näe. 9. Niisugune õiguslik olukord on seadusandja valik. Kolleegium on juhtinud seadusandja tähelepanu korduvalt sellele, et asendustõkendeid käsitlevad sätted peaksid olema vastuoludeta ja selged (vt viidatud 1-16-9171/1408, p 19). Prokuratuuri osutatud kitsaskohad ei anna alust kehtiva seaduse tõlgendamiseks contra legem, kuid neid saab arvestada seadusemuudatusi kaaludes. Riigikogu menetluses oleva kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (560 SE) kavandatud muudatuste kohaselt olekski kohtumäärus, millega lahendatakse taotlus kautsjoni kohaldamiseks, edaspidi määruskaebe korras vaidlustatav. 10. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 361 lg 1 p-st 1, jätab kolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 14. oktoobri 2024. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)