Legislator Case Law & Legislation
2-24-139711/12 AI generated

2-24-139711/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-24-139711/12
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Lõpetada tsiviilasja nr 2-24-139711 menetlus ja kinnitada P.L ja X.K vahel aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest

Legislator headnote

AI generated

2-24-139711/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest

Keywords

AI generated
medical care requirements sickness and maternity unfit notwithstanding health condition child benefit eligibility family hardship deportation despite health issues
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Susann Liin

Määruse tegemise aeg ja koht

Tartu, 19. veebruar 2025

Tsiviilasja number

2-24-139711

Tsiviilasi

P.L hagi X.K vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2634 eurot 92 senti

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja P.L (isikukood XXX), seaduslik esindaja O.I

(ema) (isikukood XXX, elukoht xxxxxxxxxxxxx–

xxxxxxxxxxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Merili

Piir (e-post merili@juriidilineabi.ee)

Kostja

X.K

(isikukood

XXX,

elukoht

xxxxxxxxxxxxx–

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx,

e-post

XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

18.02.2025

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada tsiviilasja nr 2-24-139711 menetlus ja kinnitada P.L ja X.K vahel

18.02.2025 sõlmitud kompromiss alljärgnevatel tingimustel:

1.1. Mõista Tauno P.L P.L kasuks alates 01.12.2024 kuni P.L täisealiseks

saamiseni (xxxxxxxxxx) välja igakuine elatis 287 eurot 72 senti (272 eurot 76

senti (baassumma) + 54 eurot 96 senti (3% Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1.

aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest

ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4

ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause)

suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast

kuust.

1.2. Kohustada X.K-d tasuma P.L-ile elatis O.I (SEB Pank) pangakontole nr

xxxxxxxxxxxxxxxxxx, selgitusega „Elatis P.L-ile“. Kohustada X.K-d tasuma

igakuist elatist, mis muutub sissenõutavaks pärast käesoleva lahendi

jõustumist, eelmises lauses nimetatud pangakontole iga kuu viiendaks

kuupäevaks. Elatist makstakse jooksva kuu eest.

1.3. O.I ja X.K lepivad kokku, et 2024. a detsembrist kuni 2025. a veebruarini

arvestatakse elatise tasumisel Sotsiaalkindlustusameti elatisabi otsust ja

võimalikke tagasinõudeid. Tagasinõuded lahendavad O.I ja X.K omavahel.

1.4. Pooled lepivad kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

2. Rahuldada hageja 27.12.2024 taotlus ja asendada kohtumääruse avalikustamisel

arvutivõrgus P.L ja O.I nimi tähemärgiga ning mitte avalikustada nende isikukoodi,

sünniaega, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad neid identifitseerida.

3. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale saab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 661 lg 4 ja pooltevahelise

kokkuleppe kohaselt esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on kaks päeva alates määruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. P.L (hageja) esitas 04.11.2024 maksekäsu kiirmenetluse avalduse X.K (kostja) vastu, milles

palus kostjalt välja mõista igakuine elatis 290 eurot perekonnaseaduse (PKS) §-de 96 ja 101

kohaselt. Pärnu Maakohus tegi kostjale 05.11.2024 kostjale makseettepaneku, mis toimetati

kostjale kätte 17.11.2024. Pärnu Maakohus lõpetas 27.11.2024 määrusega maksekäsu

kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses,

sest kostja oli esitanud nõudele vastuväite, mille kohaselt on tal olnud novembri keskpaigast

terviseprobleemid, ta on käinud kahel operatsioonil ning ta on seni töövõimetuslehel. Tartu

Maakohus jättis 05.12.2024 määrusega hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja nõuetekohase

hagiavalduse esitamiseks.

2. Hageja esitas 27.12.2024 hagi, milles palus kostjalt välja mõista 45 eurot 44 senti

tagasiulatuva elatisena 2024. aasta oktoobrikuu eest ning alates 01.12.2024 igakuise

miinimumelatise 287 eurot 72 senti PKS § 101 kohaselt. O.I (ema) sõnul lõppes hageja

vanemate kooselu 2023. aasta lõpus ning sellest ajast elab hageja ema juures. Suulise

kokkuleppe alusel viibis hageja isa juures iga teise nädala nädalvahetuse reede õhtust kuni

pühapäeva õhtuni, isa tasus elatist 300 eurot kuus ja maksis lasteaiatasud. Kostja on tasunud

alates 2024. aasta oktoobrist elatist ebaregulaarselt ja ebapiisavalt.

3. Tartu Maakohus võttis hagi 08.01.2025 määrusega menetlusse, toimetas määruse kostjale

kätte ning andis kostjale tähtaja hagile vastamiseks. Kostja nõustus 23.01.2025 hagile esitatud

vastuses tasuma elatist miinimumsummas alates 01.01.2024 kuni lapse täisealiseks saamiseni,

kuid palus arvestada tema terviseprobleemidega alates 2024. aasta novembrist.

4. Tartu Maakohus vaatas asja läbi 18.02.2025 toimunud kohtuistungil. Kohtuistungil osalesid

mõlemad vanemad ja hageja lepinguline esindaja. Pooled sõlmisid kohtuistungil

kompromissi, milles nad leppisid kokku, et kostja tasub hagejale igakuise elatisena alates

01.12.2024 miinimumelatist, kuid kokkuleppel täpsustati, et makseid hakatakse tegema

märtsikuu eest ning perioodi 01.12.2024–28.02.2025 puhul arvestatakse seda, et

Sotsiaalkindlustusameti elatisabi otsusega oli määratud hagejale igakuine elatis 01.12.2024

200 eurot, pooled ei vaielnud selle üle, et jaanuaris ja veebruaris 2025 on kostja enda isa abiga

hagejale nõutud määras elatist maksnud, kostja oli novembri keskpaigast ja detsembris

töövõimetu ega saanud elatist tasuda, 2024. detsembri eest saab kostja vastu kõne alla tulla

elatisena 87 eurot 72 senti. Kuivõrd Sotsiaalkindlustusameti elatisabiga seotud otsuste

õiguslikke tagajärgi ei ole võimalik ette ennustada ning kohtutel ei ole ühtset praktikat selle

osas, kuidas arvestada menetlusaegset elatisabi elatise kohtulahendi tegemisel, leppisid pooled

kokku, et vanemad arvestavad elatise maksmise kohustuse ulatuse juures omavahelises suhtes

Sotsiaalkindlustusameti võimalikke nõudeid seoses elatisabiga ning arvutavad elatise sellest

lähtudes, jättes lapse (hageja) sellest vaidlusest kõrvale.

Pooled palusid kohtul kajastada kokkuleppe kompromissina protokollis, kinnitada

kompromiss ning lõpetada tsiviilasi. Kohus selgitas pooltele TsMS §-de 430–432 mõttes

kompromissi kinnitamise tagajärgi ning märkis, et kompromissil on samad tagajärjed nagu

kohtuotsusel, samadel asjaoludel enam kohtusse pöörduda ei saa. Elatise eripärast tulenevalt

ei ole aga välistatud elatise suurendamise nõude esitamine tulevikus, kui asjaolud on TsMS §

459 mõttes oluliselt muutunud, näiteks kui kostja sissetulek oluliselt suureneb.

KOHTU SEISUKOHT

6. Kohus märgib, et pooled võivad menetluse lõpetada kompromissiga TsMS § 430 lg 1

kohaselt kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi

määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses

märgitakse kompromissi tingimused. Kohus ei kinnita TsMS § 430 lg 3 järgi kompromissi,

kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui

kompromissi ei ole võimalik täita. Samuti ei ole kohus kompromissiga seotud ega pea seda

kinnitama perekonnaasjas.

7. Kohus leiab, et poolte kohtuistungil saavutatud kokkulepe vastab kompromissile seatud

nõuetele TsMS § 430 lg-te 2 ja 3 mõttes, see ei ole vastuolus heade kommete või seadusega

ega riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohus leiab, et kompromissi

kinnitamata jätmise aluseid ei esine, kompromiss tuleb TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt

kinnitada ja menetlus lõpetada.

8. Pooled kannavad kompromissi sõlmimise korral TsMS § 168 lg 3 järgi oma menetluskulud

ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kohtuistungil kokku, et

menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Pooled võivad kokkuleppel TsMS § 661 lg 4

kohaselt lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega või määruskaebuse esitamise õiguse

välistada. Pooled leppisid kohtuistungil kokku, et lühendavad määruskaebuse esitamise

tähtaega kahe päevani.

9. Hageja kohtul otsuse avalikustamisel arvutivõrgus asendada otsuses hageja ja hageja ema

nimi tähemärgiga ning mitte avalikustada nende isikukoodi, sünniaega, aadressi ega muid

andmeid, mis võimaldavad neid identifitseerida. Kohus asendab TsMS § 462 lg 2 järgi

andmesubjekti taotlusel jõustunud kohtuotsuses tema nime initsiaalide või tähemärgiga ega

avalikusta tema muid andmeid. Kohus rahuldas TsMS § 462 lg 2 kohaselt taotluse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik

Susann Liin