2-24-139711/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedLõpetada tsiviilasja nr 2-24-139711 menetlus ja kinnitada P.L ja X.K vahel aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest
Legislator headnote
AI generated2-24-139711/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Susann Liin
Määruse tegemise aeg ja koht
Tartu, 19. veebruar 2025
Tsiviilasja number
2-24-139711
Tsiviilasi
P.L hagi X.K vastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2634 eurot 92 senti
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja P.L (isikukood XXX), seaduslik esindaja O.I
(ema) (isikukood XXX, elukoht xxxxxxxxxxxxx–
xxxxxxxxxxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Merili
Piir (e-post merili@juriidilineabi.ee)
Kostja
X.K
(isikukood
XXX,
elukoht
xxxxxxxxxxxxx–
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx,
e-post
XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
18.02.2025
RESOLUTSIOON
1. Lõpetada tsiviilasja nr 2-24-139711 menetlus ja kinnitada P.L ja X.K vahel
18.02.2025 sõlmitud kompromiss alljärgnevatel tingimustel:
1.1. Mõista Tauno P.L P.L kasuks alates 01.12.2024 kuni P.L täisealiseks
saamiseni (xxxxxxxxxx) välja igakuine elatis 287 eurot 72 senti (272 eurot 76
senti (baassumma) + 54 eurot 96 senti (3% Eesti Vabariigi keskmisest
brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1.
aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest
ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4
ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause)
suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast
kuust.
1.2. Kohustada X.K-d tasuma P.L-ile elatis O.I (SEB Pank) pangakontole nr
xxxxxxxxxxxxxxxxxx, selgitusega „Elatis P.L-ile“. Kohustada X.K-d tasuma
igakuist elatist, mis muutub sissenõutavaks pärast käesoleva lahendi
jõustumist, eelmises lauses nimetatud pangakontole iga kuu viiendaks
kuupäevaks. Elatist makstakse jooksva kuu eest.
1.3. O.I ja X.K lepivad kokku, et 2024. a detsembrist kuni 2025. a veebruarini
arvestatakse elatise tasumisel Sotsiaalkindlustusameti elatisabi otsust ja
võimalikke tagasinõudeid. Tagasinõuded lahendavad O.I ja X.K omavahel.
1.4. Pooled lepivad kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
2. Rahuldada hageja 27.12.2024 taotlus ja asendada kohtumääruse avalikustamisel
arvutivõrgus P.L ja O.I nimi tähemärgiga ning mitte avalikustada nende isikukoodi,
sünniaega, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad neid identifitseerida.
3. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord
Määruse peale saab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 661 lg 4 ja pooltevahelise
kokkuleppe kohaselt esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu
Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on kaks päeva alates määruse
määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. P.L (hageja) esitas 04.11.2024 maksekäsu kiirmenetluse avalduse X.K (kostja) vastu, milles
palus kostjalt välja mõista igakuine elatis 290 eurot perekonnaseaduse (PKS) §-de 96 ja 101
kohaselt. Pärnu Maakohus tegi kostjale 05.11.2024 kostjale makseettepaneku, mis toimetati
kostjale kätte 17.11.2024. Pärnu Maakohus lõpetas 27.11.2024 määrusega maksekäsu
kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses,
sest kostja oli esitanud nõudele vastuväite, mille kohaselt on tal olnud novembri keskpaigast
terviseprobleemid, ta on käinud kahel operatsioonil ning ta on seni töövõimetuslehel. Tartu
Maakohus jättis 05.12.2024 määrusega hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja nõuetekohase
hagiavalduse esitamiseks.
2. Hageja esitas 27.12.2024 hagi, milles palus kostjalt välja mõista 45 eurot 44 senti
tagasiulatuva elatisena 2024. aasta oktoobrikuu eest ning alates 01.12.2024 igakuise
miinimumelatise 287 eurot 72 senti PKS § 101 kohaselt. O.I (ema) sõnul lõppes hageja
vanemate kooselu 2023. aasta lõpus ning sellest ajast elab hageja ema juures. Suulise
kokkuleppe alusel viibis hageja isa juures iga teise nädala nädalvahetuse reede õhtust kuni
pühapäeva õhtuni, isa tasus elatist 300 eurot kuus ja maksis lasteaiatasud. Kostja on tasunud
alates 2024. aasta oktoobrist elatist ebaregulaarselt ja ebapiisavalt.
3. Tartu Maakohus võttis hagi 08.01.2025 määrusega menetlusse, toimetas määruse kostjale
kätte ning andis kostjale tähtaja hagile vastamiseks. Kostja nõustus 23.01.2025 hagile esitatud
vastuses tasuma elatist miinimumsummas alates 01.01.2024 kuni lapse täisealiseks saamiseni,
kuid palus arvestada tema terviseprobleemidega alates 2024. aasta novembrist.
4. Tartu Maakohus vaatas asja läbi 18.02.2025 toimunud kohtuistungil. Kohtuistungil osalesid
mõlemad vanemad ja hageja lepinguline esindaja. Pooled sõlmisid kohtuistungil
kompromissi, milles nad leppisid kokku, et kostja tasub hagejale igakuise elatisena alates
01.12.2024 miinimumelatist, kuid kokkuleppel täpsustati, et makseid hakatakse tegema
märtsikuu eest ning perioodi 01.12.2024–28.02.2025 puhul arvestatakse seda, et
Sotsiaalkindlustusameti elatisabi otsusega oli määratud hagejale igakuine elatis 01.12.2024
200 eurot, pooled ei vaielnud selle üle, et jaanuaris ja veebruaris 2025 on kostja enda isa abiga
hagejale nõutud määras elatist maksnud, kostja oli novembri keskpaigast ja detsembris
töövõimetu ega saanud elatist tasuda, 2024. detsembri eest saab kostja vastu kõne alla tulla
elatisena 87 eurot 72 senti. Kuivõrd Sotsiaalkindlustusameti elatisabiga seotud otsuste
õiguslikke tagajärgi ei ole võimalik ette ennustada ning kohtutel ei ole ühtset praktikat selle
osas, kuidas arvestada menetlusaegset elatisabi elatise kohtulahendi tegemisel, leppisid pooled
kokku, et vanemad arvestavad elatise maksmise kohustuse ulatuse juures omavahelises suhtes
Sotsiaalkindlustusameti võimalikke nõudeid seoses elatisabiga ning arvutavad elatise sellest
lähtudes, jättes lapse (hageja) sellest vaidlusest kõrvale.
Pooled palusid kohtul kajastada kokkuleppe kompromissina protokollis, kinnitada
kompromiss ning lõpetada tsiviilasi. Kohus selgitas pooltele TsMS §-de 430–432 mõttes
kompromissi kinnitamise tagajärgi ning märkis, et kompromissil on samad tagajärjed nagu
kohtuotsusel, samadel asjaoludel enam kohtusse pöörduda ei saa. Elatise eripärast tulenevalt
ei ole aga välistatud elatise suurendamise nõude esitamine tulevikus, kui asjaolud on TsMS §
459 mõttes oluliselt muutunud, näiteks kui kostja sissetulek oluliselt suureneb.
KOHTU SEISUKOHT
6. Kohus märgib, et pooled võivad menetluse lõpetada kompromissiga TsMS § 430 lg 1
kohaselt kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi
määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses
märgitakse kompromissi tingimused. Kohus ei kinnita TsMS § 430 lg 3 järgi kompromissi,
kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui
kompromissi ei ole võimalik täita. Samuti ei ole kohus kompromissiga seotud ega pea seda
kinnitama perekonnaasjas.
7. Kohus leiab, et poolte kohtuistungil saavutatud kokkulepe vastab kompromissile seatud
nõuetele TsMS § 430 lg-te 2 ja 3 mõttes, see ei ole vastuolus heade kommete või seadusega
ega riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohus leiab, et kompromissi
kinnitamata jätmise aluseid ei esine, kompromiss tuleb TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt
kinnitada ja menetlus lõpetada.
8. Pooled kannavad kompromissi sõlmimise korral TsMS § 168 lg 3 järgi oma menetluskulud
ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kohtuistungil kokku, et
menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Pooled võivad kokkuleppel TsMS § 661 lg 4
kohaselt lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega või määruskaebuse esitamise õiguse
välistada. Pooled leppisid kohtuistungil kokku, et lühendavad määruskaebuse esitamise
tähtaega kahe päevani.
9. Hageja kohtul otsuse avalikustamisel arvutivõrgus asendada otsuses hageja ja hageja ema
nimi tähemärgiga ning mitte avalikustada nende isikukoodi, sünniaega, aadressi ega muid
andmeid, mis võimaldavad neid identifitseerida. Kohus asendab TsMS § 462 lg 2 järgi
andmesubjekti taotlusel jõustunud kohtuotsuses tema nime initsiaalide või tähemärgiga ega
avalikusta tema muid andmeid. Kohus rahuldas TsMS § 462 lg 2 kohaselt taotluse.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kohtunik
Susann Liin