2-24-3207/17 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek Määruse tegemise aeg ja koht 19.02.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-24-3207 Kohtuasi Tallinna kohtutäitur Hille Kudu avaldus D.E mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks ja andmise keelamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 09.12.2024 määrus Kaebuse esitaja ja liik D.E määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Avaldaja Tallinna kohtutäitur Hille Kudu (registrikood 16037554), lepinguline esindaja kohtutäituri abi Kädi Pekkermann Puudutatud isik I (võlgnik) D.E (isikukood XXX) Puudutatud isik II (sissenõudja) T.Y (isikukood XXX), seaduslik esindaja F.K Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Võtta vastu määruskaebemenetluses esitatud tõendid. 2. Tühistada Harju Maakohtu 09.12.2024 määrus ja saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. 3. Rahuldada D.E määruskaebus. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Käesoleva määruse peale ei saa esitada määruskaebust.

2-24-3207 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud 1. Tallinna kohtutäitur Hille Kudu (avaldaja, kohtutäitur) esitas 26.02.2024 Harju Maakohtule avalduse D.E (võlgnik, puudutatud isik I) mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks ja andmise keelamiseks. Avalduse kohaselt algatas kohtutäitur võlgniku suhtes täitemenetluse täiteasjas nr 035/2023/4277 (täiteasi). Täitedokumendiks oli Pärnu Maakohtu 16.11.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-21-10093, millega mõisteti võlgnikult T.Y (sissenõudja, puudutatud isik II) kasuks välja elatis. Avalduse esitamise seisuga oli võlgniku elatise võlgnevus sissenõudja ees 12 922,96 eurot (sh täitekulud), millele lisandub perioodiline igakuine elatis. Täitmisteade koos täitedokumendi ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega toimetati võlgnikule kätte 14.10.2023. Kohtutäitur arestis võlgnikule kuuluvad pangakontod. Täiteasjas laekus elatise nõude katteks 15.02.2024 188,19 eurot. Võlgnikul puudub registrisse kantav vara (sh auto, kinnisvara) või ei olnud selle väärtus piisav. Võlgnik ei näidanud täitemenetluses üles initsiatiivi võla tasumiseks. Kohtutäitur edastas 18.01.2024 võlgniku registrijärgsele elukoha aadressile hoiatuse mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks ja andmise keelamiseks. Puudutatud isikute seisukohad 2. Võlgnik avaldusele ei vastanud. 3. Sissenõudja toetas avaldust. Võlgnik ei ole elatise tasumise kohustust võlgniku ees täitnud. Maakohtu määrus ja põhjendused 4. Harju Maakohus rahuldas 09.12.2024 määrusega avalduse, peatas võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse ja keelas võlgnikule mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise. Menetluskulud jäid menetlusosaliste endi kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt pöördus sissenõudja seaduslik esindaja kohtutäituri poole võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks elatise maksmata jätmise tõttu. Võlgnikule on 19.05.2016 antud välja juhiluba nr XXXXXXXX kehtivusajaga kuni 18.05.2026. Lisaks on võlgnikule 22.02.2024 antud juhendaja luba nr YYYYYYYYY kehtivusajaga kuni 21.02.2025. Võlgnik ei ole elatist tasunud. Kuna senised täitemenetluses rakendatud meetmed ei ole võlgnevuse tasumiseks olnud piisavad, tuleb elatise sissenõudmiseks kasutada täiendavaid abinõusid. Võlgnikule seatav piirang on proportsionaalne ja vajalik. Juhtimisõiguse puudumine võib küll võlgnikul vähendada töö leidmise võimalusi, kuid juhtimisõiguse olemasolu ei ole vältimatu tingimus töö leidmisel ja tööle asumisel. Puuduvad põhjused, miks juhtimisõiguse peatamine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane. Määruskaebus 5. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ja saata asi maakohtusse uueks läbivaatamiseks. Maakohus tegi määruse 09.12.2024, kuigi e-toimiku teate kohaselt oli võlgnikul õigus esitada avaldusele vastus hiljemalt 18.12.2024 kell 23.59. Maakohus lahendas asja võlgniku seisukohta ära ootamata ja sisulist menetlust läbi viimata. Asja lahendamine ringkonnakohtus 2

2-24-3207 ei taga vaidluse igakülgset ja ammendavat lahendamist kahes kohtuastmes, st menetlus muutuks üheastmeliseks. Võlgnik soovib asja uuel läbivaatamisel esitada omapoolseid seisukohti, tõendeid ja taotlusi. Alates 2024. a maist elas sissenõudja 50% ajast võlgnikuga ning alates augustist võlgniku juures. Viimase viie kuu jooksul kandis võlgnik ainuisikuliselt kõik sissenõudja eluks vajalikud olulised kulud. Juhtimisõiguse peatamine ei paranda võlgniku võimet täita rahalisi kohustusi – vastupidi, see raskendab oluliselt võlgniku igapäevast elu ja lapse eest hoolitsemist. Menetlusosaliste seisukohad 6. Kohtutäitur ja sissenõudja vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Menetluse edasine käik 7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning tsiviilasi tuleb saata uueks lahendamiseks tagasi samale maakohtule TsMS § 667 lg 2 alusel. Määruskaebus rahuldatakse. 9. Määruskaebuse põhjendamiseks võib esitada uusi asjaolusid ja tõendeid (TsMS § 662 lg 3). Määruskaebemenetluses esitatud dokumentaalsed tõendid on asjakohased ja need tuleb võtta asja juurde (TsMS § 238 lg 1). 10. Ringkonnakohus nõustub võlgnikuga, et maakohus rikkus määruse tegemisel oluliselt ärakuulamise põhimõtet (TsMS § 477 lg 4). 11. Maakohus võttis kohtutäituri avalduse menetlusse 29.02.2024 määrusega. Avaldus ja menetlusse võtmise määrus toimetati võlgnikule kätte TsMS § 317 alusel väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Teadaande avaldamise alguskuupäev oli 18.11.2024 ja menetlusdokumendid loeti võlgnikule kättetoimetatuks 04.12.2024. Menetlusse võtmise määruse kohaselt oli võlgnikul õigus avaldusele vastata 14 päeva jooksul, st vastamise tähtaeg saabus 18.12.2024. Maakohus tegi aga asjas määruse juba 09.12.2024, võttes võlgnikult võimaluse esitada avalduse kohta oma seisukoht. 12. Õigus olla kohtu poolt ära kuulatud on menetluslik põhiõigus, mille tagamata jätmine on käsitatav olulise menetlusnormi rikkumisena (TsMS III komm (2018), § 631 p 3.4.3). Menetlusosalisele peab olema tagatud võimalus esitada enne asja lahendamist kõik oma väited, vastuväited ja tõendid, isegi kui need ei ole kohtu jaoks siduvad. Ärakuulamisega antakse isikule võimalus asja lahendamist kohtu kaudu mõjutada, mis väljendub selles, et kohus peab esitatu teatavaks võtma ja seda lahendi tegemisel arvestama (TsMS III komm (2018), § 477 p 3.5.1). Kui maakohus isikut enne asja sisulist lahendamist ära ei kuulanud, on see TsMS § 656 lg 1 p 1 järgi aluseks maakohtu lahendi tühistamisele ringkonnakohtus. Puudus ei ole ringkonnakohtus kõrvaldatav TsMS § 656 lg 2 alusel, sest oluliste asjaolude igakülgne kaalumine tuleb tagada juba maakohtus. Puuduse kõrvaldamiseks ei saa lugeda isikule üksnes maakohtu määruse peale kaebuse esitamise võimaluse tagamist (vt ka RKTKm 22.02.2010, 3-2-1-1214-09, p 30). 3

2-24-3207 13. Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. 14. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. 15. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Ringkonnakohtu määrus ei ole TMS § 1774 lg-st 6 tulenevalt edasi kaevatav (RKTKm 07.11.2018, 2-17-8339 p 14). (allkirjastatud digitaalselt) 4