4-11-2310/10 · 4-11-2310/10 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. septembril 2011.a, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-11-2310 Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Jana Pelepelina Tõlk Svetlana Hamaza Menetlusalune isik K.M, isikukood XXX, elukoht XXX

Kohtuväline menetleja

Politsei-ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskond Väärteoasi

K.M-i kaebus Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo

Narva politseijaoskonna patrullteenistuse välijuht Vassili Mihhailovi 16.05.2011.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2330,11,002784. Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja:

K.M

Kohtuvälise menetleja esindaja: Ida Prefektuuri

korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Jüri Teslenko Kohtuistungi toimumise aeg 26.09.2011.a. RESOLUTSIOON juhindudes V™S § 132 p 1 ja § 135 lg 2

Jätta K.M-i kaebus rahuldamata ja Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva

politseijaoskonna patrullteenistuse välijuht Vassili Mihhailovi 16.05.2011.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2330,11,002784 K.M-i suhtes, muutmata.

Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, viitenumber 10220115121217.

Rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav.

2(2) Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Narva kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 19.10.2011.a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse välijuht Vassili Mihhailovi on 16.05.2011. a koostanud üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2330,11,002784,

mille kohaselt K.M juhtis 23.04.2011 kella 04:03 ajal Narva linnas Tallinna maanteel 29 maja juures mootorsõidukit, juhil tuvastati lubatud alkoholipiirmäära ületamine 0,18 +/- 0,05 mg/l, seega väljahingatava õhu ühes liitris alkoholisisaldus on mitte väiksem kui

0,13 mg/l. Joove tuvastati tõendusliku alkomeetriga Alcotest 7110 nr ARAF-0012. K.M

pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritud Liiklusseadus §74’19 lg 1 järgi, rikkudes Liiklusseaduse § 20 lg 4. Otsuse kohaselt on väärteo toimepanek tõendatud menetlusaluse isiku ütlusega, tunnistaja S S

ütlustega, muudokumentiga ja isiku juhtimiselt kõrvaldamise otsusega. Kergendavaks

asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Vastulauses selgitab isik toimunut, puhtsüdamlikult

kahetseb juhtunut, palub kergema karistuse kohaldamist, lisakaristusena sõiduki vastava

kategooria juhtimise õiguse väärteo eest määramata jätmist, põhjendades seda otsese

vajadusega juhtimise õiguse omamisest tööülesannete täitmiseks, samuti palub võimaldada

tasuda trahvi ositi. Menetlusalune isik on varasemalt toime pannud mitu sarnast ja

süstemaatilist väärtegu, mille eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra huvidest tuleb kohaldada süüdlase suhtes lisakaristust. Kohtuväline menetleja on karistuseks määranud rahatrahvi 66 trahviühiku ulatuses, s.o. 264 eurot ja Liiklusseaduse § 74 19

lg.3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks. Määratud rahatrahv on lubatud tasuda hiljemalt 06.12.2011.

K.M esitas 06.06.2011.a kohtule kaebuse, milles taotleb kohtuvälise menetleja

otsuse osalist tühistamist, rahatrahvi summa vähendamist, võimaldades seda maksta ositi, ning lisakaristusest vabastamist (juhtimisõiguse äravõtmine).

Kaebuse kohaselt elab K.M koos emaga, on juba pikka aega arvel Eesti

töötukassas, kuid töötutoetust ei saa. K.M ei suuda leida tööd, tal on kutsealaselt keevitaja kvalifikatsioon, kui ta ei oma töökogemust, samuti temal on autojuhi kvalifikatsioon

ning juhul kui teda jäetakse ilma sõiduki juhtimise õigusest, ei suuda ta leida endale tööd. Tema ema on ka arvel Eesti Töötukassas, kuid toetust ei saa, nad emaga maksavad korteri- ja

kommunaalteenuste eest, millest naid aitab vanaema. Tema poolt väljahingatavas õhus

sisaldava alkoholi määr oli vähesel määral. Ta juhtis sõidukit ajal, mil tänavatel ei olnud inimesi ja teisi sõidukeid ning ta ei suurendanud ohtlikkust ümbritsevatele. Ta tunnistab oma

süüd väärteo toimepanemises ning kahetseb sooritatut. Varem ta ei pannud toime LS järgi

3(2)

ettenähtuid tõsiseid süütegusid, kõik trahvid on tasunud õigeaegselt. Taolise tõsise

õiguserikkumise pani ta toime esimest korda, seega ta leiab, et karistus määrati talle liiga karm. K.M lisas kaebuse juurde järgmised dokumentide koopiad: Rahvastikuregistrist

väljavõte, Töötukassast erinevad tõendid, vanaema pensioni tunnistus, maksekorralduste kviitungid. Kaebaja soovib kohtuistungist osa võtta.

15.08.2011 kohtumäärusega võeti kaebuse menetlusse.

Kohus määras asjas kohtuistungi, mis toimus 26.septembril 2011.a. Kohtuistungil jäi

menetlusalune isik kaebuses märgitu juurde. K.M taotles lisada materjalide hulka

dokumendid, mis tõendavad, et tal on eelmine trahv tasutud ning ka see trahv, mis määrati,

seda olen hakanud tasuma. Samuti on tal läbitud kraanajuhi kursused ning praegu käib ta õppimas, et saada C kategooria juhiload. K.M palus vähendada trahvi ning luba tasuda trahvi ositi, samuti palus jätta load alles, lubas, et seda enam ei juhtu. Ta käib kursustel, ning kursuste järel saab ta arvatavasti tööle,

kuid selleks on vaja lube. K.M-i varem karistati Liiklusseaduse rikkumise eest 5-6

korda, kuid need olid seotud kiiruse ületamisega, rihmaga, see alkoholiga seoses oli kõige raskem. elmisel aastal ta juba vaidlustas politsei otsust ning kohus jättis talle juhtimisõiguse. E Käesoleval ajal on tema suhtes kriminaalmenetlus KarS § 424 järgi, kuid mul on 4 tunnistajat, kes ütlevad, et ta ei olnud roolis.

Kohtuväline menetleja jäi seisukoha juurde, et noormehelt tuleb juhtimisõigus ära võtta 3

kuuks nagu seda on kohtuväline menetleja oma otsuses märkinud. Tal oli juba kohtumajas antud võimalus - jäeti talle juhtimisõigus alles. Pärast seda juhtumit, mis täna arutati, on teda

karistatud ka kiiruse ületamise eest. Mis kõige tähtsam, praegu ta on kriminaalmenetluse subjektiks selle eest, et juhtis mootorsõidukit joobeseisundis. №ormees ei ole ära teeninud

hinnaalandust ja jättes talle juhtimisõigus alles, tehakse talle karuteene, see noormees ei

mõista, kui talle tehakse mingit hinnaalandust, seni on ta seda ainult kuritarvitanud. Põhikaristuse osas jättis kohtuväline menetleja kohtu otsustada.

Kohus avaldas ja uuris järgmised tõendid.

Väärteoprotokoll millest nähtub, et menetlusaluse isiku kohta alustati väärteomenetlust üldmenetluse sätete järgi 23.04.2011 selle kohta, et K.M juhtis 23.04.2011 kella

04:03 ajal Narva linnas Tallinna maanteel 29 maja juures mootorsõidukit, juhil tuvastati lubatud alkoholipiirmäära ületamine 0,18 +/- 0,05 mg/l, seega väljahingatava õhu ühes liitris

alkoholisisaldus on mitte väiksem kui 0,13 mg/l. Joove tuvastati tõendusliku alkomeetriga Alcotest 7110 nr ARAF-0012. Oma käega kohapeal kinnitas K.M, et protokoll on tõlgitud ja arusaadav, rikkumisega on ta nõus.

Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos väljatrükiga alkomeetrist, mille kohaselt koostati protokolli 23.04.2011, kasutati indikaatorvahendi Narvas

Tallinna mnt 29, kontrollija patrullpolitseinik Roman Sizov. K.M-ile selgitati joobeseisundi tuvastamisele allutatud isiku õigusi vastavalt Politsei ja piirivalve seaduse § 7-

24 lg-le 3. K.M oma allkirja tõestas õiguste selgitamist. Joobeseisundi tuvastamisel kohapeal kasutati 23.04.2011 kell 04:04 indikaatorvahendit Alcoquant nr A 111236, mis on kalibreeritud kuni 01.09.2011, ning indikaatorvahendi näit – 0,20 mg/l, kontrolli tulemus –

positiivne. K.M nõustus joobeseisundi tuvastamisega tõendusliku alkomeetriga, mida

tõestas oma allkirjaga. Tõendusliku alkomeetri kasutati 23.04.2011 kell 04:20, kasutati tõenduslikku alkomeetri Alcotest 7110 MK III EST nr ARAF – 0012. Alkomeetri lugem 0,18,

4(2)

laiendmääramatus 0,05, mõõtetulemus 0, 13. Protokoll on allkirjastatud K.M-i ja

menetleja poolt. Alkomeetri väljatrükist tuleneb, et Dräger Alkotesti 7110 EST seeria nr

ARAF-0012, testi nr 438, tunnistus nr TTRC-10-00099. Test teostati 23.04.2011 ajavahemikul 04:20 – 04:23 K.M-i suhtes, ik XXX. Mõõdeti kaks korda õhu kogus vastavalt -2,4 L ja 2,3 L, puhumise kestus – 5,6 s ja 6,4 s, ning lõplik lugem on 0.13 mg/l. Väljatrükk on allkirjastatud K.M-i ja mõõtja poolt.

Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt otsuse võeti vastu 23.04.2011 ning kõrvaldati K.M-i sõiduki juhtimiselt Liiklusseaduse § 20-1 lg 2 p 2 alusel alates

23.04.2011 kellast 04:04 kuni kainenemiseni, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Otsus on allkirjastatud K.M-i ja koostaja poolt. K.M-i taotlus Ida Prefektuurile koos lisadega, kus ta tunnistab väärteo toimepanemist ja palub määrata talle leebem karistus. Karistusregistri väljavõtte, kust tuleneb, et K.M on 4 korda karistatud väärtegude toimepanemise eest Liiklusseaduse järgi, 2011 aastal teda karistati 28.03.2011 Liiklusseaduse § 74-64 lg 1 järgi ja 07.05.2011 Liiklusseaduse § 74-22 lg 2 järgi.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Kohus, tutvunud asja materjalidega ning uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks ja kaebust rahuldamiseks ei ole alust.

Asjas on tõendatud ja menetlusaluse isiku poolt õigeks võetud, et K.M juhtis 23.04.2011 kella 04:03 ajal Narva linnas Tallinna maanteel 29 maja juures mootorsõidukit, juhil tuvastati lubatud alkoholipiirmäära ületamine 0,18 +/- 0,05 mg/l, seega väljahingatava õhu ühes liitris alkoholisisaldus on mitte väiksem kui 0,13 mg/l. Joove tuvastati tõendusliku

alkomeetriga Alcotest 7110 nr ARAF-0012. K.M pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritud Liiklusseadus §74’19 lg 1 järgi, rikkudes Liiklusseaduse § 20 lg 4.

Menetlusalune isik on väärteoprotokollile kirjutanud seletuseks, et ta on rikkumisega nõus.

Politsei mõõtis kohapeal alkoholi sisaldust K.M-i väljahingatavas õhus indikaatorvahendiga Alcoquant nr A 111236, mille tulemuseks on positiivne näit. K.M-i kõrvaldati juhtimiselt, kuna oli alust arvata, et ta väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära. Samuti politseiasutuses kasutati tõendusliku alkomeetri Dräger Alkotesti 7110 EST seeria nr ARAF-0012, mille tulemuseks on 0,13 mg/l. Menetlusalune isik nõustus alkomeetri

näiduga. Sellest nähtub, et K.M juhtis sõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 1,13 mg/l Rikkumist tunnistas K.M ka taotluses.

Kohus, hinnates väärteoasja menetlemist kohtuvälise menetleja poolt V™S § 123 lg 2, § 133 alusel, täies ulatuses ja kontrollides otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, on seisukohal, et toimepandud tegu on tõendamist leidnud, õigesti kvalifitseeritud, pannud toime kaudse tahtlusega (ta teadlikult tarvitas alkoholi, istus rooli taga vahetult pärast alkoholi tarvitamist ning seega oleks pidanud võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist), süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Kohtuväline menetleja on karistuseks määranud Liiklusseaduse § 7419

lg.1 rahatrahvi 66 trahviühiku ulatuses, s.o. 264 eurot ja Liiklusseaduse § 7419 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks.

5(2) Liiklusseaduse § 7419lg.1 (vana redaktsioon) sätestab:

Mootorsõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on

alkoholisisaldus 0,20-0,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on

alkoholisisaldus 0,10-0,24 milligrammi karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. LS § 7419 lg 3 p 1 näeb ette, et juhul, kui isikut ei ole varem LS § 7419 järgi karistatud, võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni.

Liiklusseaduse § 224 lg 1 (kehtiv redaktsioon) sätestab:

Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20-0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on

alkoholisisaldus 0,10-0,24 milligrammi karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. LS § 224 lg 3 p 1 näeb ette, et juhul, kui isikut ei ole varem analoogilise teo eest karistatud,

võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni.

Asjas ei ole vaidlust teo aset leidmise ja kvalifikatsiooni üle. Kohus, kontrollides V™S § 133 alusel väärteo menetlemist kohtuvälise menetleja poolt, leiab, et asja menetlemine on toimunud väärteomenetlusõiguse sätete kohaselt ja V™S § 133 p.1-6, 8,9 rikkumisi ei ole. Asjas on vaidlus määratud karistuse üle: põhikaristuse suuruse üle ja mõistetud lisakaristuse

kohaldamise üle. Kohtul tuleb kontrollida liiklusseaduse ajalist kehtivust ning hinnata, kas

menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (V™S § 133 p.7).

KarS § 5 karistus mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi; seadusel, mis

välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud.

Alates 01.07.2011 jõustus uus Liiklusseadus, seega kohtul tuleb kontrollida, kas K.M-i

tegevuses on alates 01.07.2011 kehtiva Liiklusseaduse järgi väärteo koosseisu tunnused, kas K.M-i tegu on karistatav, kas uus Liiklusseadus ei kergenda karistust. Kõrvutades vana ja kehtiva Liiklusseaduse redaktsioone, tuleneb, et K.M-i tegu on karistatav väärtegu ka alates 01.07.2011, siinjuures alates 01.07.2011 kehtiv Liiklusseadus ei kergenda karistust.

Karistuse mõistmisel tuleb vastavalt KarS § 56 lg 1 arvestada süüteo toime pannud isiku süüd. Peale selle arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlase isikut ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest

Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest.

Puutuvalt karistuse kohaldamisse on kohtuväline menetleja kirjutanud käsitletavasse otsusesse järgmist: Kergendavad asjaolud: puhtsüdamlik kahetseb juhtunut.

Menetlusalune isik on esitanud vastulause, mille kohaselt selgitab toimunut, puhtsüdamlik kahetseb juhtunut, palub kergema karistuse kohaldamist ning lisakaristusena sõiduki vastava

kategooria juhtimise õiguse väärteo eest määramata jätmist põhjendades seda otsese

6(2)

vajadusega juhtimise õiguse omamisest tööülesannete täitmiseks, samuti palub võimaldada tasuda trahvi ositi. Menetlusalune isik on varasemalt toime pannud mitu sarnast ja süstemaatilist väärtegu, mille eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma. Seetõttu ja

lähtudes õiguskorra huvidest tuleb kohaldada süüdlase suhtes lisakaristust. Võttes arvesse ülaltoodu ja juhindudes KarS § 56 lõikest 1…

Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt selles lahendis karistuse kohaldamise

kohta kirjutatu on minimaalne võimalik karistuse põhjendamiseks. Nii on kohtuväline

menetleja õigesti osutanud KarS § 56 lg-le, st karistuse kohaldamise alusele- isiku süüle,

toonud välja vastutust kergendava asjaolu ja isiku palve, hinnanud võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest (seda on tehtud sõnadega

„…varasemalt toime pannud mitu sarnast ja süstemaatilist väärtegu, mille eest määratud

karistused ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma“). Kohtu hinnangul

esinevad K.M-i toimepandud väärtegudes sarnasust (kõik rikkumise

Liiklusseaduse järgi) ja süstemaatilisust (kolm väärtegu aasta jooksul). Karistuse suuruse mõistmisel ja lisakaristuse kohaldamise kaalumisel lähtus kohtuväline menetleja õiguskorra kaitsmise huvidest. Sellega on kohtuväline menetleja arvesse võtnud kõiki KarS §-s 56 lg.1

loetletud karistuse määramisel arvessetulevaid asjaolusid ja ei ole alust teha etteheidet V™S § 133 p.7 küsimuses.

Kaebuse esitaja väitele, et tema väljahingatavas õhus alkoholi sisaldus oli vähesel määral ning et ta ei suurendanud ohtlikuks ümbritsetavatele, sest juhtis sõidukit ajal, mil tänavatel ei olnud praktiliselt inimesi ja teisi sõidukeid, arvab kohus järgmist.

Analüüsides süüdlase tegu, kuuluvad süü juures arvesse võtmisele rikkumise asetleidmise koht- see on linn, üks selle peatänavaid, millega ristub hulgaliselt kõrvaltänavaid ja kus on

palju jalakäijate ülekäike. Kohtu hinnangul pole oluline, et väärteo pandud toime vara hommikul – sel ajal on samuti liikuvad jalakäijad ja autod. Samuti mitu ristuvat kõrvaltänavat

mõlemalt poolt ja jalakäijate ülekäigurajade hulk on iseenesest tegurid, mis suurendavad

liiklusohtu ja nõuavad suuremat tähelepanu ja ettevaatust, mis alkoholi tarvitanud juhil madalamaks läheb. Alkoholi tarvitatud isiku poolt sõiduki juhtimise näol on tegemist sellise õigusrikkumisega, mis seab ohtu mitte ainult juhi enda, vaid ka teiste õiguskuulekalt käituvate isikute elu ja tervise.

K.M-i tegu on tahtlik tegu, mis on kvalifitseeritav rikkumisena ehk lubatud

alkoholipiirimäära ületamisena, ja mis leiab kajastamist vastava süüteokirjelduse lõikes 1 (LS §7419lg.1). Liiklusseaduse § 7419

on normitehniliselt üles ehitatud viisil, et raskema

astme rikkumine on kvalifitseeritud järgmise lõike alla. Tegemist on lubatud

alkoholipiirmäära ületamisega määral, mis kvalifitseerub lg.1 alla ja juhul, kui juhil tuvastatakse alkoholipiirmäära ületamine suuremal määral, kvalifitseeritakse tegu teise lõike alla, milles sätetakse raskemat karistust.

Kohus leiab, et kohaldatud karistus- rahatrahv 264 eurot ja lisakaristus juhtimisõiguse

äravõtmine 3 kuuks- kogumis on vastavuses süü suurusega, toimepandud süüteo laadi ja raskusastmega ja arvestab teo toimepanija isikut ja tema edaspidise mõjutamise võimalusi.

Valitud karistuses- rahatrahv sanktsiooni veidi rohkem kui keskmises määras ja lisakaristus

keskmises määras- kajastuvad õigesti toimepanija süü suurus, s.h. rikkumise suurus, varasemate rikkumiste arvestamine ja eripreventiivsed eesmärgid vajalikul määral.

7(2)

LS § 7419

lg 1 ja lg 3 p 1 loovad karistusraamid § 7419

lg 1 järgi kvalifitseeritavale rikkumisele ja määratud karistus mahub neisse raamidesse. Kohtu hinnangul on rahatrahvi

määr valitud rikkumisele vastavalt. Kohtuväline menetleja on lisakaristuse kohaldamist põhjendanud vajadusega isikut mõjutada seaduskuulekalt käituma (varasemad karistused ei

ole mõjunud) ja õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et lisakaristuse kohaldamine

konkreetse menetlusaluse isiku asjas omab eripreventiivset eesmärki ja on etteantud

karistusraamide piires kohaldatud põhjendatult. Eripreventiivne eesmärk tähendab (lihtsustatult) hoida ära uute rikkumiste toimepanemine sellesama isiku poolt. Sama

menetlusaluse isiku poolt on umbes kaheksa kuu jooksul enne 23.04.2011 toime pandud

kaks Liiklusseaduse rikkumist (30.08.2010 ja 28.03.2011), mille eest on määratud

rahatrahvid. Fakt, et varasemate rikkumiste eest määratud rahatrahvid ei ole hoidnud ära järgmisi, s.h. 23.04.2011 toimunud rikkumist, tähendab, et noil eelmistel kordadel süüle ja

üldpreventiivsetele eesmärkidele vastavad trahvid ei ole mõjutanud isikut hoiduma uute

rikkumiste toimepanemisest ja seekord tuleb rakendada süüle ja ka eripreventiivsetele

eesmärkidele vastavat karistuse kombinatsiooni nii karistuse liigi kui ka määra valikul. Lisakaristuse kohaldamine ei pruugi üldse vajalik olla, kui karistatav isik on karistustundlik

rahatrahvi suhtes ehk mõjutatav rahatrahvi näol mõistetud karistusega. Liiklussüütegude

puhul on seadusandja näinud ette lisakaristuse kohaldamise võimaluse ja lisakaristuse kohaldamine sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise näol on kohtu hinnangul karistusliik, mis omab eelkõige eripreventiivset toimet. Kui isikul on varem kolm Liiklusseaduse rikkumist, siis tuleks küsida selle järele, kui palju ta peab veel panema toime LS rikkumist, et rakendada

lisakaristust. Uurides, millal võiks lisakaristuse kohaldamine (juhtimisõiguse äravõtmine) üldse kõne alla tulla, leiab kohus, et siin tuleb tähele panna, et käsitletava kvalifikatsiooni

puhul on ka põhikaristusena ette nähtud juhtimisõiguse äravõtmine. See tähendab, et juhtimisõiguse äravõtmist kui põhikaristust võiks eelduslikult valida juhul, kui rahatrahvi kui

kergema karistusliigi määramine ei ole võimalik ja juhtimisõiguse äravõtmist kui

lisakaristust tuleks kohaldada juhul kui ainult rahatrahvi kohaldamine ei ole piisavalt tulemuslik. Konkreetse menetlusaluse isiku puhul on tõendamist leidnud fakt, et rahatrahvi määramine eelnevalt kolmel korral ei ole olnud tulemuslik ehk isik ei ole rahatrahvi suhtes

olnud karistustundlik. Seetõttu on asjas olnud õigustatud rakendada karistuse valikul

kombineeritult nii süüpõhimõtet kui ka preventsioone ehk nii rahatrahvi kui ka lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Isikust endast tulenevad põhjendused ehk isiklikud

põhjendused tuleb realiseerida isikul endal- s.t. arvestada vajadust korteri- ja

kommunaalteenuse maksmist, leida tööd - nende isiklike põhjenduste vajadust arvestades

tuleb isikul endal kohandada oma käitumist, kõikidest nendest vajadusest oli K.M teadlik ka tahtliku väärteo toimepanemise hetkel. Nende motiivide arvestamise kohustust ei

saa lükata ainult ühiskonna (s.t. kaasliiklejate) või kohtuvälise menetleja kanda. K.M

ise ei ole neid riske piisavalt arvestanud oma käitumise kujundamisel.

Mootorsõiduki juhtimisõigusest ilmajäämine, nagu iga karistus, valmistab süüdlasele ebamugavusi, kuid väärteo toimepannud isikul tuleb neid ebamugavusi taluda.

Eripreventiivsel eesmärgil ei ole vajalik lisakaristuse kohaldamine esimesel korral enamas

määras kui keskmises määras ehk juhtimisõiguse äravõtmisena 3 kuuks. Sellisena ei lähe kohaldatud lisakaristus ja sellest tulenev preventsioon kaugemale minimaalselt vajalikust ega ulatu teiste toimepanijate süü arvestamiseni. Juhtimisõiguse äravõtmisega keskmises määras on arvestatud ka rikkuja isikuga seotud asjaolud- juhtimisõiguse äravõtmine pikemaks ajaks koormaks isikut ülemääraselt.

8(2)

Kohus leiab, et menetlusalusele isikule K.M-ile kohaldatud karistus vastab toimepandud teole, isiku süüle ja mõjutatavusele. Kõike eelnevat arvestades jätab kohus V™S § 132 p.1 alusel kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja K.M-i kaebuse rahuldamata.

Larissa Prokopenko Kohtunik