4-11-3400/5 · 4-11-3400/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 4-11-3400

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. oktoober 2011 a Tallinn Väärteoasja number 4-11-3400 (2317,11,006971) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekretär Eda Loor Väärteoasi

A.D kaebus Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi

politseimajor Oleg Lodeikini 05.08.2011 otsusele nr 2317,11,006971 A.D karistamises LS § 224 lg 2 ja § 242 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel ja LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 210 trahviühiku ulatuses, so 840 eurot ja LS § 224 lg 3 p

1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks. Manetlusest osa võtnud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu

Kaebuse esitaja: A.D, ik: xxx, elukoht: xxx RESOLUTSIOON

1. Jätta A.D kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse

juhi politseimajor Oleg Lodeikini 05.08.2011 otsusele nr 2317,11,006971 A.D karistamises LS § 224 lg 2 ja § 242 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel ja LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 210 trahviühiku ulatuses, so 840 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks rahuldamata.

2. Jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor

Oleg Lodeikini 05.08.2011 otsus nr 2317,11,006971 A.D karistamises LS § 224 lg 2 ja § 242 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel ja LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 210 trahviühiku ulatuses, so 840 eurot ja LS § 224

lg 3 p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks muutmata ja tühistamata.

3. Määratud lisakaristuse, so sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 4 kuuline tähtaeg algab

kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 4 kuulise tähtaja möödumisel.

4. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul

juhiluba loovutada Maanteeametile.

2 Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse

soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse

kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24

tutvumiseks kättesaadav alates 19.10.2011. Kassatsiooniõiguse soovist 7 päevase teatamistähtaja jooksul teatamise korral on kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg

18.11.2011. Kui kassatsioonkaebuse esitamisest teatamise järgselt kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 19.11.2011.

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas:

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 05.08.2011 otsusega nr 2317,11,006971 karistati A.D LS § 224 lg 2 ja § 242 lg 1

ettenähtud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel ja LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 210 trahviühiku ulatuses, so 840 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks selles, et menetlusalune

isik 17.07.2011 kell 10.22 Sütiste tee 1 juures Tallinnas juhtis mootorsõidukit Volvo V70 registreerimismärgiga xxx juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on

alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,30 mg/l, millega rikkus LS § 69 lg 5 nõudeid ja pani toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo ning juhtides mootorsõidukit sooritas pöörde Sütiste

tee 1 Statoili tanklast Sõpruse pst poole, millega eiras 22.02.2011 MKM määruse nr 12

„Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 9 lg 1 p 17 toodud keelumärgi nr 331 „Sissesõidu keeld“ nõudeid, mis keelab kõigi sõidukite edasisõidu, millega rikkus LS § 16 lg 2 nõudeid ja pani toime LS § 242 lg 1 ettenähtud väärteo.

Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles märkis, et tarbis alkoholi eelmisel õhtul,

kuid hommikul ärgates tundis end täiesti adekvaatsena. Tunnistab, et võis üle hinnata

organismi võimet lõhustada alkoholi piisava kiirusega, istumaks sõiduki rooli järgmisel

hommikul. Kuna alkoholisisaldus tuvastati 0,30 mg/l, siis kuna kaebuse esitaja ületas

piirmäära 0,06 mg/l võrra, siis ei olnud kaebuse esitaja käitumine kuidagi häiritud ning ei kujutanud reaalset ohtu ei enda ega kaasliiklejate elule või tervisele. Tuvastatud seisund kuulub faktiliselt võttes skaala alumisse otsa, kuid karistus on määratud maksimumi lähedane.

Arvestades süü astet ei ole selline lähenemine proportsionaalne. Mis puudutab lisakaristuse

kohaldamist, siis vastavalt riigikohtu lahendile 3-1-1-26-10 tuleks arvesse võtta juhi üldist

liiklusalast käitumist ja hoiakut ning kohaldada kui preventiivset meedet, mille tulemusena

soovitakse liikleja liiklusalase käitumise paranemist. Väärteootsusest aga ei nähtu süütegu

raskendavaid asjaolusid ega minevikus samalaadse süüteo toimepanemist, mis annaks alust

ebaproportsionaalse lisakaristuse kohaldamiseks. Kaebuse esitaja leibkond koosneb elukaaslasest ja kahest alaealisest lapsest, kusjuures ainsaks sissetulekuks on kaebuse esitaja

palk ja juhatuse liikme tasu. Elukaaslase sissetulekuks on vaid vanemahüvitis alampalga

piires. Samas tuleb tasuda eluasemelaenu tagasimakset, intresse, tütre lasteaiatasu, millele lisanduvad püsikulud. Rahatrahvi määr võib seada ohtu leibkonna suutlikkuse igapäevaseks

majandamiseks ning võib päädida laenulepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmisega

sissetuleku puudumise tõttu, mis võib viia laenuandja poolt laenulepingu ülesütlemiseni. Kaebuse esitaja äriühingu tulu tuleb Soomest ning kaebuse esitaja peab sõitma objektidele ja

klientide juurde, et sõlmida ehituse töövõtulepinguid. Juhtimisõiguse äravõtmine tähendab sissetuleku puudumist neljaks kuuks, mis seab ohtu leibkonna toimetuleku ja halvab äriühingu

majandustegevuse. 2011 aastal oli äriühingu ainsaks töötajaks kaebuse esitaja. Seetõttu

taotletakse lisakaristuse osas otsuse tühistamist või lisakaristuse vähendamist 1 kuule ning trahvi vähendamist 300 eurole.

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja selgitas, et käis eelmisel õhtul elukaaslase

3

vanaema sünnipäeval, hindas seisundit valesti ja istus rooli. Keelumärki ei märganud. Juhtimisõiguse äravõtmisel ühe kuu jooksul saaks hakkama, kuid tööd teha ei saa kui autoga ei saa käia. Vahest on päevas kolm objekti, elukaaslane teda sõidutada ei saa, kuue kuune laps on. Trahv 300 eurot oleks vastuvõetav, 400 eurot on maksimum. Alkomeeter on Saaremaal, sünnipäev oli Tallinnas. On äriühingus ainuke töötaja, see ei ole suurettevõte. Kui jääb koju istuma, siis pere kannatab. Taotleb põhikaristuse ja lisakaristuse vähendamist.

Kohtuväline menetleja leidis, et tehtud on õige otsus. Kui isikul on raske majanduslik olukord, siis saab maksta trahvi osadena. Tegu on tahtlik ja tegu on ohtlik. Kaebuse esitaja teab, et on olemas võimalus, et kui eelmisel õhtul tarvitab alkoholi, siis võib järgmisel päeval olla alkoholi veres või väljahingatavas õhus. Samuti teab, et sellises seisundis sõidukit juhtida ei tohi. Kaebuse esitaja ennast ei kontrollinud. Kaebuse esitaja ise on väitnud, et selline isik

on ohtlik. Selline isik ei tohiks osaleda liikluses. Oht oli olemas, ohu kõrvaldas politsei.

Selline oht on ühiskonna jaoks soovimatu. Lisakaristuse kohaldamine on põhjendatud, määratud miinimumi lähedane, miinimum on kolm kuud, määrati neli.

Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kuulanud ära kaebuse esitaja selgitused, kohtuvälise

menetleja arvamuse, tutvunud kaebusele lisatud lisadega ja kohtule edastatud väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele.

Vastavalt LS § 224 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes

grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni

1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Sama paragrahvi lõike 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud.

Vastavalt LS § 242 lg 1 sätetele karistatakse isikut rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 224 lg 2 ja § 242 lg 1

ettenähtud väärteo toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel ja LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 210 trahviühiku ulatuses, so 840 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Seega on põhikaristus määratud LS § 224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni 2/3 määra mõningal määral ületavas ulatuses ja lisakaristus ettenähtud

sanktsiooni alammäära lähedasena. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati

menetlusaluse isiku väljahingatava õhu liitri kohta alkoholisisaldus 0,35 +/- 0,05 mg,

kusjuures laiendmääramatus 0,05 mg arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust

laiendmääramatuse võrra. Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo

kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,30 mg väljahingatava õhu liitri kohta. Selline

piirmäär on alla sätestatud rikkumise keskmist määra ja on suhteliselt sätestatud piirmäära

alammäära lähedane. Samas nähtub väärteootsusest, et menetlusalune isik pani toime samaaegselt ka teise väärteo, eirates sissesõidu keeldu.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul võib alkoholipiirmäära ületamise määra

arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 7419

lg 2 mõttes ei ole suur. See aga omakorda tingiks karistuse määramise ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena või

alla selle. Samas pani menetlusalune isik samaaegselt toime ka LS § 242 lg 1 ettenähtud väärteo, eirates keelumärki ja sooritades pöörde Sõpruse pst-le. Sellise käitumisega pani menetlusalune isik toime samaaegselt kaks väärtegu. Seega oli menetlusalune isik end esmalt

eelmisel õhtul viinud seisundisse, milline on juhile keelatud ning olles ka järgmise päeva ennelõunal jätkuvalt sellises seisundis, asus ignoreerima ka teisi liiklusnõudeid. Kaebuse

4

esitanud isik põhjendas liikluskeelu eiramist sellega, et ta ei märganud keelumärki. Arvestades keelumärgi sõna otseses mõttes punaseks ja arusaadavaks tehtud värvi, selle märgi

täielikku erinevust oma kujunduse poolest teistest keelumärkidest, siis asub kohus seisukohale, et kainele juhile ei saaks selline liikumiskeeldu tähistav märk märkamatuks jääda ning kaine juhi poolt sellise märgi eiramine saab olla ainult tahtlik. Kuivõrd kaebuse esitanud

isik oli aga juhile keelatud seisundis ja kohtuistungil väitis, et ta sellist keelumärki ei märganud, saab teha järelduse, et kaebuse esitanud isik oli sellises seisundis, mis välistas tema poolt liikluskorraldusvahendite olemasolu tajumise, rääkimata siis liikluskorraldusvahenditel

olevast informatsioonist arusaamise. Seda näitas ka menetlusaluse isiku objektiivne

käitumine. Sellest saab aga järeldada, et selline isik on liikluses ohtlik nii iseendale kui ka teistele ning sellise isiku käitumises on väärtegude kogumis süü suur. Süü kõrval arvestatakse

ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuvälise menetluse

jooksul ei ole karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud, samuti ei tuvastatud neid kaebemenetluse käigus.

Samas nähtub kaebuse esitaja selgitustest, et ta tarvitas alkoholi eelmisel õhtul ning kaebuse

kohaselt tundis end järgmisel hommikul adekvaatselt. Seega kaebuse esitaja, olles teadlik eelmisel õhtul alkoholi tarvitamisest, mille kogus ei saanud järgmisel hommikul kell kümme

tuvastatud alkoholipiirmäära suurust arvestades olla väike, asus sõidukit juhtima, tundes ennast adekvaatselt. Sellest saab järeldada, et kaebuse esitanud isik pidas sellist seisundit, mis on juhile keelatud, normaalseks. Kohus leiab, et kui isik peab sellist seisundit normaalseks, on ta liikluses ohtlik, kuivõrd ei taju temast enesest tulenevat ohtu. Kohus asub seisukohale, et selline isik ei tohi liikluses sõiduki juhina osaleda.

Peale selle tuleb karistuse valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi

loobuma uute süütegude toimepanemisest. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on kaebuse esitanud isikut liiklusalase väärteo toimepanemise eest viimane kord karistatud 26.10.2010, st

uue väärteo toimepanemise ajaks ei olnud eelmine karistus kustunud. Seega oli kaebuse esitanud isikul juba mõningane kogemus karistuste osas olemas, kuid see ei sundinud teda uue

ja sedakorda juba raskema liiklusalase väärteo toimepanemisest hoiduma ning eelmine suhteliselt väike rahatrahv oma eesmärki ei saavutanud. Peale eelmärgitu tuleb karistuse

määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid,

millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kohustuste täitmist kui ka juhi kohustuste täitmist. Seejuures on juhil ka kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt saab järeldada, et menetlusalune isik pidi veenduma selles, et ta on eelmisel õhtul viinud ennast seisundisse, milline on juhile keelatud

ja järgmisel ennelõunal oli ta endiselt sellises seisundis. Seejuures pidas ta aga oluliseks

sõiduki juhina liiklema asumist ja täiesti tähtsusetuks teiste liiklejate elu ja tervist ning

kõrvalisele isikule kuuluvat vara, sh tema kasutuses olnud kolmandale isikule kuuluvat sõidukit. Seetõttu on oluliseks karistuse raskuse puhul ka õiguskorra kaitsmise huvid, mida

saab tagada üldjuhul siis, kui teistele ohtlikuks muutunud liiklejat vastavalt süü suurusele

seaduses antud võimalustega karistusega mõjutatakse ja ohtlik liikleja liiklusest kõrvaldatakse. Seetõttu, arvestades menetlusalusel isikul tuvastatud lubatud alkoholipiirmäära

ületamise määra, kahe liiklusalase väärteo toimepanemist, karistust kergendavate ja

raskendavate asjaolude puudumist, seda, et varasem karistus liiklusalase väärteo

toimepanemise eest ei sundinud isikut uue ja oluliselt raskema süüteo toimepanemisest loobuma ja õiguskorra kaitsmise huvisid, siis on määratud rahatrahv ettenähtud sanktsiooni 2/3 määra mõningal määral ületavas suuruses täielikult põhjendatud ja kohtu arvates puudub

igasugune alus selle põhikaristuse kergendamiseks. Kohus ei saa karistuse kergendamise aluseks võtta kaebuse esitaja väiteid selle kohta, et ta on valmis maksma trahvi kuni 300 eurot ja hädapärast ka 400 eurot, kuid mitte rohkem. Kohus leiab, et süüteo toimepanijal puudub seadusest tulenev õigus valida enda karistamiseks temale sobiv karistuse liik ja määr ning olla otsustajaks kas tema suhtes kuuluks kohaldamisele ka lisakaristus.

5 Lisakaristuse kohaldamise või kohaldamata jätmise osas peab kohus vajalikuks rõhutada, et

senise kohtupraktika kohaselt kohaldatakse taolise iseloomuga süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust ning sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu,

milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Asjaolu, et

menetlusalune isik ise viis end seisundisse, mis piirab tema taju ümbritsevast või ajast ja

kohast, siis ei ole selline seisund kohtu arvates sellise puudena arvestatav, kuivõrd

menetlusaluse isiku selline seisund on mööduv. Arvestades senist karistuspraktikat leiab kohus, et vaidlustatud otsusega lisakaristuse kohaldamine oli täiesti põhjendatud ja seaduslik

ning lisakaristuse kohaldamata jätmine olnuks ilmselgelt põhjendamatu ja vastuolus väljakujunenud karistuspoliitikaga.

Kohtule esitatud kaebuses märgiti, määratud lisakaristus tingib kaebuse esitajal olukorra, et ta

ei saa jätkata senist tööd, so äriühingu ainsa esindaja ja töötajana sõlmida lepinguid ja teostada ehitustöid Soome Vabariigis ning kui ta peaks jääma neljaks kuuks koju, siis jääks ta

ilma sissetulekust ning kannataks tema perekond. Kaebusele on lisatud ka OÜ MGOÜ

majandusaasta aruanne, tuludeklaratsioonid, mis näitavad kaebuse esitanud isiku äriühingu

majandustegevust ja tema enese kulusid ja tulusid. Kohus asub seisukohale, et kaebuse

esitanud isiku juhtimisõiguse saamise eelduseks on liikluseeskirja ja liiklusseaduse sätete

tundmine ning liikluseksami edukas sooritamine peaks näitama seda, et isik on need

teadmised omandanud. Seega on juhtimisõiguse saanud isik teadlik nii liiklusnõuetest kui

karistustest nende nõuete rikkumiste eest. Kaebuse esitanud isiku seisund mootorsõiduki

juhtimisel aga viitab sellele, et kaebuse esitanud isik on end ise teadlikult viinud sellisesse

seisundisse ja teadlikult ning tahtlikult rikkunud liikluskorda, teades ka sellise süüteo toimepanemise eest määratavate karistuste liike ja määrasid. Kohus leiab, et juhtimisõiguse

vajalikkus töö tegemisega seoses ei tulnud menetlusalusele isikule ootamatuna ja pärast väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsuse koostamist. Menetlusalusele isikule oli töö iseloom ning juhtimisõiguse vajalikkus teada oluliselt varem. Samuti oli menetlusalune isik kui isik,

kellele on antud juhtimisõigus, teadlik ka sellest, et tema enese väär käitumine liikluses põhjustab tema suhtes piiranguid sõiduki edaspidisel juhtimisel ja isik peab piisava hoolsuse ülesnäitamisel tegema kõik enesest oleneva, et tema ja tema lähedaste olukord ei halveneks ja

senine mugav elulaad säiliks. Kaebuse esitanud isiku väärteo iseloomust saab järeldada, et

kaebuse esitanud isik viis end teadlikult seisundisse, millises ta on liikluses iseenesele ja teistele liiklejatele ohtlik, samuti ohtlik kõrvaliste isikute varale. Seega on tegu toime pandud

kavatsetusega ning kohtu arvates tuleb selline isik lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada. Kaebuse kohtulikul arutamisel selgitas kaebuse esitanud isik, et juhul, kui temalt võetakse ära juhtimisõigus, siis kannatab tema perekond. Kohus leiab, et kaebuse esitaja tahab

kannatuste põhjustajana näidata kohtuvälist menetlejat, kes tema juhtimisõiguse ära võttis. Seejuures jätab kaebuse esitanud isik millegipärast tähelepanuta asjaolu, et oma lähedastele

põhjustab kannatusi tema enese süüline käitumine ja määratav karistus on süülisele

käitumisele järgnev loogiline ja paratamatu tagajärg ning kohtu arvates tulenes selline

käitumine suhteliselt suure alkoholikoguse äratarvitamisest, milleks teda kohtuväline

menetleja kindlasti sundida ei saanud. Seega võttis kaebuse esitaja ise riisiko ning pidas

alkoholi tarvitamist ja sellele järgnevalt väärtegude toimepanemist olulisemaks kui tema

lähedaste huvid. Kaebuse esitajale määrati lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse

äravõtmine 4 kuuks, so ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena ning kohus asub seisukohale, et lisakaristuse määra valikul on kohtuväline menetleja õigesti lähtunud kaebuse esitanud isikul tuvastatud alkoholipiirmäära ületamise määrast, samuti asjaolust, et isikul on

vaid üks kehtiv väärteokaristus. Vastasel juhul oleks kohtuväline menetleja kohaldanud lisakaristust ilmselgelt pikemaks tähtajaks. Kohus leiab, et selliste asjaolude alusel määratud lisakaristuse määr on põhjendatud ning igasugune alus selle lisakaristuse kergendamiseks või otsuse tühistamiseks lisakaristuse osas puudub.

6

Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et puudub seaduslik alus vaidlustatud otsuse

muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata nii põhikaristuse suuruse kui ka lisakaristuse kohaldamise ja määra osas.

Märt Toming Kohtunik