2-24-7630/22 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Raina Pärn

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. veebruar 2025. a, Pärnu

Tsiviilasja number

2-24-7630

Tsiviilasi

A. hagi B. vastu elatise väljamõistmiseks

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A. (isikukood: XXX; elukoht: XXX)

Hageja seaduslik esindaja: C. (isikukood: XXX;

elukoht: XXX; e-post: XXX)

Kostja: B. (isikukood: XXX, elukoht: XXX, elukoht

Eestis: XXX-i , e-post: XXX)

Kostja lepinguline esindaja Olga Väina-Kesler

(e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A. hagi osaliselt.

2. Välja mõista B.-lt elatis alaealise lapse A. kasuks alates 10.06.2024 kuni A.

täisealiseks saamiseni (s.o XXX) igakuise elatusrahana 287,72 eurot (sh

baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast 54,96 eurot, millest on maha arvutatud 50% lapsetoetusest 40

eurot).

Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025) vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-le 3 ja 4. Seaduses sätestatud lapsetoetuse suuruse

muutumise korral muutub ka perekonnaseaduse § 101 lg 5 järgi elatise

arvutamise aluseks olev lapsetoetuse suurus.

3. Igakuine elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja C. arveldusarvele nr

XXX iga kuu 15.kuupäevaks, selgitusega „A. elatis“.

4. Elatis makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4).

5. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse jooksul tasutud elatise makseid,

sh elatisabina saadud summasid.

6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

7. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse

ulatusest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. oma seadusliku esindaja C. kaudu esitas 15.05.2024 Pärnu Maakohtule hagi B. vastu

elatise väljamõistmiseks. Hageja seaduslik esindaja palub elatise välja mõistmist alates

10.06.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuiselt summas 400 eurot ning selliselt, et

summa kasvaks igal aastal 50 euro võrra.

Hagiavalduse kohaselt soovib hageja seaduslik esindaja tagada lapsele iga kuu stabiilse

toetuse. Lapse igakuised kulud moodustavad 1190 eurot. Igakuised elatise maksed palub

hageja esindaja kanda lapse ema arveldusarvele.

2. Kostja B. palub hagi jätta täies ulatuses rahuldamata. Kostja ei ela lapsega koos umbes 1,5–

2 aastat. Kostja ei ole keeldunud hageja ülalpidamisest ja maksab hagejale igakuiselt

elatisraha summas 200-250 eurot, mõnikord ka rohkem, kuna laps veedab igakuiselt kostjaga

keskmiselt 7 ja rohkem päeva. Kostja osaleb lapse elus ja maksab paralleelselt lasteaiatasu,

ostab riideid jne. Kostja leiab kokkuvõtlikult, et hageja seadusliku esindaja poolt esitatud

lapse kulud on ebaselged. Elatis summas 400 eurot on põhjendamatu ega ole millegagi

tõendatud.

3. Kohus pidas asja arutamiseks kohtuistungi 07.10.2024, kus osalesid hageja seaduslik

esindaja, kostja ja kostja lepinguline esindaja. Kohus määras kohtuistungil tähtaja täiendavate

dokumentide ja tõendite esitamiseks.

4. Kohtu määratud tähtajaks esitasid seisukoha ja tõendid nii hageja, kui ka kostja.

Hageja arvamuse kohaselt tasub kostja elatist, kuid iga kuu erinevas summas ja erineval ajal.

Hageja soovib kohtu poolt elatise väljamõistmist, et hageja kulud saaksid mõlema vanema

poolt võrdselt kaetud. Hageja saab peretoetust 80 eurot. Kostjale makstakse Soomes

peretoetust 20 eurot. Hageja käib kahes lasteaias, Tallinnas ja Pärnus. Kostja veedab lapsega

ühes kuus 7 päeva. Hageja seaduslik esindaja on perega üürinud korteri Tallinnasse. Üür on

640 eurot, millele lisanduvad kommunaalmaksed. Transpordikulud tekivad lapse

sõidutamisega paratamatult, st lasteaed, huviring ja muu meelelahutus. Huviringis käib laps

septembrist juunini. Selleks õppeaastaks valis laps laulmise ja ootavad, kas pääseb huviringi.

Eelmisel aastal käis XXX võimlemisklubis.

Kostja osundas, et hageja ei ole esitanud ühtegi dokumenti, mida kohus kohtuistungil nõudis.

Hageja ei ole esitanud tõendeid, mis näitaks, et lapse kulud on suuremad kui seaduses

ettenähtud miinimumelatis kataks. Laps veedab kostjaga ühes kuus 7-8 päeva, mistõttu ei ole

transpordikulud 200 eurot põhjendatud. Transporditeenus on lastele tasuta ja ei ole tõendatud,

et kütuse kulud on seotud lapsega. Kostja käib lasteaias, mis jääb elukohast u 700m.

Sidekulud 50-100 eurot ei ole põhjendatud, kuna lapsega seotud tasulisi kõnesid või muid

tegevusi ei ole. Telefonipakett võimaldab teha kõned ja saata e-kirjad lisatasuta. Arusaamatud

on kulud koolikohustuse täitmiseks. Kostja on tasunud lasteaia arved. Riiete ja jalanõude

kulutused ei ole põhjendatud, kuna kostja ostab lapsele riideid ja neid ei ole iga kuu vaja osta.

Viimane suurem ost oli sügiskomplekt ja selle maksis kostja (65 eurot). Kui laps käis Pärnu

haiglas logopeedi juures, saatis kostja last ja tasus vajalikud kulud. Kardioloogi visiit toimus

2023 ja selleks andis kostja hageja seaduslikule esindajale kütuse raha ja lisaks 60 eurot.

Kokku maksis kostja 120 eurot, seega kostja on need kulud tasunud. Juunis veetis kostja

lapsega 10 päeva, augustis 8 päeva, septembris 4 päeva, oktoobris 8 päeva. Juulis ei saanud

kostja lapsega olla, kuna hageja seaduslik esindaja ei võimaldanud.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub

rahuldamisele osaliselt.

6. Perekonnaseaduse (PKS) §-st 96 ja 97 tulenevalt on alaealine laps õigustatud saama oma

vanematelt ülalpidamist, mida antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga

kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 1,4).

7. Kohtule esitatud tõendite kohaselt on hageja A. vanemateks kostja B. ja hageja seaduslik

esindaja C. (dtl 6, 7-8). C.-l on varasemast suhtest veel üks laps, kuid tema elab C. emaga

Pärnus (dtl 62).

Tsiviilasjas puudub vaidlus nõude olemasolu ja eelduste üle. Kostja on tunnistanud, et ta ei

ela hagejaga igapäevaselt koos ja tal tuleb seega tasuda igakuiselt elatist (st puudub vaidlus

ülalpidamiskohustuse osas). Samuti puudub vaidlus selles, et kostja ei ole

ülalpidamiskohustust regulaarselt täitnud (st on ülalpidamiskohustust rikkunud). Kohtule

esitatud andmetest järeldub, et kostja on elatist tasunud, kuid teinud seda ebaregulaarselt (dtl

21-27, 35-36, 61-69, 78, 94, 115, 117).

Hageja taotleb kostjalt elatise väljamõistmist alates 10.06.2024 kuni hageja täisealiseks

saamiseni 400 eurot kuus, millele igal aastal lisandub 50 eurot. Kohtuistungil nõustus kostja

tasuma elatist miinimummääras.

Kuna nõuab hageja elatist suuremas ulatuses kui PKS §-s 101 sätestatud miinimummäär, tuleb

kohtul hinnata (ja hagejal tõendada), kas hageja vajadused on suuremad kui seaduses

sätestatud miinimummääras elatis võimaldaks katta. Selleks, et vanemalt seaduses sätestatud

miinimumist suuremas määras elatist välja mõista peab lapse vajaduste rahuldamiseks

tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (sh RKTKo

25.05.2011, 3-2-1-37-11, p 12). Seda, et hagejal tuleb vajadusi tõendada, selgitas kohus ka

07.10.2024 kohtuistungil (dtl 61-69).

8. Hageja seaduslik esindaja on hagiavalduses märkinud lapse vajaduste kohta järgmist:

eluasemekulud 300 eurot, toit 200 eurot, transport 200 eurot, sidekulud 50-100 eurot,

tervishoiu kulud 20 eurot, kulud hügieenitarvetele 20 eurot, koolikohustuse täitmiseks 150

eurot, riietele ja jalanõudele 100 eurot, tantsutrenn 100 eurot. Kokku on lapse vajadused 1190

eurot kuus (dtl 2).

Kohus leiab, et hageja ei ole käesoleval juhul tõendanud, et lapse vajadused on suuremad kui

miinimummääras elatisega on võimalik katta. Seda järgmistel põhjustel.

Esmalt peab kohus oluliseks märkida, et hagiavalduses toodud lapse vajadused ühes kuus on

kokku 1190 eurot (dtl 2). Sellises summas vajaduste rahuldamine eeldaks mõlemalt vanemalt

igas kuus rahalist panustamist lapse ülalpidamisse 595 eurot (PKS § 116 lg 1), mitte 400

eurot, nagu hagiavaldusest järeldub. Nimelt, kui mõlemad vanemad tasuvad 400 eurot kuus

lapse vajaduste katmiseks, saab lapse vajadustest rahuldada 800 euro ulatuses kulutusi. Kui

hagiavalduses toodud loetelu ja kulutused vastaksid tõele, jäävad igal kuul osa laste

vajadustest katmata. Teiseks, kuigi kohus selgitas 07.10.2024 kohtuistungil lapse vajaduste

tõendamise ja selgitamise olulisust (dtl 61-69), hageja uusi arvestuskäike või täiendavaid

selgitusi andnud sisuliselt ei ole. Samuti ei ole hageja seaduslik esindaja esitanud kohtu poolt

nõutavaid dokumente enda varalise seisundi kindlakstegemiseks (dtl 76-77). Kohus leiab, et

lapse vajaduste loetelu täiendamine ja täpsustamine on sedavõrd olulisem, kuna hageja

seadusliku esindaja selgitustest järelduvalt on perekond kohtumenetluse ajal kolinud. See

omakorda on mõjutanud lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste summat (nt

07.10.2024 kohtuistungil selgitas hageja seaduslik esindaja, et transpordikulud seotud linnast

väljas elamisega – dtl 61-69, lapsel on kahes linnas lasteaiakoht – dtl 76-77).

Järgnevalt analüüsib kohus laste vajaduste kohta esitatud asjaolusid ja tõendeid.

Hageja seaduslik esindaja on kohtuistungil selgitanud, et ta elab koos lapse ja elukaaslasega

püsivalt Tallinnas ja omab üüritud eluruumi. Üürikulude tõendamiseks on hageja seaduslik

esindaja esitanud 29.09.2024 koostatud üürilepingu (dtl 82-85). Kohus leiab, et üürileping

kulutusi ei tõenda. Seda põhjusel, et üürilepingus puuduvad nimed ja allkirjad. Lepingus ei

ole arusaadav, kus üüritav eluruum asub (v.a asjaolu, et asub Tallinnas). Seega ei ole võimalik

aru saada, kelle vahel leping on sõlmitud, millist eluruumi üüritakse ja kus üüritav eluruum

asub. Samuti ei järeldu lepingust ega muudest andmetest, kellel on õigus üüritavat eluruumi

veel kasutada (nt vastavalt lepingu p 2.3 järgi vajalik teiste inimeste majutamiseks üürileandja

kirjalik nõusolek, mida kohtule esitatud ei ole – dtl 82). Muid tõendeid, millest nähtuksid

hagejaga seotud eluasemekulud, tsiviilasjas esitatud ei ole. Siinkohal peab kohus oluliseks

märkida, et koos hagiga esitatud üürileping, kuupäevaga 01.12.2012, ei ole käesolevas asjas

asjakohane (dtl 4-5). Samuti ei ole kohtule esitatud asjaoludest tõsikindlalt järeldatav, et

perekond elab püsivalt Tallinnas (nagu hageja seaduslik esindaja kohtuistungil selgitas – dtl

63). Seda põhjusel, et kohtule esitatud arvest nr A0924121075 järelduvalt on detsembris 2024

olnud hageja seitsmel päeval lasteaias (dtl 114).

Eeltoodust tulenevalt ei ole tuvastatav, kuidas on kujunenud hagiavalduses toodud

elamiskulud summas 300 eurot. Kohus peab vajalikuks osundada, et hageja seadusliku

esindaja selgituste kohaselt ei ole ta hagiavalduse koostamisel üürikulu jaganud, vaid märkis

hagisse üürilepingu summa (dtl 63). Nimetatud asjaolu kinnitab kohtule esitatud üürileping

(dtl 4-5). See omakorda kinnitab, et elamiskulude suurus hagiavalduses ei ole korrektne.

Kohtuistungil on hageja seaduslik esindaja elamiskulude suuruseks pidanud umbes 800 eurot,

mis tuleks jagada kolmega (dtl 62). Seega lapsega seotud elamiskulud võiksid olla

maksimaalselt 266,67 eurot, kui kohtuistungil antud selgitused vastavad tõele. Siiski peab

kohus oluliseks korrata, et seda, millised ja kui suured elamiskulud tegelikult on, ei ole

tõendatud.

Hagiavalduse kohaselt on hageja transpordikulud igas kuus 200 eurot. Kohtu arvates ei ole nii

suured transpordikulud käesoleval juhul tõendatud. Ka hageja seaduslik esindaja ise on

kohtuistungil selgitanud, et suured transpordikulud seondusid sellega, et perekond elas linnast

väljas, kuid Tallinnas elatakse linnas sees ja kasutatakse ökonoomsemat autot (dtl 63). Seega

on transpordikulude suurus muutunud perekonna kolimisega Tallinnasse. Pärast kohtuistungit

on hageja seaduslik esindaja transpordikulude osas täiendavalt selgitanud, et last on vajalik

sõidutada lasteaeda, huviringi ja tagada muud meelelahutust (dtl 76-77). Seda, et selle võrra

on transpordikulud väiksemad, ei ole väidetud. Seega tuleb kohtul hinnata, kas transpordikulu

muutunud elukorralduses võiks olla 200 eurot.

Kohus peab esmalt oluliseks, et tsiviilasjas kogutud andmetest järelduvalt on A.-l tagatud

lasteaiakoht Pärnus (mille eest vanemad ka tasuvad – dtl 80, 81, 95, 102, 114, 123, 125), kuid

perekond elab püsivalt Tallinnas (mida selgitas hageja seaduslik esindaja kohtuistungil – dtl

63). Täiendavas seisukohas on hageja seaduslik esindaja märkinud, et lapsel on käesolevalt

lasteaiakoht nii Pärnus, kui ka Tallinnas (dtl 76-77). Kohtule esitatud dokumendist järelduvalt

võiks lapsel olla koht Tallinna Lindakivi Lasteaias, mille kohatasuks on 109,88 eurot kuus

(aastal 2024) ja toidukulude maksumus päevas 3,05 eurot (dtl 81). Pärnu Raja Lasetaia

kohatasu on ühes kuus 88 eurot ja toidukulud päevas kokku 2 eurot (nt dtl 102, 114). Samas ei

ole kohtule teada, millistel põhjustel käib hageja mitmes lasteaias. Nimelt nähtub esitatud

andmetest, et kostja elukoht on Soomes ja Eestis viibides on ta Saaremaal vanemate juures

(seal suhtleb ka lapsega) (dtl 66). Kohtule ei ole teada, et kostjal on kokkupuude Pärnuga.

Hageja seaduslik esindaja on kohtuistungil kinnitanud, et perekond elab püsivalt Tallinnas.

Kuigi perekond Pärnus ei ela, on hagejal tagatud lasteaiakoht Pärnu Raja Lasteaias, mida ta

kohtule esitatud tõenditest järelduvalt enamus ajast ei kasuta. Siiski järeldub kohtule esitatud

arvest nr A0924121075, et detsembris 2024 olnud hageja seitsmel päeval Pärnus lasteaias (dtl

114). Kohus leiab, et põhjendatud kuluks ei saa pidada kahe lasteaiakoha eest tasumist,

olukorras, kus laps elab püsivalt Tallinnas. Ka hageja seaduslik esindaja on kohtuistungil

välja toonud, et lasteaiaga seotud kulud kokku koos toidurahaga on umbes 120 eurot (dtl 63)

(samas hagiavalduses lasteaiakulud 150 eurot, nimetusega koolikohustus – dtl 2).

Kostja on välja toonud, et lapse elukoht asub Tallinna lasteaia lähedal (dtl 90). Kohus,

arvestades, et hageja elukoha ja lasteaia vahemaad, nõustub kostjaga. Hageja elab lasteaiast

vähem kui 600 m kaugusel, mistõttu transpordikulud lapse lasteaeda viimise ja toomisega ei

saa olla suured.

Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud ka kulutused seoses huviringiga, s.o hagiavalduses

toodud kuluna tantsutrenn summas 100 eurot (dtl 2) (seeläbi ka transpordikulu huviringi

jõudmiseks). Nimelt on hageja seaduslik esindaja täiendavalt selgitanud, et laps käib

huviringis septembrist juunini. 2023 aastal olevat laps käinud XXX võimlemisklubis (dtl 76-

77). Avalike andmete järgi tegutseb nimetatud võimlemisklubi Pärnu linnas. Kohtule esitatud

konto väljavõttest nähtuvalt on hageja seaduslik esindaja tasunud viimati Võimlemisklubi

XXX arve 08.05.2024 (dtl 79). Kuna perekond elab käesolevalt Tallinnas, ei ole selge, kus ja

millised kulud on hagejal tekkinud huviringiga seoses. Kuigi selgituste järgi alustab hageja

huviringis käimist septembris (dtl 76-77), ei olnud kohtuistungi toimumise ajaks ühte klubi

treeninguteks veel välja valitud, st seadusliku esindaja selgituste kohaselt otsitakse sarnast

trenni Tallinnas, tutvutakse erinevate klubidega (dtl 62). Pärast kohtuistungit on hageja

teavitanud, et laps on valinud laulmise, kuid ei ole toodud, millised kulutused sellega

kaasnevad. Huviringi pääsemine ei olnud seisukoha esitamise ajaks selge (dtl 77). Kohtule on

esitatud kiri, mille järgi pakutakse hagejale kohta rühmas, kus õppemaks on 72 eurot kuus (dtl

113). Samas puuduvad selgitused, millise rühmaga on tegemist, kas hageja alustas seal

õppimist jne.

Kuigi hageja seadusliku esindaja selgituste kohaselt tekivad transpordikulud ka muu

meelelahutuse tõttu, ei ole vastavaid tõendeid esitatud (dtl 77).

Hageja seaduslik esindaja on toidukuludeks märkinud 200 eurot kuus (dtl 2), kuid kohtu

hinnangul on ka nimetatud kulu ülemäärane. Siinkohal arvestab kohus, et perekond on

kolmeliikmeline. Lisaks laps käib lasteaias, kus on talle tagatud söömine vähemalt kolmel

korral päevas. Samuti viibib laps igal kuul osa ajast kostjaga, mistõttu sel perioodil kulutusi ei

teki. Kuigi hageja seaduslik esindaja on selgituste kohaselt arvestanud toidukulud arvete

alusel, ei ole ta neid arvestuskäike või tõendeid kohtule esitanud (dtl 63).

Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud sidekulusid summas 50-100 eurot kuus (dtl 2). Kohus

peab põhjendatuks kostja väiteid ja leiab samuti, et kulutused on arusaamatud, arvestades, et

lapsel ei ole telefoni (dtl 32).

Tervishoiu kulud igas kuus on 20 eurot (dtl 2). Hageja seaduslik esindaja on selgitanud, et

lapsel on südameklapi rike, mille tõttu tuleb arsti vastuvõtul käia iga poole aasta tagant ja

visiiditasu on 50 eurot (dtl 63). Kuigi hageja seadusliku esindaja selgitustest järeldub, et

käiakse ka tasulise arsti juures, on kostja selgitanud, et selle eest on kostja tasunud (dtl 90-91).

Lisaks ei järeldu, et laps vajaks iga poole aasta tagant tasulise kardioloogi juures käimist. Ka

hageja seaduslik esindaja on selgitanud, et Pärnu Haigla jälgib lapse seisundit kõige

sagedamini (dtl 63). Isegi, kui laps peaks käima iga poole aasta tagant tasulise arsti

vastuvõtul, oleksid selle kulud aastas 100 eurot (arvestades, et üks visiit maksab 50 eurot).

Hageja seadusliku esindaja väitel on lapse kulud tervishoiule aastas 240 eurot, mis on

ilmselgelt ülemäärane kulu, arvestades lapse tervislikku seisundit, mida hageja seaduslik

esindaja kohtuistungil kirjeldas (dtl 63).

Kohus nõustub kostja vastuväidetega ka hügieenitarvete kuludele summas 20 eurot (dtl 2) ja

leiab samuti, et hageja seaduslik esindaja ei ole tõendanud, milliseid hügieenitarbeid laps

igakuiselt vajab, et püsiv kulu on 20 eurot.

Hagiavalduse kohaselt kulutab hageja seaduslik esindaja lapse riietele ja jalanõudele

igakuiselt 100 eurot (dtl 2). Kohus nõustub kostja seisukohaga ja leiab samuti, et igakuiselt on

riiete kuluv summa ülemäärane. Hageja seaduslik esindaja ei ole esitanud tõendeid ja

selgitusi, miks riietele kuluv summa just 100 eurot peaks olema. Õige on ka kostja väide, et

kostja on ostnud hageja jaoks riideid, nt aprillis 2024 tellinud kombe ja tasunud selle eest (dtl

96-97).

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja seaduslik esindaja ei ole tõendanud, et hageja

vajadused on suuremad kui seaduses sätestatud miinimummääras (s.o PKS § 101) elatis

võimaldaks katta.

9. Kohus leiab, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab käesoleval juhul hageja

ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab katta lapse heaolu tagavad vajadused (sh

elamiskulud, toit, tervishoid, lasteaiatasu, huviringid jne). Kohtu hinnangul puuduvad

käesoleval juhul tõendid, mis toodud seisukoha ümber lükkaks. Miinimummääras elatise

väljamõistmise korral lapse vajadusi eraldi tõendama ei pea (sh RKTKo 2-15-15909, p 12).

PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud

summa.

PKS § 101 lg 3, lg 4 ja lg 5 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil

Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast

indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise

tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta

kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast.

Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem

ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja

lasterikka pere toetuse arvel. Alates 01.04.2024 on baassummaks 272,76 eurot.

PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt

seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud

vanemaga koos veedetava ajaga.

Kohtule esitatud asjaoludest järelduvalt viibib hageja keskmiselt ühes kuus kostjaga 4-8 päeva

(dtl 31, 61-69, 93, 100). Samas pooltel ei ole kokku lepitud lapsega suhtlemise korda.

Menetluses avaldatust järeldub, et pigem on pooltel vaidlus lapsega suhtlemise osas. Hageja

seaduslik esindaja on kohtuistungil selgitanud, et soovis kohtule ka suhtlemiskorda

puudutavas küsimuses avaldust esitada (sh kohtuistungi protokoll, dtl 61-69, kirjalik seisukoht

– dtl 76). Kostja on seisukohas välja toonud, et tal ei ole võimaldatud lapsega suhtlemist (dtl

93). Kohtule teadaolevalt ei ole suhtlemiskorra osas kohtule käesoleva ajani avaldatust

esitatud.

Eeltoodust tulenevalt puudub alus elatise vähendamiseks ka PKS § 101 lg 6 alusel. Seda

põhjusel, et isa ja lapsega suhtlemine ei ole reguleeritud kohtulahendiga ja vanemad vaidlevad

suhtlemise pikkuse üle (RKTKo 2-19-19160, p 14.7).

10. Kohus selgitab, et üksnes PKS §-s 102 sätestatud alusel on võimalik alaealisele lapsele

elatis välja mõista alla seaduses sätestatud alammäära. Käesoleval juhul nimetatud asjaoludele

tuginetud ei ole.

Siinkohal peab kohus oluliseks märkida, et kuigi hageja seaduslik esindaja ei ole esitanud

dokumente enda sissetulekute ja osalise töövõime kohta, nagu kohus nõudis, ei ole alust selle

tõttu elatist vähendada või suurendada. Ainuüksi ühe vanema parem majanduslik seisund ei

annaks alust vähendada väljamõistetavat elatist alla miinimummäära (vt RKTKo 07.02.2018,

2-16-118651, p 13). Lisaks on hageja seaduslik esindaja avaldanud kohtuistungil, et tal on

osaline töövõime, kuid selgitanud, et sellele vaatamata asub ta tööle. Samuti on hageja

seaduslik esindaja selgitanud, et tal on üks alaealine laps veel, kes ei ela temaga, vaid tema

vanematega (dtl 61-69). Sealjuures ei ole hageja seaduslik esindaja tuginenud sellele, et tema

panused lapse ülalpidamisele ei saa olla võrdväärsed teise vanemaga. Seda kinnitab ka

kirjalikus seisukohas märgitu, et hageja kulud saaksid võrdselt mõlema vanemaga saavad

kaetud (dtl 76).

Seega ei ole käesoleval juhul põhjust arvata, et vanemate panused hageja ülalpidamisel ei saa

olla võrdsed (PKS § 116 lg 1).

11. Eeltoodust tulenevalt tuleb esitatud hagi osaliselt rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks

välja mõista elatis alates 10.06.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o XXX) 287,72

eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96

eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot). Väljamõistetud elatis muutub iga

aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse

(kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates

lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

12. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Kuigi hageja on hagis taotlenud, et elatis kantaks üle 1. kuupäevaks, ei ole ta esitanud

vastuväiteid kostja ettepanekule, et elatise maksmine toimuks iga kuu 15. kuupäeval. Seega

kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel, et kostjal tuleb elatis tasuda iga kuu 15. kuupäevaks

hageja ema arvelduskontole nr XXX, märkides makse selgitusse „A. elatis“ ning kuu ja aasta,

mille eest elatist makstakse.

Kostja poolt kohtumenetluse ajal tasutud elatise makseid tuleb otsuse täitmisel arvestada.

Näiteks on kohtule esitatud konto väljavõte, mille järgi on kostja tasunud 15.05.2024 249

eurot, 17.06.2024 249 eurot, 25.06.2024 25 eurot, 26.08.2024 101,37 eurot, 02.09.2024 249

eurot, 15.10.2024 50 eurot (dtl 78, 94), 22.10.2024 5 eurot, 08.11.2024 238,38 eurot ja

17.12.2024 200 eurot (dtl 115) ning 17.01.2025 100 eurot (dtl 117). Kuna kostja on osaliselt

oma kohustusi täitnud, on oluline elatise tasumist arvestada.

Samuti tuleb arvestada hagejale elatisabina tasutud summasid. Hageja seadusliku esindaja

konto väljavõtte kohaselt on Sotsiaalkindlustusamet tasunud elatisabi 07.06.2024 (dtl 24).

Samas käesolevas menetluses kohus hagi tagamise määrust teinud ei ole. Juhul, kui hageja

seaduslik esindaja on saanud elatisabi käesoleva menetlusega seoses, tuleb neid summasid

elatise tasumisena arvesse võtta.

13. Kohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et pooltel on õigus pöörduda uuesti kohtusse

elatise suuruse muutmiseks siis, kui oluliselt muutuvad lapse vajadused või vanema varaline

seisund (TsMS § 459 lg 1).

Menetluskulud

15. TsMS § 173 lg 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise.

Seega jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Lähtuvalt menetluskulude

jaotusest (pooled kannavad ise oma menetluskulud) kohus menetluskulude rahalist suurust

kindlaks ei määra.

/allkirjastatud digitaalselt/

Raina Pärn

Kohtunik