3-25-104/22 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

18.02.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-104

Haldusasi

H.M-i, Y.P ja OÜ Ratimetsa kaebus Lääne-Nigula

Vallavalitsuse 15.10.2024 korralduse nr 2-3/24-475 ja

sunniraha rakendamise peale

Menetlusosalised

Kaebajad – H.M, Y.P ja OÜ Ratimetsa, esindaja v.adv

Eve Fink

Vastustaja – Lääne-Nigula vald, esindajad v.adv Ramil

Pärdi ja adv Toomas Pugri

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 23.01.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

H.M-i, Y.P ja OÜ Ratimetsa määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta H.M-i, Y.P ja OÜ Ratimetsa määruskaebus Tallinna Halduskohtu 23.01.2025

määruse resolutsiooni punkti 5 peale menetlusse.

2. Jätta H.M-i, Y.P ja OÜ Ratimetsa määruskaebus rahuldamata ning Tallinna

Halduskohtu 23.01.2025 määruse resolutsiooni punkt 5 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7; § 235

lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. H.M ja Y.P on Ramsholmi kinnisasja (katastritunnus 52001:005:0420) omanikud. OÜ

Ratimetsa kasuks on Ramsholmi kinnistule seatud kasutusvaldus.

2. Ramsholmi kinnistut läbib kuni Ramsi puhkekoha kinnistuni Ramsi tee. Lääne-Nigula

Vallavolikogu seadis 26.06.2019 otsusega nr 34 Ramsholmi kinnisasjale sundvalduse,

eesmärgiga määrata seda kinnisasja läbiv eratee (Ramsi tee) avalikuks kasutamiseks.

Lääne-Nigula Vallavolikogu 19.08.2021 otsusega nr 38 määrati Ramsholmi kinnisasja läbiv

eratee (Ramsi tee) avalikuks kasutamiseks. Ramsi teel Ramsholmi kinnistu ning Poolsaare

kinnistu piiril on väravad, mis takistavad Ramsi tee avalikku kasutust.

3-25-104

3. Lääne-Nigula Vallavalitsus kohustas 15.10.2024 korraldusega nr 2-3/24-475

„Ettekirjutus ja sunniraha määramise hoiatus“ H.M-i , Y.P-d ja OÜ-d Ratimetsa:

-

kõrvaldama Ramsholmi kinnisasja läbiva avalikuks kasutamiseks määratud Ramsi tee

avalikku kasutamist (k.a mootorsõidukitega) takistavad väravad või alternatiivselt avama need

püsivalt hiljemalt 17.11.2024 ning hoidma need püsivalt avatuna (p 3.1.1);

-

hoiduma p-s 3.1.1 nimetatud avalikuks kasutamiseks määratud Ramsi tee avaliku

kasutamise (k.a mootorsõidukitega) mistahes viisil tõkestamisest ja takistamisest, st hoiduma

seadusega keelatud teost (p 3.1.2).

Korralduses hoiatati, et kui ettekirjutus jäetakse tähtajaks täitmata, määrab Lääne-Nigula

Vallavalitsus adressaadile korrakaitseseaduse (KorS) § 23 lg 4 alusel sunniraha 3200 eurot.

Kui p-s 3.1.2 tehtud ettekirjutust rikutakse, määrab Lääne-Nigula Vallavalitsus rikkumise

igakordsel tuvastamisel eraldi otsusega igakordselt adressaadile KorS § 23 lg 4 alusel

sunniraha 3200 eurot. Sunniraha rakendatakse ettekirjutuse täitmata jätmise korral korduvalt

kuni ettekirjutuse täieliku täitmiseni.

4. Lääne-Nigula Vallavalitsus tegi kohtutäiturile 10.12.2024 täitekorralduse nr

4-7/24-1949-1.

15.10.2024 ettekirjutuse täitmise tähtaeg oli 17.11.2024. Ettekirjutus on täitmata. Vald

rakendab asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 2 lg 1 alusel ettekirjutuse p-i 3.1.1

täitmata jätmise eest sunniraha 3200 eurot ja p 3.1.2 täitmata jätmise eest 3200 eurot.

5. Tallinna kohtutäitur Kaja Lilloja edastas 19.12.2024 OÜ-le Ratimetsa kohtutäituri tasu

väljamõistmise otsuse, valla 10.12.2024 täitekorralduse ning täitmisteate võlgnikule (OÜ

Ratimetsa). Võlgnetav summa kokku oli 6814,80 eurot (sh täitekulud), mis tuli tasuda

hiljemalt 30.01.2025.

6. H.M ja Y.P (haldusasi nr 3-25-104) ning OÜ Ratimetsa (haldusasi nr 3-25-105)

esitasid Tallinna Halduskohtule 14.01.2025 kaebused järgmiste nõuetega: 1) tuvastada

Lääne-Nigula Vallavalitsuse 15.10.2024 korralduse nr 2-3/24-475 tühisus, alternatiivselt

tühistada nimetatud korraldus; 2) tuvastada sunniraha rakendamise õigusvastasus; 3) keelata

Lääne-Nigula Vallavalitsusel sunniraha rakendamise (sh sissenõudmise) toimingute tegemine

ning kohustada Lääne-Nigula Vallavalitsust lõpetama kohtutäituri kaudu sunniraha

sissenõudmine (st esitama täiturile täitemenetluse lõpetamise avalduse).

Koos kaebusega esitati esialgse õiguskaitse taotlus. Kaebajad paluvad peatada vastustaja

15.10.2024 korralduse kehtivus ning peatada ja keelata vastustaja 10.12.2024

täitekorraldusega sunniraha rakendamine kuni asjas kohtuotsuse jõustumiseni. Samuti keelata

kõigi järgnevate võimalike sunnivahendite rakendamine ning kohustada vastustajat esitama

kohtutäiturile täitemenetluse peatamise avaldus.

Kaebajad ei ole sunniraha tasunud. Sunniraha rakendamine on õigusvastane. Vastustaja on

rakendanud sunniraha samas määras kui hoiatuses. Täitekorraldusest ei nähtu vastustaja

kaalutlust. Sunniraha on rakendatud ebaproportsionaalses määras. H.M-il ja Y.P-l ei ole

tegelikku mõju Ramsi tee ja väravate üle, kuna Ramsholmi kinnisasjale on seatud

kasutusvaldus OÜ Ratimetsa kasuks. Ramsi tee ning väravatega seotud õigused ja kohustused

on üle antud kasutusvaldajale. OÜ-l Ratimetsa ei ole objektiivsel põhjusel võimalik

ettekirjutust täita. Sundvaldus ei ole kantud kinnistusraamatusse, küll aga on sinna kantud

kasutusvaldus. OÜ Ratimetsa teostab oma kinnistusraamatusse kantud õigusi. Ta peab täitma

oma kohustusi üksnes kinnisasja omanike ees.

7. Lääne-Nigula vald palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

2(5)

3-25-104

Kaebajatel puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Neil ei teki pöördumatuid tagajärgi.

Kaebajate jaoks saab kahjulik tagajärg seisneda üksnes varalises diferentsis (sunniraha

tasumine), mida on hiljem võimalik märkimisväärse vaevata tagasi pöörata. Kaebajad ei ole

põhistanud, mil moel oleks ettekirjutuse täitmine nende õigusi oluliselt kahjustav. Värava

kinni hoidmine ei saa olla õiguspärane.

Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine kaebajate soovitud viisil (ettekirjutuse kehtivuse

peatamine) tähendab, et Ramsi tee jääb kuni vaidluse lõpliku lahendamiseni avalikuks

kasutamiseks suletuks (kaebajad ei ava väravat). Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisel

kahjustuvad kolmandate isikute huvid, kes soovivad kasutada liiklemiseks Ramsi teed.

Esialgne õiguskaitse aitaks kaebajatel säilitada õigusvastast status quo’d. Kaebajate taotlus

kõigi järgnevate võimalike sunnivahendite rakendamise keelamiseks on alusetu. Kaebajatel ei

ole õigus nõuda etteulatuvalt tulevikus potentsiaalselt antava haldusakti või toimingu

keelamist. Ettekirjutus on kaebajatele kätte toimetatud. Kaebajatel oli võimalik tasuda

sunniraha vabatahtlikult. Sunnivahendi rakendamise eelduseks ei ole täiendava vabatahtliku

tähtaja andmine. Vaidlustatud korralduses ja sunniraha määramise hoiatuses oli sunniraha

suurus konkreetselt määratud. Vastustaja andis kaebajatele piisava ja mõistliku võimaluse

tasuda sunniraha vabatahtlikult. Vastustaja esitas kohtutäiturile täitekorralduse alles

09.12.2024, s.o 22 päeva pärast ettekirjutuse täitmise tähtaega (17.11.2024).

8. Tallinna Halduskohus liitis 23.01.2025 määrusega haldusasjad nr 3-25-104 ja nr 3-

25-105 ühte menetlusse, jättes haldusasja numbriks 3-25-104 (resolutsiooni p 1); jättis

kaebused tühistamisnõudes käiguta ning andis kaebajatele puuduse kõrvaldamiseks 10-

päevase tähtaja; puuduse kõrvaldamiseks tuleb kaebajatel esitada tühistamisnõude osas

nõuetekohane tähtaja ennistamise taotlus (resolutsiooni p-d 2 ja 3); ning jättis kaebajate

esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 5).

Kaebajatel ei ole esialgse õiguskaitse vajadust. Kolme kaebaja osas (kellest üks on äriühing)

on rakendatud solidaarselt sunniraha kokku 6400 eurot. Koos täitekuludega on võlgnetav

summa 6814,80 eurot. Sunniraha tasumist on võimalik ilma märkimisväärse vaevata tagasi

pöörata, kui see peaks osutuma vajalikuks. Kaebajad ei ole välja toonud ega põhistanud, mil

moel oleks ettekirjutuse täitmine nende õigusi oluliselt kahjustav või sunniraha maksmine

majanduslikult ebamõistlikult koormav.

On ilmne, et ülekaalukas avalik huvi prevaleerib kaebajate erahuvide ees. Esialgse õiguskaitse

taotluse rahuldamisel saavad kahjustatud nende isikute huvid, kes soovivad liigelda mööda

Ramsi teed ja ligipääsu Ramsi puhkekoha kinnistule, mille ainus juurdepääs on mööda

avalikku Ramsi teed. Kuna kaebajad takistavad ligipääsu Ramsi teele, soodustaks esialgse

õiguskaitse kohaldamine õigusvastase olukorra jätkumist. Haldusasjades nr 3-19-1378 ja nr 3-

21-2113 on tuvastatud nende otsuste õiguspärasus, millega seati vaidlusalusele kinnistule

sundvaldus ning määrati Ramsi tee avalikuks kasutamiseks. Seega peab Ramsi tee olema

avalikkusele avatud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9. H.M, Y.P ja OÜ Ratimetsa esitasid määruskaebuse halduskohtu 23.01.2025 määruse

resolutsiooni p-i 5 peale.

Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine on õigusvastane. Kohus leidis põhjendamatult, et

kaebajatel ei ole esialgse õiguskaitse vajadust. Sunniraha tasumine on kaebajatele

majanduslikult koormav ja nende õigusi oluliselt kahjustav. Sunnirahast (6400 eurot) ⅓ ületab

keskmist brutopalka. See on ebamõistikult koormav P. ja H.M-ile , aga ka OÜ-le Ratimetsa,

kelle majandustegevus ei võimalda nii suuri summasid tasuda. OÜ Ratimetsa on sunniraha ja

3(5)

3-25-104

kohtutäituri tasud (6814,80 eurot) täiteasjas nr 195/2024/2361 tasunud, olles selle raha

laenanud.

Ettekirjutuse p-s 4.2.1 on sunniraha ülemmäär 9600 eurot. Ettekirjutuse p 4.1.3 kohaselt

rakendatakse sunniraha ettekirjutuse täitmata jätmise korral korduvalt. Haldusorganil ei ole

võimalik ette ära otsustada sunniraha korduvat rakendamist (Riigikohtu 22.04.2015 otsus nr

3-3-1-72-14, p 14). Halduskohus on jätnud selle tähelepanuta. Vastustaja võib algatada (või

on juba algatanud) uue täitemenetluse ja nõuda korduvalt sunniraha kuni 9600 eurot.

Halduskohtu määrusest ei nähtu kaebuse perspektiivi hindamist ning avaliku huvi ja

puudutatud isiku õiguste arvestamist, nagu nõuab HKMS § 249 lg 3.

Mingit ülekaalukat avalikku huvi ei eksisteeri. Ramsholmi talu maadel olev tee viib randa,

kus asuvad vallale kuuluva nõukogude armee prožektorijaama varemed, mis jäeti

riigikaitselise objektina Ramsholmi talu maade tagastamisel tagastamata. Varemetes ei ela ega

tööta kedagi. Sinna viiv tee on juba palju aastaid suletud autoliikluseks. Kui avaliku huvi

(liigelda mööda Ramsi teed) hinnaks on vastustaja määratud sundvalduse tasu 1746,25 eurot,

siis kaebajatele on määratud sunniraha 6400 eurot. Kohus ei arvestanud OÜ Ratimetsa

ettevõtlusvabadusega. Avaliku võimu sekkumine OÜ Ratimetsa ettevõtlusesse on

ebaproportsionaalne. Sunniraha kulu ületab tõenäoliselt saadava tulu. Esialgne õiguskaitse ei

muuda haldusakti täitmist lõplikult võimatuks. Kui jõustunud kohtuotsus tehakse vastustaja

kasuks, on avalik huvi realiseeritav ka pärast jõustunud kohtuotsust (värava saab igal ajal lahti

teha).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7). Määruskaebus on

tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele.

HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

11. Kaebajad taotlevad esialgse õiguskaitse abinõuna vastustaja 15.10.2024 ettekirjutuse

kehtivuse peatamist ja 10.12.2024 täitekorraldusega sunniraha rakendamise keelamist kuni

kohtuotsuse jõustumiseni. Samuti taotlevad kaebajad, et kohus keelaks esialgse õiguskaitse

korras kõigi järgnevate võimalike sunnivahendite rakendamise ning kohustaks vastustajat

esitama kohtutäiturile täitemenetluse peatamise avalduse. Kaebajate eesmärk on hoiduda

ettekirjutusega nõutud teo tegemisest (Ramsi tee värava avamisest ja avatuna hoidmisest) ning

selle kohustuse täitmata jätmise korral sunniraha tasumisest.

12. HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt on esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud siis, kui

kaebajat ähvardab tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on

võimatu või ebamõistlikult raske. Esialgse õiguskaitse eesmärk on hoida ära kaebaja oluliste

õiguste pöördumatu kahjustamine kohtumenetluse ajal, mitte tekitada kaebajale täiendavaid

õigusi. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk ei saa üldjuhul olla kaebaja kaitsmine tema

õigusvastase tegevuse (s.o kehtiva ettekirjutuse nõuete tähtajaks täitmata jätmine) võimalike

tagajärgede (sh sunniraha sissenõudmise) eest, kui vaidlustatud haldusaktiga pandud

kohustuse täitmine pole tema suhtes ebamõistlikult koormav (Tallinna Ringkonnakohtu

18.07.2024 määrus nr 3-24-1117, p 9). Ettekirjutuse adressaadil on kohustus täita kehtivat

ettekirjutust selle väidetavast õigusvastasusest sõltumata (vt haldusmenetluse seaduse (HMS)

§ 60 lg 2).

13. Esialgse õiguskaitse taotluse ega määruskaebuse põhjendused ei võimalda järeldada, et

esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine muudaks kaebajate õiguste kaitse oluliselt

4(5)

3-25-104

raskemaks või võimatuks. Kaebajad ei ole väitnud, et ettekirjutuse täitmine (Ramsi tee

avalikku kasutamist takistava värava avamine) oleks nende jaoks võimatu või ebamõistlikult

koormav. Kaebajad on määruskaebuses selgitanud, et kui jõustunud kohtuotsus tehakse

vastustaja kasuks, saab värava igal ajal lahti teha. Sellest saab järeldada, et kaebajatel on

võimalik ettekirjutust hõlpsasti täita.

14. Kaebajad ei ole esialgse õiguskaitse taotluses põhistanud ka seda (rääkimata

tõendamisest), et sunniraha tasumine tooks neile kaasa pöördumatud tagajärjed. Kaebajad ei

esitanud halduskohtule mingeid andmeid oma majandusliku seisu kohta. Veenvaid argumente

pole esitatud ka määruskaebemenetluses. Üldist väidet, et ⅓ sunnirahast (kokku 6400 eurot)

ületab keskmist brutopalka, ei ole võimalik seostada H.M-i ja Y.P sissetulekute ega

majanduslike võimalustega. 10.12.2024 esitatud täitekorralduse alusel alustati täitemenetlust

OÜ Ratimetsa suhtes. Asja materjalide põhjal ei ole võimalik järeldada, et määratud sunniraha

tasumine halvaks OÜ Ratimetsa majandustegevuse või tooks talle kaasa muid raskeid

tagajärgi.

15. OÜ Ratimetsa on nüüdseks vaidlusaluse sunniraha tasunud. Sellega on ühtlasi ära

langenud esialgse õiguskaitse vajadus vastustaja 10.12.2024 täitekorralduse alusel sunniraha

rakendamise peatamiseks ja keelamiseks. Kui hiljem peaks selguma, et kõnealust sunniraha

on rakendatud õigusvastaselt, on kaebajal võimalik nõuda sunniraha tagastamist. Kui lisaks

haldusorgani poolt alusetult rakendatud sunnirahale kandis kaebaja kahju (nt täitemenetluse

alustamise ja kohtutäituri tasu), tuleks kaebajal esitada hüvitamiskaebus (vt Riigikohtu

27.10.2015 määrus nr 3-3-1-31-15, p 12).

16. Kuigi ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib vastustaja rakendada sunniraha korduvalt,

ei tohi sunnivahendit rakendada karistusena. Haldusorganil on kohustus kaaluda igal

konkreetsel juhul rakendatava sunniraha proportsionaalsust, arvestades mh ettekirjutusega

pandud kohustuse täitmata jätmise ulatust ja põhjuseid ning adressaadi majanduslikku

olukorda. Kohustuse täitmise tagamiseks on lubatud kasutada üksnes leebeimat tõhusat

sunnivahendit ja -määra ning haldusorgan peab valima sunnivahendi, mis isikut võimalikult

vähe kahjustades sunnib teda täitma ettekirjutusega pandud kohustust (ATSS § 3 lg 3; KorS §

7; Riigikohtu 22.04.2015 otsus nr 3-3-1-72-14, p-d 14, 27). Seega ei saa vastustaja edaspidi

rakendada sunniraha ilma asjaolude täiendava kaalumiseta. Etteulatuvalt ei ole alust keelata

vastustajal tulevikus sunniraha rakendamist, kui kaebajad jätavad 15.10.2024 ettekirjutusega

pandud kohustused jätkuvalt täitmata.

17. Kokkuvõttes nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et kaebajatel puudub esialgse

õiguskaitse vajadus. Sellest tulenevalt puudub vajadus hinnata täiendavalt kaebuse

rahuldamise tõenäosust ning võimalikke mõjusid kolmandatele isikutele ja avalikele huvidele.

18. Asjaolude olulise muutumise korral on kaebajatel võimalik esitada kohtule uus esialgse

õiguskaitse taotlus.

19. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 23.01.2025

määruse resolutsiooni p 5 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)