1-24-3634/41 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise kuupäev,

koht ja asja läbivaatamise viis

18. veebruar 2025, Tallinn,

kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-24-3634

Kohtukoosseis

Markus Kärner, Kairi Piirisild, Pavel Gontšarov

Kohtuasi

Nikolai Karavajevi süüdistuses KarS § 201 lg 2 p-de 2

ja 4 ning § 263 lg 1 p 1 järgi; Illia Biblyki süüdistuses

KarS § 201 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi

Vaidlustatud kohtulahend ja

menetluse liik

Harju Maakohtu 31. oktoobri 2024. a otsus

lühimenetluses

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Nikolai Karavajevi ja Illia Bibyki kaitsja Andreas

Lunden, apellatsioon

Prokurör

Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Eve

Soostar

Süüdistatav

Nikolai Karavajev

isikukood 38706070271; kodakondsus: määratlemata;

elukoht: XXX; töökoht: XXX; kehtivad kriminaal-ja

väärteokaristused puuduvad; tõkend puudub;

kahtlustatavana kinni peetud 20.05.2022-21.05.2022,

14.10.2023

Kaitsja

Andreas Lunden

Süüdistatav

Illia Biblyk

isikukood 39407280070; kodakondsus: Ukraina;

elukoht: XXX; töökoht: XXX; kehtivad kriminaal-ja

väärteokaristused puuduvad; tõkend puudub;

kahtlustatavana kinni peetud 20.05.2022-21.05.2022

1-24-3634

Kaitsja

Andreas Lunden

Kannatanu

A.X.S (registrikood: XXX)

Kannatanu esindaja

Madis Truber

RESOLUTSIOON

1. Muuta Harju Maakohtu 31. oktoobri 2024. a otsuse resolutsiooni punkti 13. Jätta

sealt välja viited VÕS §-dele 1043 ja 1045 ning täpsustada, et viivis mõistetakse

Nikolai Karavajevilt ja Illia Biblykilt välja solidaarselt VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

2. Harju Maakohtu 31. oktoobri 2024. a otsuse resolutsiooni punkt 13 on muudetud

sõnastuses järgmine:

„13. Rahuldada kannatanu A.X.S esindaja tsiviilhagi varalise kahju

hüvitamises kogusummas 143 790,23 eurot. Välja mõista Nikolai

Karavajevilt ja Illia Biblykilt solidaarselt kannatanu A.X.S kasuks 143

790,23 eurot. Kahjuhüvitis tuleb kanda kannatanu A.X.S arveldusarvele

nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX, Swedbank AS. Välja mõista Nikolai

Karavajevilt ja Illia Biblykilt solidaarselt TsMS § 367 alusel alates

hagiavalduse esitamisest 20.06.2024 kuni kannatanu A.X.S nõude 143

790,23 eurot täitmiseni A.X.S kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras, kuid kogu viivis kokku mitte rohkem kui põhinõue, s.o

summas 143 790,23 eurot.“

3. Asendada Harju Maakohtu 31. oktoobri 2024. a otsuse põhiosa põhjendused

tsiviilhagi rahuldamise õiguslike aluste osas käesoleva otsuse põhjendustega.

4. Muus osas jätta Harju Maakohtu 31. oktoobri 2024. a otsus muutmata.

5. Kaitsja Andreas Lundeni apellatsioon jätta rahuldamata.

6. Kannatanu esindaja taotlus mõista süüdistatavatelt välja hüvitis kannatanu poolt

apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude katteks jätta rahuldamata.

OTSUSE VAIDLUSTAMISE KORD

Ringkonnakohtu otsuse saab vaidlustada Riigikohtus esitades selle peale kassatsiooni.

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kannatanu ja süüdistatav saavad kassatsiooni esitada üksnes

advokaadi vahendusel. Riigikohtusse kaebamise kord on sätestatud kriminaalmenetluse

seadustiku (KrMS) 12. peatüki 1. jaos.

2(8)

1-24-3634

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Maakohtu otsus

1. Harju Maakohtu 31. oktoobri 2024. a otsusega tunnistati Nikolai Karavajev ja Illia Biblyk

karistusseadustiku (KarS) § 201 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi süüdi selles, et nemad ühiselt ja

kooskõlastatult perioodil 4. veebruar 2022 kuni 17. mai 2022 omastasid A.X.S kuuluvat

tsinki 33 896 kg väärtusega 149 973,23 eurot. Omastatud tsingist 1096 kg väärtusega

4523,7 eurot sai A.X.S tagasi. Vara omastamine nägi kokkuvõtvalt välja järgmiselt. N.

Karavajev oli A.X.S töötaja ning I. Biblyk OÜ Y töötaja, kes täitis AS-s A.X.S

tööülesandeid tööjõurendi lepingu alusel. Tööülesannete hulka kuulus 1400 kg

tsingikangide sulatusvannis sulatamine. N. Karavajev ja I. Biblyk sulatasid aga

tsingivannis üksnes osa tsingikangist ning jätsid iga kord umbes 800 kg sulatamata.

Sulatamata jäetud tsingikang viidi A.X.S territooriumilt välja ning pöörati enda kasuks.

2. N. Karvajevilt ja I. Biblykilt mõisteti võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja § 1045 alusel

solidaarselt kannatanu kasuks välja 143 790,23 eurot. Samuti mõisteti neilt solidaarselt

välja põhinõudelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

hagiavalduse esitamisest 20. juuni 2024 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui

põhinõude suurus. Lisaks mõisteti süüdistatavatelt kannatanu kasuks välja 890 eurot

kriminaalmenetluses valitud esindajale õigusteenuse eest tasu maksmise tõttu tekkinud

menetluskulu ning viivis sellelt summalt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras, kuid mitte

rohkem kui 890 eurot.

3. N. Karavajev tunnistati ka süüdi KarS § 263 lg 1 p 1 järgi, kuid selles osas

apellatsioonimenetlust ei toimu.

4. N. Karavajevi ärakandmata karistuseks jäi 1 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust ning I.

Biblyki ärakandmata karistuseks 1 aasta 3 kuud 28 päeva. Karistused jäeti tingimisi

täitmisele pööramata vastavalt 2 aasta 6 kuu ning 2 aasta 1 kuu pikkuste katseaegadega.

Kaitsja A. Lundeni apellatsioon

5. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni N. Karavajevi ja I. Biblyki kaitsja A. Lunden.

Apellant palub maakohtu otsuse tühistada tsiviilhagi ning kannatanu menetluskulude välja

mõistmise osas (otsuse resolutsiooni punktid 13 ja 18) või alternatiivselt vähendada otsuse

resolutsiooni punktis 13 nimetatud tsiviilhagi summat. Süüdistatavate süüküsimust

apellatsioonis ei vaidlustata.

6. Omastatud metalli kogus annab aluse küll omastamise eest karistada, kuid selle läbi ei ole

võimalik tegelikku kahju suurust kindlaks teha. Kohus lähtus tsiviilhagi rahuldamisel

kannatanu arvutustest, kuid jättis arvestamata kaitsja seisukohad selle kohta, et

süüdistatavad ja teised töötajad olid kohustatud iga päev sulatama 2 kangi tsinki ja 1 kangi

alumiiniumi. Toimikus pole infot selle kohta, milline kahju kannatanule tekkis. Metalli

ülekulu kohta tõendeid ei ole. Kaitsja ei nõustu kannatanu arvestustega metalli sisseostu

suurenemise osas. Kannatanu pidanuks esitama metalli kulu igakuistes lõigetes, mitte vaid

mõned kuud. Kuna süüdistatavate poolt omastatud kangid oleks niikuinii tulnud sulatada,

ei saa sulamata osa käsitada kahjuna. Kannatanu pole tõendanud, et tsingi sisseostu

vajadus suurenes. Kui iga õhtu tuleb 2 kangi sulatada, siis on arusaamatu, millest tekib

kahju, kui osa kangist on jäetud sulatamata. Kannatanu nõuab sisuliselt kahju kulu eest,

3(8)

1-24-3634

mis tal oleks niikuinii tekkinud, sest kangid oleks maha kantud. Alternatiivselt palub

kaitsja vähendada tsiviilhagi summat.

Menetlus ringkonnakohtus

7. KrMS § 322 lg-s 3 sätestatud tähtaja jooksul esitas kannatanu esindaja apellatsioonile

sisulise vastuse. Teised kohtumenetluse pooled apellatsiooni kohta kirjalikke seletusi ega

vastuväiteid ei esitanud.

8. Tallinna Ringkonnakohtu 29. jaanuari 2024. a määrusega otsustati vaadata kriminaalasi

läbi kirjalikus menetluses. Pooltele anti õigus esitada ringkonnakohtule taotlusi ja

kirjalikke seisukohti kuni 7. veebruarini 2024. Ringkonnakohus selgitas pooltele, et kuna

kannatanu ja N. Karavajaevi vahel oli süüdistuses etteheidetud ajal kehtiv tööleping, võib

kannatanul olla õigus nõuda kahju hüvitamist VÕS 7. ptk alusel, arvestades töölepingu

seaduse (TLS) §-des 72 ja 74 sätestatud piiranguid. Seega andis kohus pooltele võimaluse

kahju hüvitamise nõude aluse osas oma seisukohta väljendada. Samuti küsis

ringkonnakohus pooltelt, kas I. Biblyki ja kannatanu vahel oli väidetava kuriteo

toimepanemise ajal kehtiv leping, kas sellise lepingu olemasolu on tuvastatav

kriminaalasja materjalidest ning kas süüdistuses ette heidetud tegu on käsitatav selle

lepingu rikkumisena.

Kaitsja A. Lundeni täiendav seisukoht

9. Vastuseks kohtu küsimustele selgitas kaitsja, et A.X.S ja N. Karavajevi vahel oli sõlmitud

tavaline tööleping, kuid kannatanu seda esitanud ei ole. N. Karavajev ei ole alla kirjutanud

tööjuhendile ega sõlminud varalise vastutuse kokkuleppeid. Õige oleks, kui kannatanu

oleks nõudnud kahju hüvitamist, mis tekkis töökohustuse rikkumisega. Selleks peaks

olema tõendatud, milliseid töökohustusi ja millises ulatuses N. Karavajev rikkus ja milline

kahju sellest kannatanule tekkis. Edasi kordab kaitsja taas oma varem esitatud seisukohti

kahju suuruse osas.

10. I. Biblyk oli renditud töötaja, õige oleks nõuda kahju hüvitamist hoopis OÜ-lt Y.

Kannatanu pole esitanud renditöötaja lepingut, mille alusel saaks kindlaks teha

võimalikud vastutuse piirid. I. Biblyki ja kannatanu vahel lepingulised suhted puudusid.

Isegi, kui maakohus otsustas hagi lahendada deliktiõiguslikul alusel, pidanuks kannatanu

esitama nõude OÜ Y vastu. Edasi kordab kaitsja enda seisukohti kahju suuruse osas.

Viimaks märgib kaitsja, et toimikus puudub info selle kohta, kas A.X.S vara oli

kindlustatud.

Kannatanu esindaja seisukoht

11. Kannatanu esindaja esitas enda sisulised seisukohad apellatsioonile KrMS § 322 lg-s 3

sätestatud tähtaja jooksul.

12. Kannatanu esindaja palub jätta maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

Kannatanu on tõendanud nii tekkinud kahju kui ka tsingi ülekulu. Apellant ajab asja

tarbetult keeruliseks. Süüdistatavad omastasid kannatanule kuuluva tsingi ning

kannatanule tekkinud kahjuna on käsitatav omastatud tsingi soetamisväärtus. Selle on

kannatanu tõendanud. Samuti on kannatanu näidanud ära, et tal tekkis tsingi ülekulu, mis

tingiski turvakaamera salvestuste kontrollimise.

4(8)

1-24-3634

13. Vastuseks ringkonnakohtu küsimustele selgitab kannatanu esindaja, et N. Karavajevi ja

kannatanu vahel oli kehtiv tööleping, kuid N. Karavajev pani omastamisi toime nii tööajal

kui ka väljaspool seda. Kokkuvõtvalt leiab kannatanu esindaja, et N. Karavajevi osas on

täidetud ka lepingulise kahju hüvitamise eeldused. Temalt saab nõuda kahju hüvitamist

erinevatel õiguslikel alustel ning kohaldatavad õigusnormid on kohtu otsustus.

14. Kannatanu esindaja kinnitab, et AS-l A.X.S ei olnud kehtivat lepingut I. Biblykiga ning

maakohus käsitles hagis esitatud nõuet tema vastu õigesti deliktilise nõudena.

15. Kannatanu esindaja vastas ka kaitsja täiendavatele seisukohtadele. Ebaõige on väide, et

kannatanu ei ole esitanud tema valduses olevat töölepingut. Tööleping oli hagiavalduse

lisa nr 46. Kaitsja väide, et süüdistatavatel oli vältimatu kohustus sulatada igal õhtul 2

kangi tsinki, on ebaloogiline. Tsinki sulatatakse vastavalt vajadusele, vastasel juhul

hakkab tsingipada lihtsalt ühel hetkel üle ajama. Kaitsja seisukoht, et tsink on soetamisel

kantud kuludesse, on ebaõige. Kannatanul tekkis kahju, sest ta ostis tsinki ja jäi sellest

ilma ning see ei jõudnud tootmisesse.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

16. Ringkonnakohus muudab N. Karavajevilt kannatanu kasuks välja mõistetud kahjuhüvitise

õiguslikku alust ning täpsustab maakohtu otsuse resolutsiooni sõnastust. Muus osas jätab

kolleegium maakohtu otsuse muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata.

17. Maakohus ei ole kannatanule tekitatud kahju suuruse tuvastamisel eksinud. Apellant viitab

kannatanule tekitatud kahju suuruse tuvastamisel asjaoludele, millel tähtsust ei ole.

Kannatanu nõudis otsese varalise kahju hüvitamist. VÕS § 128 lg 3 järgi hõlmab otsene

varaline kahju eelkõige kaotsiläinud vara väärtuse. Eseme väärtuseks loetakse

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65 kohaselt reeglina selle kohalik keskmine

müügihind ehk turuhind. Kaotsiläinud vara väärtuse tuvastamisel on kohus õigesti

tuginenud omastatud tsingi kogusele ning selle sisseostuhinnale. See, milline oli tegelik

tsingikulu, kas kannatanu pidi tegema täiendavaid väljaminekuid jmt ei ole oluline.

Sellised asjaolud võiksid osutuda määravaks siis, kui kannatanu oleks nõudnud näiteks

saamata jäänud tulu või kahju ärahoidmiseks kantud kulude hüvitamist vmt. Süüdistatavad

omastasid kannatanule kuulunud tsinki, kannatanu ja prokuratuur tõendasid omastatud

tsingi koguse ning hinna, millega kannatanu ise tsinki sisse ostis. Kadunud tsingi koguse

ning selle sisseostuhinna põhjal oligi võimalik arvutada kaotsiläinud vara väärtus. Seetõttu

on asjakohatu ka viide VÕS § 127 lg-le 6, mida kohaldatakse üksnes siis, kui kahju

suurust ei saa kindlaks teha. Kusjuures seda arvutuskäiku (omastatud tsingi kogus ja tsingi

sisseostuhind) apellatsioonis kahtluse alla ei seata. See, kui majanduslikult otstarbekalt

oleks kannatanu ise tsingiga majandanud, ei muuda kahju suurust. Süüdistatavad

omastasid kannatanule kuuluva tsingi ning peavad selle väärtuse hüvitama. Asjaolu, et

süüdistatavad ise omastatud tsinki oluliselt odavamalt müüsid, ei mõjuta mingilgi moel

kannatanule tekitatud kahju suurust. Tagajärjetuks jääb ka kaitsja poolt alles

ringkonnakohtule esitatud täiendavas selgituses tõstatatud arutluskäik selle üle, et ehk on

kannatanu vara kindlustatud. Ringkonnakohus märgib, et kannatanu seaduslik esindaja on

ülekuulamisel kinnitanud, et kannatanu vara ei olnud kindlustatud (I kd, tl 42).

18. Maakohtu otsuse resolutiivosa järgi rahuldati tsiviilhagi tuginedes VÕS §-dele 1043 ja

1045. Otsuse põhiosas aga nõude õigusliku aluse osas ühtki põhjendust esitatud ei ole. Nii

jääb ebaselgeks isegi see, millisel VÕS § 1045 lg-s 1 nimetatud asjaolul põhineb kahju

5(8)

1-24-3634

tekitamise õigusvastasus. Samuti ei nähtu maakohtu otsusest see, kas maakohus on nõude

õiguslikul kvalifitseerimisel arvestanud VÕS § 1044 lg-st 2 tuleneva piiranguga.

19. Nõude õige kvalifitseerimine on kohtu ülesanne, mis ei sõltu poolte väidetest. Asja

lahendades tuleb selgeks teha, mida kannatanu täpselt soovib ja millised on mingi

õigusnormi järgi nende nõuete rahuldamise eeldused. Õigusliku hinnangu andmisel on

pooltest sõltumatud ka ringkonnakohus (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. juuni

2021. a otsus asjas nr 1-18-5732, p 72 ja 1. juuni 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-41-16, p 14).

Nõude õiguslik kvalifitseerimine ei tohi aga olla pooltele üllatav, mistõttu selgitas

ringkonnakohus pooltele eelmenetluses enda arusaama õigusest ning andis ka pooltele

võimaluse kohalduva õiguse osas oma seisukoht väljendada (vt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 1. novembri 2023. a otsus asjas nr 2-20-5571, p 13).

20. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et süüdistatav N. Karavajevi ja kannatanu A.X.S

vahel oli süüdistuses ette heidetud teo toimepanemise ajal kehtiv tööleping (vt töölepingut

tsiviilhagi lisas nr 46, samuti avaldust töölepingu ülesütlemise kohta - I kd, tl 12). Töötaja

valdusesse usaldatud tööandja vara omastamine on käsitatav töölepingust tulenevate

kohustuste

rikkumisena.

Ennekõike

rikutakse

seeläbi

TLS § 15 lg-s 1, § 15 lg 2 p-s 5, § 16 lg-tes 1 ja 2 ning VÕS §-s 620 (koosmõjus TLS § 1

lg-ga 3) sätestatud kohustusi (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. juuni 2016. a otsus

asjas nr 3-1-1-41-16, p 16). Samuti rikkus N. Karavajev seeläbi töölepingu p-des 4.7 ja 7.3

sätestatud kohustusi vältida kahju tekitamist tööandjale, hoida ja kasutada tööandja vara

heaperemehelikult ning tagada sellise vara säilimine ning vältida tööandja vara sattumist

kolmandate isikute valdusesse. Töölepingu tahtliku rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamist saab tööandja töötajalt nõuda TLS § 74 lg 1 alusel. Seejuures välistab VÕS §

1044 lg 2 võimaluse nõuda lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist

deliktiõiguslikul alusel (vrd mutatis mutandis Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. juuni

2016. a otsus asjas nr 3-1-1-41-16, p 16).

21. Kannatanu nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused (vt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 11. veebruari 2022. a otsus asjas nr 2-19-2497, p 23):

a) töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust (TLS § 72);

b) tööandjale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, §

128);

c) töötaja on rikkumises süüdi, st töötaja rikkus töölepingust tulenevat

kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu, arvestades TLS

§-s 16 sätestatut (TLS § 72, VÕS § 104 lg 2);

d) kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS

§ 127 lg 2);

e) kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena töötajale lepingu sõlmimise ajal

ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS

§ 127 lg 3);

f)

rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

22. Nagu eespool selgitatud, rikkus N. Karavajev tema valdusesse usaldatud tsingi

omastamisega töölepingust tulenevaid kohustusi. Vara omastamisega tekitati tööandjale

kahju, mille suuruse tuvastas maakohus õigesti (vt käesoleva otsuse p 17). N. Karavajev

oli rikkumises süüdi, sest pannes tahtlikult omastamise toime, rikkus ta ka töölepingust

tulenevat kohustust tahtlikult. Töölepingust tuleneva lojaalsuskohustuse kaitse-eesmärgiks

on tööandja kaitsmine töötaja poolt süüliselt tekitatud varalise kahju eest. Kahju

6(8)

1-24-3634

ettenähtavuse küsimust ei tõusetu, sest kahju tekitati tahtlikult. Rikkumise ja kahju vahel

oli ka põhjuslik seos, sest kui vara omastamine ära mõelda, langeks ära ka kannatanule

tekkinud kahju.

23. Järelikult on kannatanul õigus nõuda N. Karavajevilt kahju hüvitamist TLS § 74 lg 1

alusel.

24. I. Biblyki ja kannatanu A.X.S vahel tsingikangide omastamise ajal kehtivat lepingut ei

olnud. Kahju hüvitamiseks VÕS § 1043 alusel peab hageja tõendama kostja teo, kahju,

põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse (vt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 19. veebruari 2020. a otsus asjas nr 2-15-7163, p 14). Maakohus on

õigesti tuvastanud I. Biblyki teo (tsingikangide sulatamises ja omastamises osalemine)

ning kannatanule tekitatud kahju (vt käesoleva otsuse p 17). Mõeldes ära I. Biblyki teo,

langeks ära ka kannatanule tekitatud kahju. Seega on I. Biblyki tegu ja kannatanule

tekkinud kahju põhjuslikus seoses. Pöörates ebaseaduslikult enda kasuks tema valdusesse

usaldatud, kuid kannatanule kuuluva tsingi, rikkus I. Biblyk kannatanu omandiõigust,

mistõttu oli kahju tekitamine õigusvastane (VÕS § 1045 lg 1 p 5).

25. Kaitsja on oma täiendavas seisukohas viidanud sellele, et I. Biblyk oli renditöötaja, kellel

oli leping OÜ-ga Y, kuid OÜ Y ja A.X.S vahelist lepingut kriminaalasja materjalides ei

ole. Kaitsja arvates peaks kannatanu kahju hüvitamist nõudma hoopis OÜ-lt Y.

Ringkonnakohus selgitab, et asjaolu, et kannatanul võib olla (lepingulise) kahju

hüvitamise nõude õigus ka OÜ Y vastu, ei võta talt õigust nõuda kahju hüvitamist

deliktiõiguslikul alusel I. Biblykilt. Kaitsja on esitanud ka väite, et A.X.S ei ole esitanud

renditöötaja lepingu, mille alusel oleks võimalik kindlaks teha kõik võimalikud vastutuse

piirid. Ehkki see väide ei ole kuigivõrd selge, võib järeldada, et kaitsja arvates võib

renditöötaja lepinguga olla I. Biblyki vastutust kannatanu ees piiratud. Ehkki I. Biblyki

vastutuse välistamine kannatanu vastu kuriteoga tekitatud kahju eest oleks äärmiselt

ebatõenäoline, tugineb kaitsja sellisele asjaolule esmakordselt alles ringkonnakohtus.

Kannatanu pidi tõendama, et I. Biblyk tekitas talle õigusvastaselt kahju. Kannatanu ei

pidanud esitama tõendeid selle kohta, et tema ja kolmanda isiku vahel sõlmitud lepinguga

ei ole I. Biblyki vastutust kannatanu ees piiratud. Jättes kõrvale asjaolu, et lühimenetluses

ei saaks uusi tõendeid ka põhimõtteliselt esitada, ei ole ühtki mõjuvat põhjust, miks kaitsja

ei saanud seda vastuväidet maakohtu menetluses esitada. Seega puuduvad ka

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 652 lg-s 3 sätestatud alused sellise asjaolu

tuvastamiseks ringkonnakohtu poolt.

26. Järelikult on kannatanul õigus nõuda I. Biblykilt kahju hüvitamist VÕS § 1043 alusel.

27. Kuna N. Karavajevi ja I. Biblyki vastu esitatud hagid tuleb rahuldada erinevatel õiguslikel

alustel, muudab ringkonnakohus KrMS § 337 lg 1 p-de 3 ja 4 ning KrMS § 338 p 2 alusel

maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 13 ja jätab sealt välja viited VÕS §-dele 1043 ja

1045. Lisaks täpsustab ringkonnakohus maakohtu resolutsiooni välja mõistetud viivise

osas. Ehkki maakohtu otsuse põhiosast on selge, et ka viivis mõisteti N. Karvajevilt ja I.

Biblykilt välja solidaarselt, ei kajastunud see sõnaselgelt otsuse resolutsioonis.

Resolutsiooni järgi mõisteti süüdistatavatelt välja põhinõue solidaarselt, kuid viivist

käsitlevas lauseosas solidaarvastutusega seonduvat ei korratud. TsMS § 442 lg 5 teise

lause järgi peab resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita.

TsMS § 446 lg 2 teine lause sätestab, et kui vastutus on solidaarne, tuleb seda otsuses

märkida. Seetõttu täiendab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni ning märgib, et

ka viivisenõue mõistetakse N. Karavajevilt ja I. Biblykilt välja solidaarselt. Samuti

7(8)

1-24-3634

täpsustab ringkonnakohus maakohtu tehtud viidet viivisemäärale. Maakohtu otsuses

viidati VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määrale, ent täpsem on viidata VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määrale nii nagu maakohtu otsuse põhiosas. Viimaks asendab

ringkonnakohus ka maakohtu otsuse põhiosa põhjendused tsiviilhagi rahuldamise

õiguslike aluste osas käesoleva otsuse põhjendustega. Sisulist muudatust

apellatsioonimenetlus kaasa ei too, sest kolleegium muudab üksnes hagi rahuldamise

õiguslikku alust ning täpsustab maakohtu otsuse resolutsiooni sõnastust. Sellega seoses

jääb tagajärjetuks ka apellatsiooni taotlus tühistada maakohtu otsus kannatanu

menetluskulude osas. Kaitsja A. Lundeni apellatsioon jääb rahuldamata.

28. Ringkonnakohus tegi väljaspool apellatsiooni piire KrMS § 337 lg 1 p-des 3 ja 4

sätestatud lahendi. Kaitsja täiesti põhjendamatuks osutunud apellatsiooni menetlemisega

tekkinud kulud tuleb KrMS § 185 lg 2 esimese lause alusel kanda süüdistataval (vt

Riigikohtu 16. juuni 2023. a otsus asjas nr 1-21-1421, p 151). Kulud, mis tekkisid

ringkonnakohtu poolt väljaspool apellatsiooni piire tõstatatud küsimustest, tuleb KrMS §

185 lg 1 alusel jätta riigi kanda.

29. Kaitsja A. Lunden menetluskulude hüvitamise taotlust ei esitanud. Kannatanu esindaja

taotleb mõista apellantidelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1034

eurot, samuti mõista neilt solidaarselt hageja kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

kuni täitmiseni. Taotlusele pole aga lisatud õigusabikulude tasumise kohustuse tekkimist

või kandmist kajastavaid dokumente. Seetõttu ei saa ringkonnakohus võtta seisukohta, kas

kannatanul on seoses apellatsioonimenetlusega tekkinud menetluskulu (vt viimati

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16. juuni 2023. a otsus asjas nr 1-21-5633, p 92; samuti

nt tsiviilkostja puhul 28. aprilli 2021. a määrus asjas nr 1-20-1651, p 11). Üksnes

õigusteenuse sisu, mahu ja töötunni hinna kajastamisest menetlusdokumendis ei piisa

(Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. märtsi 2021. a otsus asjas nr 1-17-11182, p 47).

Seega jääb kannatanu taotlus rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)