2-24-17663/12 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kairi Piirisild, Vallo Kariler ja Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2025, Tallinn Kohtuasja number 2-24-17663 Kohtuasi V.Y hagi B.L.K vastu töövaidluses Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 4. detsembri 2024 hagi osaliselt menetlusse võtmisest keeldumise määrus Kaebuse esitaja ja liik V.Y määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja: V.Y (isikukood XXX) Kostja: B.L.K (registrikood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Teele Viilup Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Tühistada Harju Maakohtu 4. detsembri 2024 määrus ja saata asi tagasi Harju Maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. 2. V.Y määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. V.Y (hageja) esitas 03.09.2024 töövaidluskomisjonile avalduse B.L.K (kostja) vastu töösuhte lõppemise tuvastamiseks ja hüvitiste väljamõistmiseks. Kostja esitas 23.09.2024 vastuavalduse, milles palus tuvastada töötaja töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse ja lugeda leping lõppenuks alates 23.08.2024. Töövaidluskomisjon jättis 22.10.2024 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/1626/24 hageja avalduse rahuldamata ja rahuldas kostja avalduse osaliselt, tuvastades töötaja töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse ja lugedes töölepingu lõppenuks korraliselt 22.09.2024.

2-24-17663 2. Hageja esitas 21.11.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palub: 1) tuvastada töösuhte lõppemine 22.08.2024 töölepinguseaduse (TLS) § 91 lg 2 p 3 alusel ja teha selle kohta kanne töötamise registrisse; 2) mõista kostjalt välja hüvitis 7500 eurot töölepingu erakorralise ülesütlemise tõttu; 3) mõista kostjalt välja hüvitis 357,14 eurot tasustamata kolme haiguspäeva eest; 4) mõista kostjalt välja hüvitis 510,21 eurot töölepingu p-s 4.2.2 ja TLS § 28 lg 2 p-s 3 sätestatud kohustuste rikkumise eest; 5) mõista kostjalt välja hüvitis kahe keskmise kuutasu ulatuses s.o 5000 eurot; 6) mõista kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitis 20 000 eurot. Hageja palub kohtul kaaluda viimati nimetatud summa suurendamist. Maakohtu määrus ja põhjendused 3. Harju Maakohus keeldus 04.12.2024 määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmisest järgmiste nõuete osas: nõue tuvastada töösuhte lõppemine 22. augustil 2024. a. TLS § 91 lg 2 p 3 alusel, ning teha selle kohta kanne töötamise registrisse; nõue mõista tööandjalt töötaja kasuks välja TLS § 100 lg 4 alusel hüvitis 7500 eurot (3 × 2500€) töölepingu erakorralise ülesütlemise tõttu. 4. Määruse kohaselt vaidlustas hageja õigeaegselt töövaidluskomisjoni otsuse osas, millega töövaidluskomisjon jättis hageja nõuded rahuldamata. Hageja ei ole aga vaidlustanud töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg-s 4 sätestatud korras töövaidluskomisjoni otsust osas, millega kostja avaldus rahuldati. Töövaidluskomisjoni otsus on selles osas jõustunud ja maakohus on TvLS § 59 lg 11 järgi sellega seotud. 5. Kuna töövaidluskomisjoni otsus on jõustunud osas, millega tööleping loeti korraliselt lõppenuks 22.09.2024, ei saa kohus rahuldada hageja nõuet tuvastada töölepingu lõppemine 22.08.2024 TLS § 91 lg 2 p 3 alusel ega kohustada kostjat tegema selle kohta kanne töötamise registrisse. Seetõttu puudub ka TLS § 100 lg-s 4 sätestatud hüvitise maksmise nõude alus, s.o töötajapoolne töölepingu erakorraline ülesütlemine. Hagejal ei ole nende nõuetega võimalik soovitud eesmärki saavutada. Määruskaebus ja menetluse edasine käik 6. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. 7. Kaebuse kohaselt ei kajasta määruse asjaolude kirjeldus menetluste liitmist töövaidluskomisjonis. Nimelt liitis töövaidluskomisjon hageja ja kostja avaldused üheks menetluseks numbriga 4-1/1626/24. Maakohus viitab määruses liidetud menetluses langetatud otsusele, kuid selgitab siis, et hageja ei taotlenud töövaidlusasja nr 4-1/1739/24 (enne menetluste liitmist kostja avalduse number) läbivaatamist hagimenetlusena. Asjas nr 4-1/1739/24 ei langetanud töövaidluskomisjon eraldiseisvat otsust ja hagejal ei olnud selles asjas midagi vaidlustada. Hagiavalduses vaidlustas hageja töövaidluskomisjoni otsuse täies mahus (p 6 viimane lause). Vaidlustatud määrus ei täpsusta ka asja menetlusse võetavat osa. 8. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 2

2-24-17663 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja saata asi tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse. 10. TvLS § 58 lg 1 järgi võivad pooled töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse 30 kalendripäeva jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse saamisest. Sama sätte lg 2 järgi on kohtusse pöördumise vormiks hagiavaldus, mitte kaebus töövaidluskomisjoni otsuse peale. TvLS § 58 lg 3 kohaselt, kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi töövaidlusasja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. TvLS § 58 lg-st 4 tuleneb, et kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. 11. Maakohus on TvLS § 58 kohaldamisel jätnud tähelepanuta, et siinsel juhul oli hageja nii töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik (hageja enda avalduse osas) kui ka TvLS § 58 lg 4 mõistes vaidluse teine pool (kostja esitatud avalduse osas). Poolte avaldused olid vastassuunalised, kuna hageja taotles muuhulgas lugeda tööleping lõppenuks hageja erakorralise ülesütlemisega ja mõista välja sellega seonduv hüvitis, ning kostja taotles hageja töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse tühisuse tuvastamist ja töölepingu korraliselt lõppenuks lugemist. Arvestades, et hageja avaldus jäi rahuldamata ja kostja avaldus rahuldati osaliselt, toimis hageja korrektselt ja kooskõlas TvLS § 58 lg-tes 2 ja 3 sätestatuga, esitades kohtule hagiavalduse samade nõuetega, mis ta oli esitanud töövaidluskomisjonile. Hageja 21.11.2024 avaldusest on ka selgelt aru saada, et ta vaidlustab töövaidluskomisjoni otsuse täies ulatuses. Arvestades, et hageja ja kostja nõuded töövaidluskomisjonile olid vastassuunalised, tuleb hagiavalduses esitatud nõuetega lugeda töövaidluskomisjoni otsus vaidlustatuks ka osas, milles kostja avaldus rahuldati. Asjaolu, et hageja ei avaldanud otsuse selles osas vaidlustamise soovi TvLS § 58 lg-s 4 sätestatud teate vormis, ei muuda hageja avaldatu sisu. Seega on hageja vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsuse täies ulatuses ning ekslik on maakohtu järeldus, et otsuse osalise jõustumise tõttu on hagiavaldus osaliselt perspektiivitu. 12. Kui maakohtule jäi ebaselgeks, millises osas hageja töövaidluskomisjoni otsust vaidlustab, tulnuks esmalt jätta hageja avaldus TsMS § 3401 lg 1 järgi käiguta ja anda talle võimalus puuduste kõrvaldamiseks. 13. Hageja märgib määruskaebuses õigesti ka seda, et maakohtu määrusest ei ole aru saada ning kohus ei ole teinud ka eraldi otsustust selle kohta, millises osas hagi menetlusse võetakse. 14. Eeltoodu tõttu tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata asi tagasi maakohtule menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja tühistab vaidlustatud määruse, ei ole määrus TsMS § 372 lg 5 alusel edasikaevatav. 15. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). 3

2-24-17663 (allkirjastatud digitaalselt) 4