2-25-1047/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anastassia Stalmeister Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 18. veebruar 2025 Tsiviilasja number 2-25-1047 Tsiviilasi N.K. hagi M.S. vastu abielu lahutamiseks Hagihind 3500 eurot Menetlusosalised Hageja: N.K. (isikukood XXX; elukoht: XXX; e-post: XXX lepinguline esindaja Aleksandra Bolšakova (e-post: Kostja: M.S. (sünd. XX.XX.XXXX; elukoht: XXX; e-post: XXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada N.K. hagi M.S. vastu abielu lahutamiseks õigeksvõtul põhineva otsusega. 2. Lahutada N.K. ja M.S. vahel XX.XX.XXXX XXX sõlmitud abielu, mille kohta on rahvastikuregistris tehtud abielukanne nr XXX. 3. Abielu lõpeb otsuse jõustumisest. 4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. 5. Toimetada käesolev kohtuotsus kätte pooltele ja pärast jõustumist edastada poolte perekonnaseisukannetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistri pidajale. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

ASJAOLUD 1. N.K. (hageja) esitas 21. jaanuaril 2025 hagi M.S. (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud XX.XX.XXXX XXX. Alates märtsist 2016. a ei osale pooled ühises koduses majapidamise korraldamises ja ei ela koos. Abieluliste suhete taastamine ei ole enam võimalik. 2. Kostja kinnitusel ei ole abielu enam võimalik taasatada ning kostja abielu taastada ei soovi. Kohus kuulas hageja telefoni teel ära 18. veebruaril 2025. Hageja kinnitusel abiellusid pooled 2009. aastal ja elasid koos 2–3 aastat, seejärel hakkas hageja rohkem Eestis käima kuni naases Eestisse tagasi. Hageja kinnitusel ei ole abielu taastamine enam võimalik, mõlemal poolel on uued suhted. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 3. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1, § 442 lg 4). 4. Kostja võttis 8. veebruari 2025. a vastuses hageja nõude õigeks ning kinnitas oma nõusolekut abielu lahutamiseks uuesti kohtule 14. veebruaril 2025 saadetud e-kirjas. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. 5. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS 67 § lg 2 järgi abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik (PKS § 67 lg 3). Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et abielusuhted on lõppenud. Pooled ei soovi abielusuhteid taastada. Kohtu hinnangul puudub mõistlik põhjus võtta tarvitusele täiendavad abinõud abielu taastamiseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb poolte abielu lahutada. 6. PKS § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 järgi lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. 7. TsMS § 455 lg 2 alusel saadab kohus kohtuotsuse jõustumisel selle ärakirja poolte perekonnaseisukannetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale (PKTS § 3). Menetluskulude jaotus 8. TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtulahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kooskõlas TsMS § 164 tuleb menetluskulud abieluasjas jätta kummagi poole enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Anastassia Stalmeister kohtunik 2