2-21-7060/47 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-21-7060

K O H T U O T S U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tamara Šabarova

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. veebruar 2025, Narva

Kohtuasja number

2-21-7060

Kohtuasi

I M hagi B2 Impact OÜ (endine ärinimi OK

Incure OÜ) vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks täiteasjades nr 066/2020/274

Hagihind

6000 eurot

Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

18. veebruar 2025, kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja I M (isikukood XXX)

Hageja lepinguline esindaja Silvi Erro

Kostja B2 Impact OÜ (endine ärinimi OK Incure

OÜ, registrikood 11542046)

Kostja lepinguline esindaja Anne-Liis Veski

RESOLUTSIOON

1. Muuta tsiviilasja hinda ja määrata tsiviilasja hinnaks 6000 eurot.

2. Jätta I M hagi B2 Impact OÜ (endine ärinimi OK Incure OÜ) vastu sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 066/2020/274 rahuldamata.

3. Määrata kindlaks menetluskulude jaotus ja jätta menetluskulud I M kanda.

Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

4. Kohtuotsuse jõustumisel tühistada Viru Maakohtu 7. mai 2021 määrusega

tsiviilasjas nr 2-21-7060 kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega peatati

täitemenetlus täiteasjas nr 066/2020/274.

5. Välja mõista I M Eesti Vabariigi kasuks riigilõiv 325 eurot, mille tasumisest oli I

M hagiavalduse esitamisel menetlusabi korras vabastatud. Riigilõiv tuleb tasuda

kümne kuu jooksul alates määruse jõustumisest vastavalt määrusele lisatud

makseinfole. Riigilõivu tasumisega viivitamisel tuleb maksta alates määruse

jõustumisest kuni lõivu tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud määras viivist.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru

Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada

1(6)

2-21-7060

määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.

ASJAOLUD

1. I M esitas 04.05.2021 Viru Maakohtule taotluse hagi tagamiseks hagi esitamata. Viru

Maakohus 07.05.2021 määrusega rahuldas taotluse osaliselt ja peatas kohtutäitur Andrei

Kreki poolt võlgniku I M suhtes algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 066/2020/274 kuni

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi lõpplahendi jõustumiseni.

2. Hageja esitas 27.05.2021 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 066/2020/274. Koos hagiga esitas hageja taotluse

menetlusabi saamiseks, milles taotles menetlusabi riigilõivu tasumise suhtes. Hageja

nimetas hagihinnaks 9500 eurot. Viru Maakohtu 10.09.2021 määrusega kohus rahuldas

menetlusabi taotluse osaliselt ning vabastas I M 450 euro riigilõivu tasumise kohustusest

hagiavalduse esitamisel ning määras riigilõivu 100 euro tasumise nelja osamaksena.

18.10.2021 määrusega võttis kohus hagi menetlusse.

3. Hagiavalduse kohaselt hageja suhtes on kohtutäituri Andrei Krek büroos algatatud

täitemenetlus täiteasja nr 066/2020/274. Täitemenetluse alustamise aluseks on Viru

Maakohtu 14.01.2020 kohtuotsus 2-19-18833 ja sissenõudja OK Incure OÜ

täitmisavaldus. Viru Maakohtu 14.01.2020 a kohtuotsus 2-19-18833 on tagaseljaotsus ja

otsuse tegemisel kohus ei uurinud faktilisi asjaolusid, võlgnevuse surust ning viiviste

arvestuse korda. Kohtutäituri täitmisel võlgnevuse summa ei vasta tegelikkuse ning

viiviste arvestus ning arvestamise kord on väär. Täitmisele pööratud kohtulahendi

kohaselt mõistis kohus I M OK Incure OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 8689,33 eurot

ning sissenõutavaks muutunud viivis summas 310,67 eurot ehk kokku 9000 eurot.

27.01.2022 seisukohas toob hageja täiendavalt välja, et sundtäitmise lubamatuks

tunnistamist saab nõuda mitte üksnes TMS § 221 lg 1 sätestatud kolmel alusel, võivad

olla ka muud põhjused. Hageja märgib, et:

- hagis võib tugineda mitte ainult sellele, et pärast kohtulahendi jõustumist on osa

võlgnevusest tasutud või on valesti arvestatud viivised ja intressid aga ka sellele, et

hageja ei suutnud oma vastuväited võlgnevuse suuruse kohta ja viiviste arvestamise

kohta esitada juba eelmise menetluse kestel (vt Riigikohtu 15. aprilli 2015. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-11-15, p 10-11). Hageja ei saanud menetlusdokumente tsiviilasjas nr

2-19-18833 (ka tagaseljaotsus), mistõttu ei saanud ta vastuväiteid esitada. Hageja pika aja

jooksul olnud psühhiaatrilisel ravil ning ta ei olnud võimeline saama aru kohtulahendi

sisust ning seejärel alustatud täitemenetluse tagajärgedest;

- sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga võimalik taotleda viivise, intressi ja

leppetrahvi vähendamist aja eest pärast kohtulahendi jõustumist. Seda aga vaid juhul, kui

leppetrahv või viivis ei ole kohtulahendis välja mõistetud kindla summana või kui selle

lõplik suurus ei ole lahendist tulenevalt välja arvutatav (protsent võlgnetavast summast

kohtulahendiga kindlaksmääratud kuupäevani) (vt RKTKm 3-2-1-64-09, p 9). Hageja

põhivõlgnevus oli 3000 euro lähedal, mis muutus 9500 euroni, intressid, viivised ja

leppetrahvid olid põhjendamatult suured. Hageja võlgnevus sissenõudja ees on oluliselt

väiksem, kui täitmisele oli pööratud;

- enne hagi esitamist oli OK Incure OÜ pöördunud hageja poole nõudekirjaga, mille

kohaselt seisuga 15.07.2019. a põhinõude suurus hageja vastu oli 3118,07 eurot. Hageja

ei saanud kätte menetlusdokumente, sai ainult tagaseljaotsuse kohtutäituri käest, summa

üle 9000 euro on kolmekordselt suurem kui oli 15.07.2019 seisuga;

- hagejale polnud esitatud nõude loovutamise leping, seetõttu pole selge kellele ta

võlgneb. Hagi esitamise on lubatav ka olukorras, mil pooled vaidlevad selle üle, kas

2(6)

2-21-7060

tegemist on õige võlgniku või sissenõudjaga (vt Riigikohtu 2. juuni 2021 otsus tsiviilasjas

nr 2-19-12266).

Hageja ei leidnud kõik maksete sooritamist kinnitavad dokumendid. Hageja leidis, et

otseselt võlausaldaja oli tehtud kolm maksed. Lisaks sellele, hageja vastu suunavad

nõudeid palju inkasso firmasid, kes tihti vahetavad ning loovutavad võlgnevused teine

teisele.

Võlgnevuse tasumise kohta hageja selgitab, et töötukassa igakuiselt teeb kinnipidamised

täiteasja 066/2020/274 katteks 100 euro TF Pangale. Ajavahemikul alates 12.02.2018

kuni 05.12.2018 oli tasutud võlgnevuse katteks 1927,83 eurot. Kuna keegi ei ole

teavitanud hagejat nõude loovutamisest, hageja tegi maksed võlausaldajale. Kas

võlausaldaja on teavitanud laekumistest inkassot hageja ei tea. Saama nõue esitas ka teine

inkasso, kellele hageja on tasunud võlgnevuse katteks 148 eurot. Kohtutäiturile asjas

066/2020/274 oli tasutud 96,96 euro ning veel 865,25 eurot. Julianus inkasso on nõudnud

saama summa tasumist. Hageja on tasunud ka Julianus inkassole 726,65 euro. Kuna

saama nõude esitavad mitmed inkassofirmad ning hagejale ei ole edastatud ühtegi

dokumendi nõude loovutamise kohta, hageja tasub võlgnevuse katteks rahalised vahendid

regulaarselt, aga võlgnevuse suurus ei muutu. Tegelikult muutub aga suurendamise

suunas.

4. Kostja hagi ei tunnista. Hageja pole toonud ühtegi alust sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks. Kostja märgib, et:

- Viru Maakohus on 14.01.2020 koostanud asjas 2-19-18833 tagaseljaotsuse, mis oli ka

põhjendatud, kuivõrd kostja hoolimata sellest, et sai menetlusdokumendid kätte isiklikult,

ei esitanud hagile vastust. Tagaseljaotsuses esile toodud asjaolude kohaselt hagimaterjalid

olid kättetoimetatud kostjale isiklikult 04.12.2019. Kostja ei ole tähtaegselt hagile

vastanud. Tsiviilasja nr 2-19-18833 e-toimikust nähtub, et vähemalt tagaseljaotsuse on

hageja isiklikult kätte saanud, mistõttu jääb arusaamatuks, mis takistas teda tähtaegselt

lahendit vaidlustama;

- 28.01.2020 on esitanud kostja täitmisavalduse hageja suhtes kohtutäiturile, mille

raames ei ole hageja esitanud ühtegi vastuväidet nõudele, paludes üksnes maksegraafiku

sõlmimise võimalust. Hagi on esitatud alles 2 aastat peale täitemenetluse algatamist.

Hageja ainuke põhistus ja viide on see, et justkui OK Incure OÜ on pöördunud hageja

poole nõudekirjaga, mille kohaselt seisuga 15.07.2019. a põhinõue suurus hageja vastu

oli 3118,07 eurot. Ning võlausaldajale olevat tehtud kolm makset. Kostjale on täielikult

arusaamatu, mida tõendavad hageja poolt esitatud maksekorraldused, kuivõrd nimetatud

maksed on tehtud kolmandale isikule (PlusPlus Capital), kes ei oma kostja nõuetesse

mitte mingisugust puutumust;

- ainetud on hageja väited põhivõlgnevuse, mis olevat oli 3000 euro lähedal ja muutunud

9800 euroni. Asjas 2-19-18833 lepingu laenujääk oli 8689,33 eurot, samuti sisalduvad

asja juures andmed nõude loovutamisest;

- esitatud konto väljavõttest ei ole muid asjakohaseid andmeid võimalik eraldada. Selged

on üksnes Andrei Kreki kanded - 066/2020/274 Viru Maakohus 14.01.2020 a. Tsiviilasi

nr 2-19-18833, täiteasi 066/2020/274, mida kostja ka ei eita, et täitemenetluse raames on

teatavad raha laekumised toimunud. Kuidas puutuvad asjasse muud kanded, jäävad antud

juhul kostjale arusaamatuks.

- lõppkokkuvõttes ei ole siiani selge, mida hageja täpsemalt taotleb, seega nõue tuleb jätta

kas läbivaatamata või rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

3(6)

2-21-7060

5. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

6. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lõike 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja

vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige

põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud.

7. Hagiavaldusest nähtuvalt tugineb hageja sellele, et kohtutäituri täitmisel võlgnevuse

summa ei vasta tegelikkuse ning viiviste arvestus ning arvestamise kord on väär. Hageja

väidab, et ta on 14.01.2020 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-19-18833 täitnud, kuid temalt

nõutakse rohkem, kui kohtuotsusega on välja mõistetud. 27.01.2022 seisukohas tugineb

hageja ka sellele, et hageja ei suutnud oma vastuväiteid võlgnevuse suuruse kohta ja

viiviste arvestamise kohta esitada eelmise menetluse kestel. Hageja ei saanud kätte

menetlusdokumente (hagimaterjalid ja tagaseljaotsuse) tsiviilasjas nr 2-19-18833.

8. Hageja ei saanud kohtumenetluses oma vastuväiteid esitada, sest ei saanud hagimaterjale

ega tagaseljaotsust kätte. Hagejat ei teavitatud nõudest loobumisest ning ta tegi maksed

esialgsele võlausaldajale. Hageja väidab, et ta on kohtuotsuse täitnud ning sundtäitmine

on lubamatu.

9. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg-te 1 ja 2 alusel võlgnik võib esitada

sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks,

eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei

mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need

põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.

10. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis võib võlgnik esitada materiaalõiguslikke

vastuväiteid võlausaldaja nõudele, mille kohta on olemas täitedokument (mh jõustunud

kohtulahend), kuid TMS § 221 lg 2 järgi ei ole sellises hagis võimalik vaidlustada neid

asjaolusid, mis on tuvastatud jõustunud kohtulahendiga.

11. Kohus selgitas pooltele 06.01.2025 määruses, et kuigi üldisest tõendamiskoormuse

jaotusest (TsMS § 230 lg 1 esimene lause) lähtudes peaks hageja võlgnikuna tõendama,

et tema suhtes ei ole võla sissenõudmine lubatav, saab hagejale sellise

tõendamiskoormuse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi puhul panna üksnes

osaliselt, kuna negatiivse asjaolu (võla puudumine) tõendamise võimalused on piiratud.

Seetõttu piisab hagejale omapoolse tõendamiskoormuse täitmiseks, et ta põhistab (teeb

usutavaks) (TsMS § 235 mõttes), et sissenõudjal (kostjal) ei pruugi nõuet olla, misjärel on

kostjal kohustus tõendada, et tal on hageja vastu sissenõutav nõue ulatuses, milles ta

soovib täitemenetlust läbi viia. Kui kostja ei suuda tõendamiskoormust täita, tuleb hagi

rahuldada ja sundtäitmine tunnistada lubamatuks (Riigikohtu 24. märtsi 2015. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-177-14, p 11; 29. mai 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12, p 16;

12. detsembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-12, p 22).

12. Hagiavalduse kohaselt täitmisele pööratud kohtulahendi kohaselt mõistis kohus I M OK

Incure OÜ kasuks põhivõlgnevuse 8689,33 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise

summas 310,67 eurot ehk kokku 9000 eurot. Kostja samuti kinnitab, et asjas nr 2-19-

18833 laenujääk oli 8689,33 eurot. Selles osas poolte vahel vaidlust ei ole.

Kohtule esitatud 08.01.2021 kinnisasja arestimise aktist täiteasjas nr 066/2020/274

nähtub, et võlgniku I M suhtes on algatatud täitemenetluse aluseks on Viru Maakohtu

14.01.2020 kohtuotsus nr 2-19-18833 ja sissenõudja OK Incure OÜ 28.01.2020

täitmisavaldus, nõude sisuks on võlgnevus 9500 eurot, nõudele lisandub viivis. Nõude

suurus seisuga 08.01.2021 on 8670,84 eurot, millele lisanduvad täitekulud. (dtl 9).

Kohtule ei esitatud 14.01.2020 kohtuotsust. Kohus leiab, et järeldada saab, et täitmisele

pööratud summa sisaldab ka tsiviilasjas nr 2-19-18833 hageja kantud menetluskulud.

4(6)

2-21-7060

Kohus ei pea seega asjakohaseks hageja väide, et hageja võlgnevus sissenõudja ees on

olnud umbes 3000 eurot, mis on oluliselt väiksem, kui täitmisele oli pööratud. Hageja

pole oma väidet tõendanud.

13. Hageja toob ette, et ta ei saanud tsiviilasja nr 2-19-18833 menetluses oma vastuväiteid

esitada, sest ei saanud kohtudokumente ega kohtuotsust kätte. Sai kohtuotsuse

kohtutäiturilt täitemenetluses. Kostja toob välja, et tagaseljaotsuses esile toodud asjaolude

kohaselt hagimaterjalid olid kättetoimetatud kostjale isiklikult 04.12.2019. E-toimikust

nähtuvalt sai hageja tagaseljaotsuse isiklikult kätte ning tal oli võimalus otsust

vaidlustada. Hageja pole kostja väiteid ümber lükkanud. Seega põhjendamatu on hageja

väide, et ta ei saanud kohtumenetluses oma vastuväiteid esitada. Kohus leiab, et hagejal

tulnuks oma vastuväited võlgnevuse ja viiviste suurusele esitada tsiviilasjas nr 2-19-

18833 ning praegu on jõustunud kohtuotsusega välja mõistetud võlgnevuse ja viiviste

vaidlustamise võimalused minetatud.

14. Hageja toob välja, et ta on Viru Maakohtu 14.01.2020 kohtuotsuse 2-19-18833 täitnud.

Oma väite tõendamiseks esitas hageja väljavõtted oma arvelduskontolt, millest nähtuvad

väljamaksed: TF Bank AB (Publ) Eesti filiaalile ajavahemik 12.01.2018 – 05.12.2018

kokku 1927,83 eurot; Era Liisingu Inkassoteenused AS-le ajavahemik 28.08.2020 –

15.12.2020 kokku 148 eurot ja 26.01.2021 summas 21 eurot; Julianus Inkasso OÜ-le

ajavahemik 04.04.2021 – 05.07.2021 kokku 705,65 eurot; kohtutäitur Andrei Kreki

väljamaksed täiteasjas 066/202/274 ajavahemikul 30.03.2020 – 29.06.2020 kokku 96,96

eurot ning 05.04.2021 – 06.04.2021 kokku 865,25 eurot.

15. Kohus, nõustub kostja seisukohaga, et esitatud väljavõtete alusel on selged ja

arvestatavad üksnes kohtutäituri poolt tehtud väljamaksed. Muud maksed on ebaselged ja

ei tõenda tsiviilasjas nr 2-19-18833 aluseks oleva lepingu/lepingute täitmist, mille kohta

tegi kohus 14.01.2020 kohtuotsuse.

16. Kohus selgitas hagejale 06.01.2025 määruses, et kohtul ei ole võimalik ise tuletada, kui

palju ja millise kohustuse täitmiseks hageja maksed tegi. Kui hageja nõuab sundtäitmise

lubamatuks tunnustamist põhjusel, et tema on täitnud 14.01.2020 kohtuotsuse, peab

hageja seda tõendama. Hagejal tuleb esitada selge ülevaatlik arvestus, milline summa on

kohtulahendi täitmiseks tasutud ja tõendada seda. Kohtule peavad olema esitatud selged

arvestused ja tõendid. Hageja pole arvestusi ja selgitusi esitanud. Seega pole hageja

tõendanud, et ta kohtulahendist tuleneva nõude täitnud ning sundtäitmine on sel põhjusel

lubamatu.

17. Menetluses oli esitatud ainult kolm tõendit, mis seostuvad hageja suhtes algatatud

täitemenetlusega: kinnisasja arestimise akt, enampakkumise teade ja kaks väljavõtet

hageja arvelduskontolt täiteasjas nr 066/202/274 tehtud kinnipidamisest. Muid tõendeid

ei ole esitatud, samuti ei ole hageja suutnud enda seisukohta usutavaks teha. Seetõttu

puuduvad alused hagi rahuldamiseks.

18. Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja

õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldusi hagi rahuldamata jätmise

osas.

19. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

20. Kohus rahuldas hagi tagamise taotluse 07.05.2021 määrusega. Hagi tagamiseks peatas

kohus täitemenetluse täiteasjas nr 066/2020/274. TsMS § 386 lõike 4 kohaselt tühistab

kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi

jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise

ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud

teisiti. Võttes arvesse, et kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb kooskõlas TSMS § 386

5(6)

2-21-7060

lõikega 4 tühistada kohaldatud hagi tagamine. Hagi tagamise tühistamine jõustub ja

kuulub täitmisele käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

21. Tulenevalt TsMS § 173 lõikest 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel asja lõpetavas lahendis.

22. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kohus leiab, et antud juhul tuleb põhjendatud menetluskulud jätta hageja kanda.

23. TsMS § 174 lõike 2 alusel määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kostjad ei ole kohtule menetluskulude

nimekirja esitanud. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

24. Hagejale on 10.09.2021 määrusega antud menetlusabi. Hagihinnaks määratti 9500 eurot

ning tasumsele kuuluvaks riigilõivuks 550 eurot. Kohus vabastas hagejat riigilõivu 450

euro tasumisest hagiavalduse esitamisel ning kohustas hagejat tasuma riigilõivu 100 eurot

osade kaupa.

25. TsMS § 132 lg 5 alusel ei või sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude hinnaks

määrata enam kui 6000 eurot. Seega valesti oli hagihinnaks määratud 9500 eurot. Kohus

muudab TsMS § 136 lg 4 alusel tsiviilasja hinda ning määrab tsiviilasja hinnaks 6000

eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi kuulub

nõudelt hinnaga 6000 eurot tasumisele riigilõiv 425 eurot.

26. Kuna hagejale oli määratud tasumisele riigilõiv 100 eurot (mida hageja on tasunud), siis

tasumata on jäänud riigilõiv 325 eurot, mille tasumisest oli hageja vabastatud hagi

esitamisel.

27. TsMS § 190 lg 4 esimese lause järgi kui hageja sai menetlusabi menetluskulude

kandmisel, mõistetakse temalt asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud

riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 179 lg 1 kohaselt mõistab kohus asjas tehtavas

lahendis kohustatud isikult välja menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole

tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, mh riigi kasuks välja mõistetud

menetlusabikulud. Seega tuleb mõista hagejalt Eesti Vabariigi kasuks riigi tuludesse välja

riigilõiv 325 eurot. TsMS § 190 lg 7 järgi võib kohus § 190 lg-tes 3–6 nimetatud

kohtulahendis mõjuval põhjusel ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema

tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul. Arvestades hageja

majanduslikku olukorda, peab kohus TsMS § 190 lg 7 alusel põhjendatuks võimaldada

hagejal tasuda riigilõiv 325 eurot kümne kuu jooksul alates määruse jõustumisest

vastavalt määrusele lisatud makseinfole. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb

tasuda lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Šabarova

kohtunik

6(6)