2-24-5380/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.02.2025 Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-5380

Tsiviilasi

R.W hagi Veho AS-i vastu garantiiremondi

õigustatuse

tunnistamise

nõudes,

rikete

kõrvaldamiseks kohustamiseks ning raha

tagastamise nõudes

Tsiviilasja hind

2 546,82 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: R.W (isikukood XXX; e-post: xxx)

Kostja: Veho AS (registrikood 10284932)

Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Toomas

Vaher ja advokaat Mari Mikson (Ellex Raidla

Advokaadibüroo) e-post: toomas.vaher@ellex.legal;

mari.mikson@ellex.legal )

Asja läbivaatamine

28.01.2025 toimunud kohtuistungil

RESOLUTSIOON

Hagi jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

1. Tsiviilaja menetluskulud jätta R.W kanda.

2. Määrata menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg

2 sätestatud korras.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1. Hageja ostis 21.01.2019 Grand Cherokee auto, reg.nr XXXXXX, ettevõttest Silver Auto

Eesti AS. Koos autoga ostis hageja vastavalt hinnapakkumisele täiendava garantii "pärast

tehasegarantii lõppu +36 kuud". Tehasegarantii kehtis 2 aastat või 150 000 km läbisõidul.

Hagejale ei teavitatud Silver Auto poolt täiendava garantii kasutamise tingimusi. Silver Auto

AS töötaja ütles, et täiendav garantii on sama, mis tehase garantii. Hiljem ostis ettevõte Silver

Auto AS firma Veho AS.

2. Jaanuaris 2023 avastati autol rikked: summuti rike ja õhkvarustuse rike.

3. Summuti rike. Summuti kahe osa kinnituse vahel lõhkusid kinnituspoldid. Hageja pöördus

Veho AS ettevõtte, kui Silver Auto õigusjärglase poole, garantii remondi tegemiseks, kuid

Veho keeldus autot garantii alusetult remontimast, selgitades hagejale, et summuti remont ei

kuulu nende (Veho) reeglite järgi garantii alla. Hageja arvates omandas Veho ettevõte Silver

Auto ostes ka Silver Auto kohustused, selles konkreetses olukorras kohustuse teostada

garantiiremonti. Veho ei tohi hageja poolt Silver Autolt ostetud auto puhul rakendada oma

garantiireegleid, kuna Silver Auto ei esitanud hagejale täiendava garantii kasutamist piiravaid

tingimusi. Hageja arvates kui sellised tingimused oleksid täiendava garantii müügi hetkel

olemas olnud, siis oleks teda nendega allkirja all tutvustatud. Midagi sellist ei juhtunud.

4. Õhkvedrustuse rike. Hageja pöördus Veho ettevõtte poole. Alguses proovis Veho ise

remonti teostada. Tehti garantiikorras väiksemaid remonttöid: diagnostika, kalibreerimine,

releede vahetus. Tehtud remontidest ei olnud positiivset tulemust ja Veho lubas kostja hagejal

pöörduda ettevõtte United Motors poole, kes tegeleb Jeepi automarkide remontidega. United

Motorsis tehti samuti garantiiremontidena tasutud Veho poolt diagnostika ja kalibreerimine.

Kuid hiljem, kui selgus, et on vaja vahetada õhkvedrustuse kompressorit, keeldus Veho

kompressori vahetuse maksmisest, põhjendades keeldu sellega, et hageka väidetavalt ei

läbinud õigeaegselt järgmist hooldust. Vastavalt garantii reeglitele pidi hageja läbima

järgmise hoolduse 20 000 km läbisõidul või 1 kord aastas. Hageja ei ületanud kunagi

ettenähtud läbisõitu. Hooldus tehti 1 kord aastas. Hageja sai auto kasutamiseks vastavalt

üleandmisaktile 21.01.2019. Seega pidi esimene hooldus toimuma ühe aasta jooksul enne

21.01.2020, teine enne 21.01.2021 ja nii edasi. Hageja arvates ta ei ole teinud mingeid

rikkumisi.

5. 17.01.2024 leiti veel üks rike: elektrijuhtmestiku rike. Veho keeldus samuti garantiiremonti

tegemast ja United Motorsis tehtud remont oli minu kulul. Remont maksti hageja abikaasa X

kontolt.

6. Lahendamiseks tekkinud erimeelsusi hageja ja Veho vahel pöördus hageja Tarbijakaitse

ameti poole. Pärast lühikest (1 aastat) arutelu otsustas tarbijavaidluste komisjon hageja

kaebust mitte rahuldada, põhjendades seda asjaoluga, et täiendav garantii kehtib kuni 60 000

km läbisõiduni ja hageja auto läbisõit jaanuaris 2023 oli suurem, seega auto ei kuulu

garantiiremonti. Hageja ei nõustu selle otsusega. Silveri Auto hinnapakkumisest nähtub

"lisagarantii + 36 kuud või 150 000 km läbisõidu". Isegi kui eeldada, et selline norm

eksisteerib tõepoolest, siis loogika järgi peaks see kehtima läbisõidult (36435 km, fikseeritud

VEHO poolt 26.10.2020) tehasegarantii lõppemisel, alates 21.01.2021 täiendava garantii

kehtima hakkamisest.

7. Hageja palub kohustada kostjat kõrvaldama auto JEEP GRAND CHEROKEE XXXXXX

õhuvedrustuse rikke garantiikorras vastavalt UNITED MOTORS AS hinnapakkumisele

hinnaga 1832,02 ja välja mõista kostjalt hageja kasuks välja 714,8 eurot.

Kostja seisukoht

8. Kostja ei tunnistanud hagi ja vaidles sellele vastu.

9. Kostja vastuse kohaselt kostja müüs hagejale 21.01.2019 sõiduauto JEEP Grand Cherokee

Overland (sõiduauto) hinnaga 57 900 eurot.

10. Sõiduautole kehtis tootjatehase garantii. Tootjatehase garantii tingimustes on sätestatud

järgmine:

a.

„Tootjatehase garantii kehtib vaid juhul, kui sõidukit on kasutatud ja hooldatud vastava

mudeli kasutusjuhendis kirjeldatud viisil ning kui korralised hooldused on teostatud

volitatud töökojas. Mittevolitatud töökojas on lubatud sõidukit erandkorras remontida

vaid siis, kui volitatud esindusse jõudmine ei ole võimalik.“;

b. „Alljärgnevatele osadele/osade kvaliteedile kehtib 60 000 km läbisõit: /.../

Heitgaasisüsteemi osad; /.../ .“.

11. Sõiduautole kehtis ka täiendav lisagarantii. Lisagarantii tingimustes on sätestatud

järgmine:

a. „Lisagarantii on kehtiv ainult juhul kui sõidukile on teostatud kõik tootjatehase nõuetele

vastavad korralised hooldused, samuti remonttööd võrgustikku kuuluvas volitatud

esinduses kogu garantiiperioodi jooksul. Tähelepanu! Sõiduk tuleb lasta hooldada

volitatud esinduses ühe kuu jooksul või 1 500 km piires plaanilisest hooldusintervallist.“;

b. „Kulumaterjalid nagu õlid, filtrid ja jahutusvedelik kaetakse siis, kui nende vahetamine

on vajalik otseselt antud lisagarantiiga kaetud osa mehaanilise purunemise tõttu VÄLJA

ARVATUD: /.../ väljalaskesüsteemid, kaasa arvatud katalüsaator, kübemefilter ja Adblue

süsteem; /.../“.

12. Sõiduauto hooldusraamatus on märgitud: „Mingil juhul ei tohi õlivahetuse intervall

ületada 20 000 km või 12 kuud, sõltuvalt sellest, kumb enne kätte jõuab.“. Seega tuleb

hooldusraamatu kohaselt teostada sõiduautole hooldus vähemalt kord aastas või 20 000 km

möödudes.

13. Hageja teostas sõiduautole korralised hooldused järgmistel kuupäevadel:

a.

30.10.2019 (läbisõit 19 828 km);

b. 26.10.2020 (läbisõit 36 435 km);

c.

27.09.2021 (läbisõit 53 118 km);

d. 03.01.2023 (läbisõit 70 268 km) – viimasest hooldusest möödas 1 aasta, 3 kuud, 7

päeva

14. Sõiduautol avastati 2023. aasta jaanuarikuus (s.o pärast lisagarantii kehtivuse katkemist

27.10.2022) kaks riket, millest üks tingib õhkvedrustuse kompressori vahetuse ja teine

heitgaasisüsteemi hermeetilisuse kadumise heitgaaside väljalaskesüsteemi kinnituspoltide

purunemise tõttu. Kostjale arusaadavalt ei ole rikkeid likvideeritud.

15. Sõiduautol avastati hageja poolt 2024. aasta jaanuaris väidetav elektrijuhtmestiku rike.

Hageja lasi rikke parandada omal kulul.

16. Kostja leiab, et hagiavaldus tuleb jätta täielikult rahuldamata. Hageja ei ole tähtaegselt

teostanud sõiduauto korralisi hooldusi ning remonttööd, mille teostamist hageja nõuab ja

mille eest hageja kostjalt hüvitist nõuab, ei kuulu garantiijuhtumite alla.

17. Heitgaasisüsteemi rike. Hageja sõiduautol ilmnesid summuti, mis on komponent

heitgaasisüsteemis (teise terminiga „väljalaskesüsteem“), probleemid 2023. aasta jaanuaris.

Hageja hinnangul peab kostja summuti rikke parandama. Kostja sellega ei nõustu. Esiteks

tulenevalt asjaolust, et sõiduauto läbisõit ületas rikke tekkimisel 60 000 kilomeetrit ja rike

ilmnes rohkem kui kaks aastat pärast sõiduki ostu, ei ole võimalik rakendada tootjatehase

garantiid. Kostja tootjatehase garantiist tulenev kohustus on VÕS § 155 lg 4 p 2 kohaselt

lõppenud. Teiseks, antud juhtum ei kuulu ka lisagarantii alla, sest see garantii ei kehti. Hageja

on jätnud sõiduautole korralised hooldused tähtaegselt tegemata, mis on lisagarantii

säilitamise eelduseks. Sõiduauto kahe hoolduse vahe oli 1 aasta, 3 kuud ja 7 päeva, mis ületab

ettenähtud aega oluliselt (maksimaalne hoolduste vahe 1 aasta, mille möödumisel tulnuks

hooldus teha hiljemalt 1 kuu jooksul, s.o hiljemalt 27.10.2022). Kolmandaks, lisagarantiis on

selgesõnaliselt sätestatud, et garantii ei laiene väljalaskesüsteemi komponentidele, sealhulgas

summutile. Seega hooldusgraafiku eiramine ja väljalaskesüsteemi tööde garantii alla

kuulumist spetsiaalselt välistav klausel lisagarantiis kinnitavad, et kõnealust riket ei pea kostja

parandama. Väljalaskesüsteemi puhul eeldatakse, et selle komponente tuleb sõiduki kasutusea

jooksul asendada ja nende puhul pole mõeldav, et need kestaks sama kaua, kui ülejäänud

sõiduki komponendid. Tegemist ei ole tootmisdefektiga.

18. Õhkvedrustuse rike. Hageja sõiduautol ilmnes õhkvedrustuse rike 2023. aasta jaanuaris.

Kostja on seisukohal, et ka see rike ei kuulu lisagarantii kohaselt garantiitööde alla.

Põhjuseks, et hageja ei ole kinni pidanud ettenähtud hoolduste tähtaegadest ja lisagarantii

lõppes hiljemalt 27.10.2022. Tootjatehase garantii (mis on VÕS § 155 lg 4 p 2 kohaselt

lõppenud), lisagarantii ja hooldusraamat näevad ette, et garantii kehtivus eeldab regulaarsete

hoolduste teostamist vastavalt hooldusgraafikule. Hooldusgraafiku järgimata jätmine on

garantii kehtivuse oluline eeltingimus, millest mitte kinnipidamine välistab garantii

kohaldamise ja suurendab oluliselt riske. Hooldamata sõiduki kulum on intensiivsem ja tekib

tõenäolisemalt rikkeid, samuti pole võimalik sellisel juhul avastada potentsiaalseid probleeme

varakult. Kuna hageja on jätnud tähtaegselt vajalikud hooldused tegemata, ei ole võimalik

rakendada ka lisagarantiid õhkvedrustuse rikke korral. Kostja ei ole kohustatud järelikult riket

omal kulul parandama.

19. Elektrijuhtmestiku rike. Hageja leiab samuti, et 2024. aasta jaanuaris tekkinud

elektrijuhtmestiku rikke parandus tuleb hüvitada kostjal. Kostja vaidleb sellele vastu.

Väidetava elektrijuhtmestiku rikke tõttu kantud kulu hüvitamine kostja poolt ei ole

põhjendatud. Esiteks ei ole hageja kostja hinnangul tõendanud, et 313,61 euro suurune kulu

on otseselt seotud nimetatud rikke parandamisega. Hageja esitatud maksekorraldusest ei

selgu, et makse on tehtud just selle rikke tõttu. Teiseks on hageja jätnud teostamata

õigeaegselt korralised hooldused, mis oleks võinud sellise probleemi ennetada. Kuivõrd

hoolduste mittetähtaegne tegemine välistab lisagarantii tingimuste kohaselt garantiitööd, ei

kuulu hageja kantud kulu kostja poolt hüvitamisele.

20. Hagejal puudub õiguslik alus nõuda kostjalt rikete tasuta kõrvaldamist või kõrvaldamise

kulude hüvitamist. Kuivõrd vaidlus puudub, et ükski kõnesolevates defektidest ei esinenud

sõiduki algsel üleandmisel hagejale ning müügigarantii ei anna alust selliste nõuete

esitamiseks vastavalt garantii tingimustele, siis on kostjal õigus keelduda garantii täitmisest

VÕS § 155 lg 3 alusel. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja hagiavaldus jätta täies ulatuses

rahuldamata.

Kohtuotsuse põhjendused

21. Kohus, tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid

kogumis leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

22. Pooled tõid välja järgmised asjaolud, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning

viidatud tõendite alusel tuvastatuks:



21.01.2019 ostis hageja Silberauto Eesti AS-lt sõiduauto JEEP Grand Cherokee

Overland (sõiduauto) hinnaga 57 900 eurot (dtl 4-7);



Hageja sõlmis 21.01.2019 Silberauto Eesti AS-ga sõiduki suhtes lisagarantii

lepingu kehtivusega + 36, lisagarantii piirang 150 000 km;





Hageja teostas sõiduautole korralised hooldused järgmistel kuupäevadel:

30.10.2019 (läbisõit 19 828 km); 26.10.2020 (läbisõit 36 435 km); 27.09.2021

(läbisõit 53 118 km); 03.01.2023 (läbisõit 70 268 km) (dtl 77);



Veho AS endine nimi on Silberauto Eesti AS;



2023 jaanuaris avastati sõiduautol 2 riket: summuti rike ja õhkvedrustuse rike;



17.01.202 tuvastati sõiduautol elektrijuhtmestiku rike.

23. Hageja nõuab, et kostja kõrvaldaks auto JEEP GRAND CHEROKEE XXXXXX

õhuvedrustuse rikke garantiikorras vastavalt UNITED MOTORS AS hinnapakkumisele

hinnaga 1832,02 ja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 714,8 eurot. Kostja palub jätta

hagi rahuldamata. Kostja leiab, et hageja ei ole tähtaegselt teostanud sõiduauto korralisi

hooldusi ning remonttööd, mille teostamist hageja nõuab ja mille eest hageja kostjalt hüvitist

nõuab, ei kuulu garantiijuhtumite alla.

24. Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel oli sõlmitud täiendava garantii leping. Oma

olemuselt pidi kohtu hinnangul antud garantii vastama VÕS §-st 230 tulenevatele

müügigarantii üldistele tingimustele. Üldnormina näeb VÕS § 230 lg 1 ette, et

müügigarantiiks VÕS 11. ptk tähenduses on müüja, varasema müüja või tootja (müügigarantii

andja) lubadus müüdud asi garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustel tasuta või tasu eest

välja vahetada, parandada või tagada muul viisil asja vastavus garantiis või reklaamis

ettenähtud tingimustele, millega antakse ostjale seaduses sätestatust soodsam seisund. VÕS §

230 lõike 3 järgi eeldatakse, et müügigarantiiga on hõlmatud kõik asjal garantiitähtaja jooksul

ilmnenud puudused.

25. Müügigarantiiga võtab üks pool endale lepingulise kohustuse, et ta täidab teise isiku

nõudel garantii sisuks oleva kohustuse. VÕS § 230 lõikes 3 toodud eelduse osas võivad aga

pooled lepingus selgelt kokku leppida, millised garantiiajal ilmnevad puudused on garantiiga

kaetud ja millised mitte. Poole vaidlevad selle ülle üle, kas selle ajal kui hageja sõiduautol

ilmnesid puudused, müügigarantii kehtis. Samuti vaidlevad pooled selle üle millised

puudused pidid nendevahelise lepingu tüüptingimuste alusel olema garantiiga hõlmatud ning

millised mitte ehk millised puudused pidi kostja kõrvaldama enda kulul.

26. VÕS § 35 lg 1 sätestab, et tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt

välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole

eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab

teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 35

lg 3 sätestab, et tüüptingimus võib sisalduda lepingudokumendis või olla lepingu eraldi osa.

Tüüptingimus võib olla lepingu tingimuseks sõltumata sellest, milline on selle tingimuse

ulatus, millisel viisil on tingimus lepingus kajastatud või mis vormis on leping sõlmitud.

27. VÕS § 37 lg 1 näeb ette, et tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne

lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel

lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis,

kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel

oli võimalus nende sisust teada saada. Pooled vaidlevad selle üle, millised tüüptingimused on

nendevahelise garantiikokkuleppe osaks.

28. Kohus tuvastab, et Silberauto Eesti AS on teinud hagejale 08.01.2019 hinnapakkumise

autole Jeep Grand Cherokee Overland hinnaga 57 900 eurot. Hinnapakkumisele on märgitud

Jeep lisagarantii +36 kuud, l.s piirang 150 000 km. 21.01.2019 on Silberauto Eesti AS ja

hageja vahel sõlmitud auto Jeep Grand Cherokee üleandmise vastuvõtmise akt (dtl 4-7).

29. Kostja on esitanud kohtule JEEP tehasegarantii tingimused ja JEEP

lisagarantiitingimused. Hageja on seisukohal, et kostja poolt esitatud garantiitingimused ei ole

seotud hageja sõiduautoga, sest nendest ei nähtu läbisõidu piirang 150 000 km, mis oli seatud

hageja sõiduautole. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga. Kohus leiab, et hageja sõiduautole

kohalduvad kostja poolt esitatud garantiitingimused. Nimelt on kohtule esitatud JEEP

tehasegarantii tingimustes välja toodud, et garantii kehtib kaks aastat ilma läbisõidupiiranguta.

Kostja on selgitanud, et see on standardne katvus kõigile JEEP sõidukitele ning moodustab

baaskaitse, millele lisagarantii (täiendav müügigarantii) annab piiratud ulatuses ja piiratud

tingimustel pikendatud garanti. Lisagarantii, mille andis edasimüüja, pikendab tehasegarantiid

kolmeks aastaks (36 kuud), kuid siinjuures on kehtestatud ka täiendavad piirangud, s.h

läbisõidupiirang 150 000 km. Lisagarantii pikendab osaliselt garantii ajaliselt katvust, kuid

seda mitte ilma täiendavate piiranguteta. Sõiduauto ostmise järgselt sai ostja tugineda

sõidukile kehtestatud lisagarantiile ainult garantii enda ja ostjale tehtud pakkumise

tingimustel, mida ostja aktsepteeris. Selle kohaselt garantii kehtib üksnes täiendavad 36 kuud

ehk kolm aastat või kuni läbisõiduni 150 000 km. Kostja on lisaks selgitanud, et see on üldine

praktika ja puudub põhjus, miks see konkreetse sõiduauto puhul ei kehtiks. JEEP-i maaletooja

ja edasimüüja praktika on ühtlane ning läbisõidupiirangut on rakendatud kõikidel

sõiduautodel, millele kehtib JEEP garantii. Tegemist on ka automüügi valdkonnas tavapärase

praktikaga. Ostetud sõiduauto puhul tuleb seega arvestada samade garantiitingimustega, mis

sisaldavad nii ajapiirangut kui ka läbisõidupiirangut.

30. Kohus on 28.01.2025 toimunud kohtuistungil hagejale selgitanud, et kui hageja väitel

lepingu sõlmimisel kehtisid teistsugused garantiitingimused, siis tuleb hagejal need kohtule

esitada. Hageja on istungil kinnitanud, et tal pole võimalik teistsuguseid garantiitingimusi

esitada, tal puuduvad need. Seega saab kohus lähtuda kostja poolt esitatud

garantiitingimustest.

31. Kohus tuvastab, et hageja sõiduautole kehinud tootjatehase garantii tingimustes on

sätestatud järgmine: „Tootjatehase garantii kehtib vaid juhul, kui sõidukit on kasutatud ja

hooldatud vastava mudeli kasutusjuhendis kirjeldatud viisil ning kui korralised hooldused on

teostatud volitatud töökojas. Mittevolitatud töökojas on lubatud sõidukit erandkorras

remontida vaid siis, kui volitatud esindusse jõudmine ei ole võimalik.“; „Alljärgnevatele

osadele/osade kvaliteedile kehtib 60 000 km läbisõit: /.../ Heitgaasisüsteemi osad; /.../ .“ (63-

69).

32. Kohus tuvastab, et hageja sõiduautole kehtinud täiendava lisagarantii tingimustes on

sätestatud järgmine: „Lisagarantii on kehtiv ainult juhul kui sõidukile on teostatud kõik

tootjatehase nõuetele vastavad korralised hooldused, samuti remonttööd võrgustikku

kuuluvas volitatud esinduses kogu garantiiperioodi jooksul. Tähelepanu! Sõiduk tuleb lasta

hooldada volitatud esinduses ühe kuu jooksul või 1 500 km piires plaanilisest

hooldusintervallist.“; „Kulumaterjalid nagu õlid, filtrid ja jahutusvedelik kaetakse siis, kui

nende vahetamine on vajalik otseselt antud lisagarantiiga kaetud osa mehaanilise

purunemise tõttu VÄLJA ARVATUD: /.../ väljalaskesüsteemid, kaasa arvatud katalüsaator,

kübemefilter ja Adblue süsteem; /.../“. (dtl 70-75).

33. Kohus tuvastab, et sõiduauto hooldusraamatus on märgitud: „Mingil juhul ei tohi

õlivahetuse intervall ületada 20 000 km või 12 kuud, sõltuvalt sellest, kumb enne kätte

jõuab.“ (dtl 76). Seega tuleb hooldusraamatu kohaselt teostada sõiduautole hooldus vähemalt

kord aastas või 20 000 km möödudes.

34. Eeltoodust tulenevalt selleks, et tehasegarantii ja lisagarantii kehtiks ja hageja saaks nõuda

garantiilepingu alusel sõiduautol puuduste kõrvaldamist, tuli hagejal teostada sõidukile

tootjatehase nõuetele vastavad hooldused, sh tuli sõiduautole teostada hooldus vähemalt kord

aasta või 20 000 km möödudes. Hooldusgraafiku järgimine on garantii kehtivuse püsimise

oluline eeltingimus, mille rikkumisel garantii enam ei kohaldu.

35. Kohus tuvastab, et hageja teostas sõiduautole korralised hooldused järgmistel

kuupäevadel: 30.10.2019 (läbisõit 19 828 km); 26.10.2020 (läbisõit 36 435 km); 27.09.2021

(läbisõit 53 118 km); 03.01.2023 (läbisõit 70 268 km) (dtl 77). Seega oli 03.01.2023

sõiduauto korralise hoolduse teostamise ajal sõiduauto viimasest hooldusest möödas 1 aasta, 3

kuud, 7 päeva. Seega hageja ei olnud teostanud sõiduauto hooldust, sh õlivahetust

garantiilepingus ja sõiduauto hooldusraamatus ettenähtud tähtaja jooksul, st hiljemalt

27.10.2022.

36. Kohus nõustub kostjaga, et kuna hageja ei olnud teostanud õigeaegselt sõiduauto

hooldust, siis oli 2023. jaanuaris, mil hageja sõiduautol tuvastati kaks riket, millest üks tingib

õhuvedrustuse kompressori vahetuse ja teine heitegaaside hermeetilisuse kadumise

heitgaaside väljalaskesüsteemi kinnituspoltide purunemise tõttu, oli sõiduauto lisagarantii

lõppenud.

37. Hagiavalduse kohaselt hageja sõiduautol ilmnesid summuti, mis on komponent

heitgaasisüsteemis (teise terminiga „väljalaskesüsteem“), probleemid 2023. aasta jaanuaris.

Hageja hinnangul peab kostja summuti rikke parandama. Kohus ei nõustu hageja

seisukohaga. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et heitgaasisüsteemi osadele kehib tootjagarantii

esmaregistreerimisest 2 aasta jooksul ja piirang on 60 000 km läbisõit. Käesoleval juhul

ilmnes sõiduki summuti rike rohkem kui kaks aastat pärast sõiduki ostu ja sõiduauto läbisõit

ületas rikke tekkimisel 60 000 kilomeetri. Seega oli tootjatehase garantiist tulenev kohustus

VÕS § 155 lg 4 p 2 kohaselt lõppenud. Lisaks ei kuulu ka antud sõiduauto rike lisagarantii

alla, sest lisagarantii ei kehtinud enam 2023. jaanuaris. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et

hageja on jätnud sõiduautole korralised hooldused tähtaegselt tegemata, mis on lisagarantii

säilitamise eelduseks. Sõiduauto kahe hoolduse vahe oli 1 aasta, 3 kuud ja 7 päeva, mis ületab

ettenähtud aega oluliselt (maksimaalne hoolduste vahe 1 aasta, mille möödumisel tulnuks

hooldus teha hiljemalt 1 kuu jooksul, s.o hiljemalt 27.10.2022). Lisaks eeltoodule lisagarantiis

on sätestatud, et garantii ei laiene väljalaskesüsteemi komponentidele, sealhulgas summutile.

Kohus nõustub kostjaga, et kuna hageja on hooldusgraafikut eiranud ja lisagarantii tööde

hulka ei kuulu väljalaskesüsteemi tööde teostamine, siis kõnealust riket ei pea kostja

parandama.

38. Hagiavalduse kohaselt sõiduautol ilmnes õhkvedrustuse rike 2023. aasta jaanuaris. Ka

selle rikke parandamine ei kuulu kohtu hinnangul lisagarantiitööde alla. Kohus on eelnevalt

tuvastanud, et hageja ei ole kinni pidanud ettenähtud hoolduste tähtaegadest ja seetõttu

lisagarantii lõppes hiljemalt 27.10.2022. Kuna hageja on jätnud tähtaegselt vajalikud

hooldused tegemata, ei ole võimalik rakendada ka lisagarantiid õhkvedrustuse rikke korral.

Kostja ei ole kohustatud järelikult riket omal kulul parandama

39. Hagiavalduse kohaselt 2024. aasta jaanuaris tekkinud elektrijuhtmestiku rikke parandus

tuleb hüvitada kostjal. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja ei ole kinni pidanud

ettenähtud hoolduste tähtaegadest ja seetõttu lisagarantii lõppes hiljemalt 27.10.2022.Kuivõrd

hoolduste mittetähtaegne tegemine välistab lisagarantii tingimuste kohaselt garantiitööd, ei

kuulu hageja kantud kulu kostja poolt hüvitamisele.

40. Hageja on väitnud, et isegi kui hageja ei teostanud õlivahetust nõutud aja jooksul, ei

mõjutanud see rikete tekkimist. Kostja vaidleb sellele vastu. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et

hageja ei ole tähtaegselt teostanud sõiduauto korralisi hooldusi, mistõttu ei kuulu remonttööd,

mille hüvitamist hageja nõuab, enam müügigarantiiga sätestatud garantiijuhtumite alla.

Kohus nõustub kostjaga, et müüja lepinguline vastutus enam ei kohaldu sellisel juhul. Antud

juhul pole oluline, kas tekkinud rike on või ei ole hooldusvälba rikkumisega põhjuslikus

seoses. Müüja vastutuseks ei ole mingit muud alust, kui üksnes müügigarantii andmisest

tekkinud leping. Müüja ei ole süüdi ega muul moel vastutav, kui sõiduk läheb rikki, sest see

on olemuselt omaniku riisiko. Hooldamata sõiduki kulum on intensiivsem ja rikkeid tekib

tõenäolisemalt, samuti pole võimalik sellisel juhul avastada potentsiaalseid probleeme

varakult. Vastavalt ka ei saa müügigarantiist tulenevat poolte õiguste ja kohustuste tasakaalu

selliselt muuta, et müüja riske võimendatakse veelgi sellega, et osta ei järgi sõiduki

ettenähtud hooldusvälpa.

41. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

42. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks

vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud

maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

43. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

44. Kohus määrab menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg

2 sätestatud korras mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik