3-25-347/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Määruse tegemise aeg ja koht

17.02.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-347

Haldusasi

X kaebus Viljandi Haigla tegevusele

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada X kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, §

204 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tallinna Halduskohtusse saabus 12.02.2025 X kaebus Viljandi Haigla tegevusele, mis

seondub haigla patsiendiks oleva kaebaja ema Y ravi ja hooldusega ning terviseseisundit

puudutavate otsustega. Kaebusele on lisatud 14.01.2025 vastus Viljandi Haiglalt, 29.01.2025

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kaebuse rahuldamata jätmise määrus ja 05.02.2025 Lõuna

ringkonnaprokuratuuri vastus avaldusele. X palub kohut algatada uurimine, et aidata Y

inimlikku seisundisse.

2. HKMS § 120 lg 1 p-i 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei

esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

3. HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse

lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Tegemist on kaebuse tagastamise imperatiivse

alusega, mille puhul kohtul puudub tagastamise otsustamisel kaalutlusruum.

4. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud

vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

Kohus leiab, et kaebaja esitatud kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, sest

tegemist ei ole avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidlusega. Sihtasutuse Viljandi Haigla näol

on tegemist eraõigusliku juriidilise isikuga. Halduskohtu pädevusse ei kuulu eraõiguslikus

suhtes, antud juhul füüsilise isiku ja eraõigusliku juriidilise isiku vahel, tekkinud vaidluse

lahendamine. Sellised vaidlused kuuluvad lahendamisele tsiviilkohtumenetluse seadustikus

sätestatud korras maakohtus.

3-25-347

Kohus selgitab täiendavalt, et Lõuna Ringkonnaprokuratuur on 05.02.2025 vastuses õigesti

viidanud, et raviasutuse tegevusega rahulolematuse korral on sõltuvalt kaebuse sisust

võimalik pöörduda ka tervishoiuteenuse osutaja, Terviseameti või Sotsiaalministeeriumi

poole. Terviseamet teostab riiklikku järelevalvet tervishoiuteenuste osutajatele kehtestatud

nõuete täitmise üle.

Ka juhul, kui kaebaja sooviks on olnud Lõuna Ringkonnaprokuratuuri määruse ja vastuse

vaidlustamine, ei kuulu see halduskohtu pädevusse. Kriminaalmenetluse alustamata jätmise

vaidlustamise kord on sätestatud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-des 207 ja 208

ning kõnealuste sätete kohaselt saab krimimaalmenetluse alustamata jätmise peale esitada

kaebuse prokuratuurile ning seejärel on võimalik edasi kaevata Riigiprokuratuurile ja

ringkonnakohtule. Antud juhul on aga prokuratuur juba selgitanud, et kaebeõigus on

kannatanul või tema eestkostjal. X ei ole KrMS § 37 tähenduses kannatanu, mistõttu puudub

tal kaebeõigus.

5. Eeltoodust lähtuvalt tagastab kohus X kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Vastavalt

HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse

tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

kohtunik

2(2)