2-24-18770/9 · 2-24-18770/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Summary
AI generatedK O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Maarja-Liis Lall Kohtujurist Anna-Mariel Kink Määruse tegemise aeg ja koht 17.02.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-18770 Tsiviilasi A M hagiavaldus S M vastu elatise saamise nõudes Menetlusosalised (pooled) ja nende esindajad Hageja: A M (isikukood xxx), seaduslik esindaja xxx Kostja: S M (isikukood xxx) Menetlustoiming Kompromissi ki...
Full Text of the Judgment · 2-24-18770/9
K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Maarja-Liis Lall Kohtujurist Anna-Mariel Kink Määruse tegemise aeg ja koht 17.02.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-18770 Tsiviilasi A M hagiavaldus S M vastu elatise saamise nõudes Menetlusosalised (pooled) ja nende esindajad Hageja: A M (isikukood xxx), seaduslik esindaja xxx Kostja: S M (isikukood xxx) Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Kinnitada hageja, A M (isikukood xxx) ja kostja, S M (isikukood xxx) vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel: 1.1. Kostja kohustub hagejale tasuma alates 01.01.2025 igakuist elatist 20 eurot. 1.2. Alates maikuust 2025 kohustub kostja tasuma hagejale igakuist elatist 50 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni. 2. Lõpetada tsiviilasja menetlus. 3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 70 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK 1. Hageja esitas 11.12.2024 (täiendatud 21.01.2025) Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja bioloogiline vanem. 21.10.2019 kohtumäärusega tsiviilasjas xxx on lapse eestkostjaks määratud xxx. Praegusel hetkel elab
2-24-18770 alaealine hageja asenduskodus xxx aadressil. Peale kohtumääruse tsiviilasjas xxx jõustumist ei maksnud lapse ema lapsele elatist. Hageja soovib kostjalt saada elatist miinimumsummas alates 01.01.2025. 2. Menetluse käigus on pooled jõudnud kompromissini. Pooled esitasid 17.02.2025 kohtule poolte vahel digitaalselt allkirjastatud kompromisslepingu, milles paluvad kohtul kompromiss kinnitada ning tsiviilasja menetluse lõpetada. KOHTU PÕHJENDUSED 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 4. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 kohaselt kinnitamata. Pooled on kinnitanud teadlikkust TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ja seega ka kompromissi alusel tekkivatest poolte kohustustest. Seega saab kohus kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada ning ei ole vajadust eraldi selgitada kompromissi tulemusel tekkivaid õiguslikke tagajärgi. 5. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohus jätab menetluskulud, milles pooled kompromissis kokku ei leppinud, poolte endi kanda. 6. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. Vastavalt TsMS § 661 lg-le 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled ei ole kompromisslepingust nähtuvalt lühendanud ega välistanud määruskaebuse esitamise õiguse. Maarja-Liis Lall Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 2 (2)