2-24-126936/13 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

2-24-126936

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. veebruar 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-24-126936

Tsiviilasi

P.M hagi Nordscan HR Services OÜ vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

942,67 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: P.M (isikukood XXX;

Kostja:

Nordscan HR Services OÜ (registrikood

14990561; asukoht XXX, 10132), seaduslik esindaja D.L

(e-post XXX)

Menetlusliik

Lihtmenetlus, kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista kostjalt Nordscan HR Services OÜ (registrikood 14990561) hageja P.M

(isikukood XXX) kasuks välja hageja ja kostja vahel 02.01.2024 sõlmitud

üürilepingust (korter asukohaga xxxxxxxxxxxx tulenev võlgnevus 579,28 eurot.

3. Jätta hagi rahuldamata 165,86 euro (kõrvalkulud 10 eurot ja leppetrahv 155,86

eurot) nõudes ja 197,53 euro nõudes, mis on kostjalt hageja kasuks välja

mõistetud Pärnu Maakohtu 13.11.2024 maksekäsuga nr 2-24-126936.

Menetluskulud

4. Jätta menetluskulud 61,5% ulatuses Nordscan HR Services OÜ kanda ja 38,5%

ulatuses P.M kanda.

5. Mõista kostjalt Nordscan HR Services OÜ hageja P.M kasuks välja

menetluskulud summas 150,68 eurot.

6. Jätta Nordscan HR Services OÜ-le hüvitamisele kuuluvate menetluskulude

rahaline suurus nende puudumise tõttu kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

1

2-24-126936

Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. P.M esitas 24.07.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult

943,96 euro saamiseks. Kohus tegi 25.07.2024 võlgnikule makseettepaneku, võlgnik

Nordscan HR Services OÜ esitas 02.08.2024 nõudele vastuväite. Seoses võlgniku

vastuväitega lõpetati 14.08.2024 maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle menetlemiseks

esimese astme kohtumenetlusse Pärnu Maakohtule. Kohus 13.09.2024 tegi hagejale

ettepaneku esitada oma nõue (hagi) Nordscan HR Services OÜ vastu Pärnu Maakohtule ja

põhjendada seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja esitas hagiavalduse 23.09.2024.

2. Kohus 13.11.2024 tegi Nordscan HR Services OÜ poolt tunnustatud ulatuses P.M nõude

kohta osalise maksekäsu ja kohustas võlgnikku Nordscan HR Services OÜ tasuma

avaldajale P.M AS võlgnevus summas 197,53 eurot.

3. 14.11.2024 määrusega jättis kohus 23.09.2024 hagiavalduse käiguta kohustades hagejat

esitama nõuetekohane hagiavaldus terviktekstina. Uus hagiavalduse terviktekst esitati

kohtule 28.11.2024.

4. Kohus võttis hagi 02.01.2025 määrusega menetlusse.

Hageja nõue

5. Hageja palub mõista kostjalt välja poolte vahel 02.01.2024 sõlmitud korteri, asukohaga

xxxxxxxxxxx üürilepingust tulenev võlgnevus: aprill 2024 elekter 55,98 eurot +

kommunaalkulud 63,57 eurot + TV ja Internet 40,51, kokku 160,06 eurot; mai 2024 elekter

28,53 eurot + kommunaalkulud 63,57 eurot + TV ja Internet 40,51, kokku 132,61 eurot;

mai 2024 üür 300 eurot; trahv koristamata jätmise eest 200 eurot ja saamata jäänud

üüritulu 01-10.06.2024 450 eurot. Hageja arvestab kostja poolt tasutud tagatisraha 300

eurot võlgnevuse katteks, kostja võlgnevus hageja ees on 942,67 eurot. Leping oli sõlmitud

perioodiks 02.01.2024-31.05.2024. Hageja saatis kostjale16.04.2024 hoiatuse üürilepingu

ennetähtaegse ülesütlemise kohta alates 01.05.2024 juhul, kui kostja ei maksa võlgu

(seisuga 10.04.2024 summas 804,52 eurot). Kuna kostja maksis 18.04.2024 300 eurot ja

30.04.2024 504,52 eurot jäi lepingu ülesütlemine ära.

Kostja seisukohad

6. Kostjale on 28.11.2024 hagiavaldus koos lisadega ja 02.01.2025 hagi menetlusse võtmise

määrus kätte toimetatud 02.01.2025 kostja seaduslikule esindajale kättetoimetamisportaali

KÄPO kaudu kättetoimetamise teel. Kostja kohtu määratud tähtajaks (16.01.2024) hagile

ei vastanud.

Kohtu põhjendused

7. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 menetleb kohus hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus

sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind

ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega

7000 eurole.

8. Kuigi asjas on täidetud TSMS § 407 lg 1 eeldused asja lahendamiseks tagaseljaotsusega, ei

pea kohus selles asjas tagaselja otsuse tegemist õigeks, kuna leiab, et hageja nõue tuleb

2

2-24-126936

jätta osaliselt rahuldamata. Riigikohtu tsiviilkolleegium oma praktikas on korduvalt

väljendanud seisukohta, et tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus ja

keeruliste õigusküsimuste puhul tuleb eelistada sisulist lahendamist. //…//

Tagaseljaotsusega ei või rahuldada nõuet, mida tavaotsusega õiguslikult ei rahuldataks.

Õiguslikult põhjendamata hagi jätab kohus ka hagile vastamata jätmise korral rahuldamata

(TsMS § 407 lg 6). (vt RKTKm 03.05.2017 nr 3-2-1-21-17, p 16).

9. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja §

444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda mistahes asjaoludel. TsMS §

444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas

osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused,

märkimisega. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama,

miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda

tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16)

10. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama

neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi

poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle

omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu

kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest

avaldustest.

11. Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning hinnanud hagile lisatud tõendeid, leiab, et hagi on

põhjendatud osaliselt ja tuleb osaliselt rahuldada.

12. Hagiavalduse asjaolude ja sellele lisatud tõenditega loeb kohus tõendatuks järgmised

asjaolud. Hageja ja kostja sõlmisid 02.01.2024 eluruumi üürilepingu (dtl 66-69), milles

leppisid kokku, et üürileandja üürib ja üürnik võtab kasutusse korteri aadressil

xxxxxxxxxxxxx(lepingu p 1.1), leping jõustub allkirjastamisest ja kehtib kuni 31.05.2024

(lepingu p 2.1). Üürnik on lepinguga kohustunud tasuma üüri 300 eurot kuus ja tagatisraha

300 eurot, üür tuleb tasuda iga kuu eest ettemaksuna hiljemalt kalendrikuu 10 kuupäevaks

(lepingu p 3.1-3.2). Pooled on kokku leppinud, et üürnik tasub eluruumi kasutamisega

seotud kõrvalkulud, sh elektrienergia, vesi- ja kanalisatsioon, haldusteenus, prügivedu,

üldkoristus (lepingu p 3.3). Pooled on samuti kokku leppinud, et lepingu lõppemisel peab

olema üüripind koristatud, kui seda ei koristata, makstakse koristamiskulud 200 eurot

ulatuses (lepingu p 7.1). Lepingu kohaselt kui üürnik viivitab eluruumi üleandmisega,

kohustub ta tasuma üüri ja kõrvalkulud üleandmisega viivitatud aja eest, samuti hüvitama

üürileandjale viivitusega tekitatud kahju (p 7.4).

13. Üürilepingu kehtivuse ajal tekkinud kõrvalkulude suurust tõendab hageja arvega nr

641913094154, väljavõttega halduskuludest, arvega nr 20240431835004, arvega nr

641442805245, arvega nr 20240532570591 (dtl 71-78), asjaolu, et lepingu lõppemise ajaks

ei olnud üürnik võtmeid tagastanud pöördumise ja e-kirjavahetusega (dtl 79-80. Seda, et

võtmete tagastamisega tekkis hagejale kahju, kuna korterit ei olnud kostjast tulenevalt

võimalik välja üürida perioodil 01.06-10.06.2024 ja kahju suurust tõendab hageja teise

sarnase korteri üürilepinguga samast perioodist (dtl 81). Asjaolu, et korter oli lepingu

lõppemise järel koristamata tõendavad hagiavaldusele lisatud fotod korteri seisukorrast

31.05.2024 (dtl 82-92).

14. Üürilepingu mõiste tuleneb VÕS § 271 mille kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik

(üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub

3

2-24-126936

maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Hagiavalduse kohaselt on hageja täitnud enda

lepingulise kohustuse ning andnud kostja kasutusse korteri aadressil xxxxxxxxxxxxxxx

Kostjal oli lepingust tulenevalt kohustus maksta üürileandjale üüri summas 300 eurot.

Hagiavalduse kohaselt on kostja poolt tasumata mai kuu üür summas 300 eurot. Seega on

hagejal õigus nõuda kostjalt üüri summas 300 eurot väljamõistmist ning kohus rahuldab

esitatud nõude.

15. VÕS § 292 lg 1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud

asjaga seotud kulusid (edaspidi kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või

kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega ja ei seondu

lepingueseme parendamise või selle puuduse kõrvaldamisega. VÕS § 292 lg 11 näeb ette,

et eluruumi üürilepingu korral peab üürnik mõistlikus, proportsionaalses ja ettenähtavas

ulatuses kandma terve hoone lepingujärgses seisundis hoidmiseks ja parendamiseks

vajalikke kulusid (edaspidi hoone korrashoiu- ja parenduskulud) üksnes juhul, kui selles on

lepingu sõlmimisel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud.

16. Lepingust tulenevalt on pooled kokku leppinud, et üürnik tasub järgmised kõrvalkulud:

elektrienergia, vesi ja kanalisatsioon, haldusteenus, prügivedu ja üldkoristus. Kohus on

seisukohal, et tänavakoristuskulu (hagiavalduse lisa nr 6, dtl 76) on hõlmatud poolte vahel

kokku lepitud üldkoristuse kuludega.

17. Hagiavalduse lisast nr 6 nähtub, et igakuised kommunaalkulud sisaldavad ka tasu

raamatupidamisteenuse eest (mais 5 eurot ja juunis 5 eurot) kokku summas 10 eurot.

Lepingust ei nähtu poolte kokkulepet, et nimetatud kulu jääb üürniku kanda. Ka ei saa

raamatupidamiskulu lugeda kuluks, mis on vajalik terve hoone lepingujärgses seisundis

hoidmiseks ja parendamiseks. Kohus on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et hagejal

puudub õigus nõuda kostjalt raamatupidamisteenuse eest makstavat tasu ning jätab

rahuldamata üürilepingu kõrvalkulude nõude summas 10 eurot. Kohus rahuldab eeltoodust

tulenevalt hageja kõrvalkulude nõude osaliselt, summas 282,67 eurot.

18. Pooled on kokku leppinud, et üürnik vabastab ja annab korteri üle lepingu kehtivuse

viimasel päeval ning koristab üüripinna(üürilepingu p 7.1, dtl 68). Kui üüripinda ei

koristata, siis makstakse koristamisekulud 200 euro ulatuses. Kohus on seisukohal, et

eeltoodud tingimuse näol on tegemist leppetrahviga VÕS § 158 mõistes, st tegemist on

lepingut rikkunud lepingupoole kohustusega maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus

määratud rahasumma. VÕS § 287 lg 3 kohaselt on üürisuhtes leppetrahvide rakendamine

lubatud kui on täidetud samas sättes toodud eeldused: kokkulepe on kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis, leppetrahv on ette nähtud olukorraks, kus üürnik rikub

oluliselt mitterahalist kohustust ning rikkumine, millega seoses leppetrahvi maksmises

kokku lepiti on kindlaks määratud. Nimetatud eeldused on praegusel juhul täidetud ehk

hageja poolt kostjalt leppetrahvi nõudmine on lubatav.

19. Seadusega on sätestatud piirid eluruumi üürimisel kohaldatava leppetrahvi suurusele. VÕS

§ 287 lg 4 ütleb, et käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud leppetrahvi suurus ühe

rikkumise kohta ei tohi ületada 10 protsenti kokkulepitud üürist ning ka kõrvalkuludest ja

hoone korrashoiu- ja parenduskuludest, juhul kui viimaseid peab kokkuleppe kohaselt

kandma üürnik, ühe kuu kohta. Üürnikult ühes kuus nõutavate leppetrahvide summa ei tohi

ületada 20 protsenti kokkulepitud üürist ning ka kõrvalkuludest ja hoone korrashoiu- ja

parenduskuludest, juhul kui viimaseid peab kokkuleppe kohaselt kandma üürnik, ühe kuu

kohta. Käesoleval juhul on pooled kokku leppinud, et ühe kuu üür on 300 eurot. Lisaks on

kostjal kohustus tasuda kõrvalkulud ning hoone korrashoiu- ja parenduskulud. Arvestades,

et lähtuda tuleb kõrvalkuludest ja hoone korrashoiu- ja parenduskuludest ühe kuu kohta,

mis hagiavalduse kohaselt on olnud kuude lõikes erinevad, peab kohus asjakohaseks

4

2-24-126936

lähtuda keskmisest kõrvalkuludest ja hoone korrashoiu- ja parenduskuludest ühe kuu

kohta, millest on maha arvatud raamatupidamiskulu, mille tasumise kohustuse puudumise

kostjal on kohus eelpool tuvastanud. Seega ühes kuus tasumisele kuuluvateks

kõrvalkuludeks ning hoone korrashoiu- ja parenduskuludeks kujuneb (160,06+132,61-10)/

2=141,34 eurot. Hagejal on VÕS § 287 lg 4 alusel õigus kostjalt nõuda leppetrahvi

summas, mis moodustab 10% 300+141,43=441,43 eurost ehk summas 44,14 eurot.

Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hageja leppetrahvi nõude osaliselt summas 44,14

eurot ning jätab rahuldamata summas 155,86 eurot.

20. VÕS § 127 lg 1 ütleb, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju

hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Lepingulist kohustust

rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku

tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju

tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3). Varaliseks kahjuks on

eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu ning saamata jäänud tulu on kasu,

mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu,

tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS §

128 lg 2 ja 4).

21. Kohus on seisukohal, et hageja poolt nõutav kahju seoses sellega, et kostja tagastas üüritud

eluruumi võtmed hagejale 10-päevase hilinemisega oli kostjale lepingu sõlmimise ajal ette

nähtav. Hageja nõude aluseks oleva üürilepingu kohaselt on üürnik kohustatud üüripinna

üürileandjale üle andma lepingu kehtivuse viimasel päeval ning üleandmise kohta pidi

lepingu kohaselt koostatama eluruumi ülevõtmise akt (lepingu p 7.1, ja 7.2). Hagiavalduses

toodud asjaoludest nähtuvalt sisenes hageja lepingus kokkulepitud korteri üleandmise

päeval korterisse koos maakleriga ehk kostja ei viibinud sel päeval korteris ning korteri

üleandmist lepingus kokku lepitud kujul toimunud ei ole.

22. Pooled on kokku leppinud, et korteri üleandmisega viivitamisel kohustub üürnik tasuma

üüri ja kõrvalkulud üleandmisega viivitatud aja eest, samuti hüvitama üürileandjale

viivitusega tekitatud kahju (lepingu p 7.3). Korterivõtmete üürileandjale tagastamisega

viivitamine võrdub kohtu hinnangul korteri üleandmisega viivitamisega, sest takistab

üürileandjal korteri välja üürimist järgmiseks perioodiks. Üürileandjal ei ole võimalik

korterit järgmistele inimestele välja üürida olukorras, kus eksisteerib võimalus, et varasem

üürnik enda käsutuses olevate võtmetega korterisse siseneb.

23. Lepingu kohaselt on üürileandjal võimalik kasutada mitut õiguskaitsevahendit, kui korterit

õigeaegselt üle ei anta. Hageja on valinud üleandmisega viivitamisega seoses tekkinud

kahju hüvitamise nõudmise. Hageja on hinnanud, et seoses kostjast tuleneva võimatusega

korteri välja üürida perioodil 01-10.06.2024 kaotas ta üüritulus orienteeruvalt 600 eurot.

Kostjalt nõuab hageja tekkinud kahju hüvitamist summas 450 eurot.

24. Kahju tekkimist ja selle suurust tõendab hageja perioodiks 03.06-04.07.2024 sõlmitud

üürilepinguga, mille kohaselt tuli aadressil xxxxxxxxxxx asuva korteri üürina tasuda 1800

eurot. Leping on soome keelne. TsMS § 405 lg 1 p 5 lubab kohtul kõrvale kalduda tõendite

esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka

seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole

antud vande all. Kohtu hinnangul on esitatud üürilepingu sisu arusaadav ning selle pinnalt

on võimalik hinnata hagejale tekkinud kahju suurust.

25. Kohus loeb üldteadaolevaks, et suvisel perioodil on Pärnu linnas korterite üürihinnad

märkimisväärselt kõrgemad võrreldes talvise perioodiga. See tuleneb asjaolust, et korterid

üüritakse välja suvehooajale omaselt lühikeste tähtaegadega. Sellisel juhul on

mõnepäevase lepingu aluse makstav üür võrreldavas suurusjärgus sama pinna eest küsitava

5

2-24-126936

üüriga ühe kuu kohta talvisel perioodil. Seega on asjakohane lähtuda analoogse korteri

üürilepingust, mis on sõlmitud samuti suveperioodiks ning pikemaks perioodiks, kui 1-2

päeva. Hageja on hinnanud endale tekkinud kahju suuruseks 600 eurot (brutos), mille

hüvitamist soovib summas 450 eurot. Kohtu hinnangul kuulub nõue rahuldamisele. Hageja

on tõendanud, et sarnase korteri välja üürimisel üheks kuuks Pärnu linnas suveperioodil

oleks ta teeninud tulu 1800 eurot. Kostjast tulenevalt ei olnud hagejal võimalik endale

kuuluvat korterit välja üürida 10 päeva, seega on usutav, et hagejale tekkis seetõttu kahju

summas 600 eurot. Kuna hageja nõuab kostjalt kahju summas 450 eurot ning TsMS § 5 lg

1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, rahuldab kohus

hageja kahjunõude summas 450 eurot.

26. VÕS § 308 lg 1 kohaselt võib eluruumi üürilepinguga ette näha, et üürnik maksab

lepingust tulenevate nõuete tagamiseks üürileandjale tagatisraha kuni kolme kuu üüri

ulatuses. Lepingu kohaselt pidi kostja tasuma hagejale tagatisraha summas 300 eurot

(lepingu p 4.1), mis tagab üürileandjale lepingust tulenevate rahaliste nõuete, sh üüri,

kõrvalkulude, võimalliku kahjuhüvitise ja kulutuste eest tasumise nõude täitmist ning

juhul, kui üürnik ei täida lepingust tulenevat rahalist kohustust on üürileandjal õigus

rahuldada üürniku kohustusele vastav nõue tagatisraha arvelt (lepingu p 4.2). VÕS § 308 lg

3 ütleb, et üürnik võib nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu

jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu. Tsiviilasja

materjalide kohaselt lõppes poolte vahel sõlmitud üürileping selle tähtaja saabumisega

31.05.2024. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu poolte vahel

02.01.2024 sõlmitud üürilepingust tuleneva võlgnevuse nõudes 24.07.2024 ning

makseettepanek on kostjale kätte toimetatud 25.07.2024 e-toimiku menetlemise

infosüsteemi kaudu (Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna 14.08.2024 määrus nr 2-24-

126936, dtl 1). Seega on hageja teatanud kostjale enda nõudest VÕS § 308 lg 3 sätestatud

tähtja jooksul, kostja on kaotanud õiguse nõude tagatisraha tagastamist ning hageja on

õiguspäraselt lugenud enda nõuded kostja vastu tagatisraha ulatuses rahuldatuks.

27. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kohus 13.11.2024 teinud võlgniku Nordscan HR

Services OÜ (registrikood 14990561) poolt tunnustatud ulatuses P.M (isikukood XXX)

nõude kohta osalise maksekäsu ning kohustanud kostjat tasuma hagejale võlgnevuse

summas 197,53 eurot. Kohus lõpetas nimetatud maksekäsuga menetluse võlgniku poolt

02.08.2024 vastuväites tunnustatud põhinõude 197,53 euro osas. 13.11.2024 maksekäsk

jõustus 10.12.2024. Hageja poolt 23.09.2024 esitatud hagiavalduses ja 28.11.2024 esitatud

hagiavalduses toodud nõuete võrdlemisel tuvastas kohus, et hageja ei ole hagi esitades

arvestanud, et kohus on osalise maksekäsuga hageja nõude summas 197,53 juba

rahuldanud.

28. Kohus on seega tuvastanud, et hagejal on õigus nõuda kostjalt üüri 2024 mai kuu eest

summas 300 eurot, kõrvalkulusid summas 282,67 eurot, leppetrahvi korteri koristamata

jätmise eest summas 44,14 eurot ja varalist kahju summas 450 eurot ehk kokku 1076,81

eurot. Hageja nõue kostja vastu on täidetud tagatisraha summas 300 arvelt ning osaliselt

rahuldatud 13.11.2024 maksekäsuga summas 197,53 eurot. Seega mõistab kohus kostjalt

hageja kasuks välja 1076,81-300-197,53=579,28 eurot.

Menetluskulud

29. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui

kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163). Kohus jaotab

käesolevas asjas menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

6

2-24-126936

30. Hageja menetluskuluks käesolevas asjas on hagi esitamisega seoses tasutud riigilõiv

kogusummas 245 eurot, millest 65 eurot tasus hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse

esitamisel 24.07.2024 ja 180 eurot 23.09.2024.

31. Kohus 13.11.2024 maksekäsus selgitas, et otsustab menetluskuludega seotud küsimused

lõpplahendis, kuna maksekäsu kiirmenetluse kulud kuuluvad TsMS § 172 lg 9 kohaselt

hagimenetluse kulude hulka.

32. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Riigilõivu

näol on tegemist vajaliku menetluskuluga TsMS § 138 lg 2 ja § 139 alusel.

33. Kohus rahuldab hagi 579,28 euro ulatuses, mis on 61,5% nõudest seega tuleb

menetlusekulud jätta nimetatud ulatuses ehk summas 150,68 eurot kostja kanda ning

38,5% ulatuses hageja kanda.

34. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole menetluses osalenud, ei ole

kostjal käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid tekkinud. Kohus määrab, et hageja poolt

kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

35. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS

§ 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt

toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Undrest

kohtunik

7