Legislator Case Law & Legislation
3-24-250/25 AI generated

3-24-250/25 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-24-250/25
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 09.08.2024 selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

Legislator headnote

AI generated

3-24-250/25 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

Keywords

AI generated
exceptional circumstances disciplinary offence proper legal representation hardship grounds organizational deficiency lack of shareholder standing
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.02.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-250

Haldusasi

X kaebus Rapla Vallavalitsuse otsuse peale keelduda

toimetulekutoetuse maksmisest

Menetlusosalised ja esindajad

Kaebaja X

Vastustaja Rapla vald, seaduslik esindaja Gert Villard

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 09.08.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 09.08.2024

otsus muutmata.

2. Jätta poolte apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

Selgitused

Otsus peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21.03.2025.

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 215 lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X taotles 28.11.2023 Rapla Vallavalitsuselt toimetulekutoetust.

3-24-250

2. Rapla Vallavalitsuse hoolekandekomisjon keeldus 21.12.2023 toimetulekutoetuse

maksmisest.

3. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada 21.12.2023 otsus ja

kohustada vastustajat vaatama kaebaja taotlus uuesti läbi.

4. Tallinna Halduskohus jättis 09.08.2024 otsusega kaebuse rahuldamata.

Sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) § 134 lg 1 kohaselt määrab ja maksab

toimetulekutoetust kohaliku omavalitsuse üksus. Kaebajale toimetulekutoetuse määramise

üle otsustas Rapla vald, seega ei ole välispädevust rikutud. SHS § 14 lg 1 järgi kehtestab

kohaliku omavalitsuse üksus sotsiaalhoolekandelise abi andmise korra, mis peab

sisaldama vähemalt sotsiaalteenuste ja -toetuste kirjeldust ja rahastamist ning nende

taotlemise tingimusi ja korda. Kohaliku omavalitsuse üksuse siseselt on toetuste andmise

korra kehtestamise pädevus volikogul vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse

§ 22 lg 1 p-le 5. Rapla Vallavolikogu on sotsiaalhoolekandelise abi andmise korra

kehtestanud 21.12.2020 määrusega nr 18 (edaspidi määrus nr 18). Määruse nr 18 § 2 lg 4

p 1 delegeerib toetuse taotluste menetlemise ülesande Rapla vallavalitsuse

hoolekandekomisjonile. Abi määramise otsustamine on hoolekandekomisjoni pädevuses

(määruse nr 18 § 5 lg 7). Praegusel juhul otsustas kaebajale toimetulekutoetuse määramise

üle hoolekandekomisjon, järelikult ei ole rikutud ka sisepädevust.

Ekslik on kaebaja seisukoht, et toimetulekutoetus ei ole sotsiaaltoetus. Toimetulekutoetus

on üks sotsiaaltoetuse alaliik. Vaidlustamisviite puudumine ei mõjutanud kaebaja

võimalust realiseerida kaebeõigust. Kaebaja viidatud andmebaasi genereeritav vorm ei ole

kasutamiseks kohustuslik. Vastustaja pole otsuse vorminõudeid rikkunud.

Vastustaja põhjendas kaebajale toimetulekutoetuse määramata jätmist sellega, et kaebaja

on olnud pikka aega toimetulekutoetuse saaja ega ole teinud ise midagi, et parandada oma

pere majanduslikku olukorda; kaebaja on menetluses keeldunud koostöö tegemisest ja on

jätnud esitamata perekonnaliikmete pangakontode väljavõtted; tõendite esitamata jätmine

ei võimalda hinnata perekonna tegelikku abivajadust ning kaebaja on ise kinnitanud, et

perekonnal puudub abivajadus. Inimese enda valitud elustiil (otsus mitte minna tööle ja

teenida sissetulekut, vaid elada toetuste najal) ei õigusta avalikest piiratud ressurssidest

toetuse määramist. Toimetulekutoetuse määramine saab olla ajutine (SHS § 131 lg 1) ning

eelistada tuleb abimeetmeid, mis on suunatud võimaluse leidmisele ning isiku suutlikkuse

suurendamisele korraldada oma elu võimalikult iseseisvalt (SHS § 3 lg 1 p 2).

Haldusmenetluses kaebajaga toimunud kirjavahetusest nähtub, et kaebaja ei soovi tööle

minna ega sissetulekut teenida. Kaebaja soovib jääda koduseks, et tegeleda oma lastele

hariduse andmisega. Rahvastikuregistri andmetel on kaebajal kokku 8 last, kellest 5 olid

28.11.2023 seisuga alaealised. Kaebaja leibkonda on arvatud 6 last: 18-, 17-, 14-, 11-, 8-

ja 6-aastane (dtl 95). Kõik lapsed on sellises vanuses, mis võimaldab neil koolis või

lasteaias käia ega eelda lapsevanema pidevat kodus olekut. Kool ei nõustunud kaebaja

sooviga jätta lapsed koduõppele (dtl 114). Kaebaja ei ole välja toonud, mis takistab tema

noorimal lapsel käia lasteaias. Kaebajast endast tingitud asjaolud ei ole sotsiaalne risk,

mille puhul peaks talle osutama sotsiaalabi. Kaebaja selgitused, et tema tööandja on

Sotsiaalkindlustusamet ja tema tööks on laste kasvatamine, on asjakohatud.

Sotsiaalkindlustusamet maksab kaebaja eest sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduse § 6 lg 1

p 1, mitte § 2 lg 1 p 1 alusel. Vastuoluline on kaebaja väide, et tema perekond saab

iseseisvalt hakkama ja puudub abivajadus. Sellisel juhul puuduks tal ka õigus taotleda

toimetulekutoetust. Arvestades inimese omavastutust sotsiaalsete riskidega toimetulekul ja

põhimõtet eelistada abimeetmeid, mis on suunatud võimaluste leidmisele ja isiku

suutlikkuse suurendamisele korraldada oma elu võimalikult iseseisvalt (SHS § 3 lg 1 p 2),

2(4)

3-24-250

ei piirdunud vastustaja uurimiskohustus üksnes kaebaja sissetulekute ja kulude

väljaselgitamisega, vaid ta võis uurida ka põhjusi, mis on perekonna abivajaduse

põhjustanud ning miks ei ole kaebaja ise perekonna majandusliku olukorra parandamiseks

pikema aja jooksul midagi teinud (SHS § 15 lg 2). Tegemist ei olnud lubamatu

sekkumisega era- ja perekonnaellu. Kaebajal on kohustus tõendada enda ja perekonna

sissetulekuid ning eluasemekulusid (SHS § 132 lg-d 3 ja 4). Haldusorganil on piiratud

võimalused koguda taotleja kohta andmeid. Kaebaja viited isikuandmete kaitele on

otsitud. Vastustajal on õiguslik alus nõuda kaebajalt kontoväljavõtteid ja neid töödelda,

sest tegu on kohaliku omavalitsuse üksusele seadusega pandud ülesande täitmisega.

Kaebaja esitatud maksekorraldused ja lepingud, mis on sõlmitud pereliikmete vahel (dtl

99‒101), ei tõenda perekonnal tekkinud tegelikke kulusid. Kuna toimetulekutoetuse

määramisel tuleb arvestada kõigi pereliikmete sissetulekutega, sh laste omaga, saab

kaebaja esitatud tõendeid käsitada raha liigutamisena pereliikmete vahel, mis ei mõjuta

perekonna sissetulekute ega väljaminekute kogumahtu.

SHS § 134 lg 2 järgi määratakse toimetulekutoetus 5 tööpäeva jooksul pärast kõikide

dokumentide esitamist. Praegusel juhul ei ole kaebaja toetuse määramiseks kõiki vajalikke

tõendeid esitanud. Vastustajal tuli korduvalt kaebajale seda kohustust selgitada. Seega ei

põhjustanud menetluse viibimist vastustaja, vaid kaebaja.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. X esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada

halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.

Valla hoolekandekomisjon on rikkunud menetlusreegleid ja -tähtaegu. Tegemist on riigi

korraldatava abiga ja hoolekandekomisjonil ei olnud pädevust võtta vastu vaidlustatud

otsust.

Toimetulekutoetuse menetluses ei hinnata taotleja abivajadust.

Toimetulekutoetusel on arvestamise alused, s.t tuleb osata arvutada. Kuid arvutamisoskus

pole vajalik, kui toimetulekutoetuse pakkumine, määramine ja maksmine toimub

sotsiaalkaitse infosüsteemi kaudu, milles on juba olemas algandmed. Toimetulekutoetuse

arvestamiseks ei pea esitama pangakonto väljavõtteid. Toetus on ühekordne ja selle

saamisel pole ajalist piirangut. Töö on inimese mis tahes tegevus, millega ta otseselt või

kaudselt loob endale elatusvahendid. Halduskohtu seisukoht töötamise kohta on ebaõige.

Töötamine pole seotud töise sissetuleku saamisega. Vastustaja ja kohus on tähelepanuta

jätnud sellised töö tegemise vormid nagu vabatahtlik töö ja töötamine pere heaks. Tasuta

töö tegemisega kaasnevat tulu võib vaadelda kui negatiivset sissetulekut, mille tulemusel

perekonna vara ei suurene, küll aga saab niiviisi minimeerida perekonna väljaminekuid.

Vald ei taganud andmesubjekti andmete töötlemise läbipaistvust ega pidanud kinni

isikuandmete töötlemise korrast. Kohtul on raske aru saada toimetulekutoetuse andmise

põhimõttest ja sellest, et toimetulekutoetust ei saa samastada kohaliku omavalitsuse

üksuse korraldatava abiga ning kohaliku omavalitsuse üksuse poolt kehtestatud

sotsiaalhoolekandelise abi andmise korraga. Kohtu põhjendused vastustaja tegevuse

õiguspärasuse kohta ei ole pädevad.

6. Rapla vald palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohtu hinnangul on apellatsioonkaebus põhjendamatu ja tuleb jätta

rahuldamata. Halduskohtu otsus jääb muutmata (HKMS § 200 p 1).

3(4)

3-24-250

8. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja etteheitega, et vastustaja ei määranud kaebajale

tähtaega taotluse puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja kinnitab ka ise, et sai 29.11.2023

vastustajalt järgmise sisuga kirja:

Vestlesime täna telefonis Teie esitatud

toimetulekutoetuse taotlusest. Palusin esitada viimase 3 kuu pangaväljavõte kõikide Teie

leibkonna liikmete olemasolevatest pangakontodest. Enne pangakonto väljavõtete

esitamist ei saa menetlusega edasi minna. Taotluse läbi vaatamata jätmise aluseks saab

olla puudus, mis takistab taotluse sisulist lahendamist (vt Riigikohtu 20.06.2013 määrus

asjas nr 3-3-1-34-13, p 9). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et

vastustajal on õigus nõuda kaebaja majandusliku seisu terviklikuks hindamiseks kaebaja

ja tema perekonnaliikmete arvelduskontode väljavõtteid (SHS § 132 lg 3,

sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (edaspidi SÜS) § 21 lg 1 p 1 ja § 30 lg 2,

haldusmenetluse seaduse § 38 lg 3; Tallinna Ringkonnakohtu 16.12.2020 otsus nr 3-20-

305, p 11). SÜS § 21 lg 1 p 1 ja SHS § 132 lg 3 näevad nende koosmõjus ette

toimetulekutoetuse taotleja kohustuse esitada hüvitise andjale kõik hüvitise andmise

seisukohast olulised andmed (sh tõendid netosissetuleku kohta). SÜS § 30 lg-st 2 tuleneb

hüvitise andjale õigus kontrollida hüvitise andmise aluseks olevaid asjaolusid ja kogutud

tõendite õigsust. Taotleja perekonnaliikmete majandusliku seisundi kindlakstegemine on

toimetulekutoetuse maksmise vältimatu eeldus.

9. Kaebaja on seisukohal, et toimetulekutoetuse näol on tegemist riigi korraldatava abiga ja

hoolekandekomisjonil ei olnud pädevust teha vaidlustatud otsust. Ringkonnakohus

kaebaja sellise seisukohaga ei nõustu. Toimetulekutoetust määrab ja maksab kohaliku

omavalitsuse üksus jooksvaks kuuks SHS-is kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras

(SHS § 134 lg 1). Kohaliku omavalitsuse volikogu on pädev määrama, milline

vallavalitsuse struktuuriüksus lahendab sotsiaaltoetuste taotlusi, sh riigi vahenditest

makstava toimetulekutoetuse taotlusi.

10. Ka muus osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega ega korda neid

(HKMS § 201 lg 4). Toetuse taotleja on kohustatud tegema jõupingutusi oma materiaalse

olukorra parandamiseks1. Toimetulekutoetuse eesmärk ei ole toetada isikule

harjumuspäraseks kujunenud elustiili, vaid soodustada toimetulekutoetuse saajate tööle

naasmist2. Tõendid ei kinnita kaebaja etteheidet, et vastustaja ei taganud andmesubjektile

andmete töötlemise läbipaistvust ega pidanud kinni isikuandmete kaitse korrast.

11. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning

halduskohtu otsus muutmata.

12. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja võimalikud menetluskulud

apellatsiooniastmes HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja ei ole esitanud

ringkonnakohtule andmeid menetluskulude kandmise kohta, mistõttu jäävad ka tema

võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

1 Riigikogu XIII koosseisu 490 SE seletuskiri, lk 12. Kättesaadav

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/b1171220-cc24-40c7-93a2-929492e10e9e/

2 Samas, lk 18.

4(4)