3-24-250/25 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedJätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 09.08.2024 selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja
Legislator headnote
AI generated3-24-250/25 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
19.02.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-24-250
Haldusasi
X kaebus Rapla Vallavalitsuse otsuse peale keelduda
toimetulekutoetuse maksmisest
Menetlusosalised ja esindajad
Kaebaja X
Vastustaja Rapla vald, seaduslik esindaja Gert Villard
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 09.08.2024 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 09.08.2024
otsus muutmata.
2. Jätta poolte apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
Selgitused
Otsus peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult
teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21.03.2025.
Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse
14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest
arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 215 lg 3).
Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal
selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja
kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja
esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. X taotles 28.11.2023 Rapla Vallavalitsuselt toimetulekutoetust.
3-24-250
2. Rapla Vallavalitsuse hoolekandekomisjon keeldus 21.12.2023 toimetulekutoetuse
maksmisest.
3. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada 21.12.2023 otsus ja
kohustada vastustajat vaatama kaebaja taotlus uuesti läbi.
4. Tallinna Halduskohus jättis 09.08.2024 otsusega kaebuse rahuldamata.
Sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) § 134 lg 1 kohaselt määrab ja maksab
toimetulekutoetust kohaliku omavalitsuse üksus. Kaebajale toimetulekutoetuse määramise
üle otsustas Rapla vald, seega ei ole välispädevust rikutud. SHS § 14 lg 1 järgi kehtestab
kohaliku omavalitsuse üksus sotsiaalhoolekandelise abi andmise korra, mis peab
sisaldama vähemalt sotsiaalteenuste ja -toetuste kirjeldust ja rahastamist ning nende
taotlemise tingimusi ja korda. Kohaliku omavalitsuse üksuse siseselt on toetuste andmise
korra kehtestamise pädevus volikogul vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse
§ 22 lg 1 p-le 5. Rapla Vallavolikogu on sotsiaalhoolekandelise abi andmise korra
kehtestanud 21.12.2020 määrusega nr 18 (edaspidi määrus nr 18). Määruse nr 18 § 2 lg 4
p 1 delegeerib toetuse taotluste menetlemise ülesande Rapla vallavalitsuse
hoolekandekomisjonile. Abi määramise otsustamine on hoolekandekomisjoni pädevuses
(määruse nr 18 § 5 lg 7). Praegusel juhul otsustas kaebajale toimetulekutoetuse määramise
üle hoolekandekomisjon, järelikult ei ole rikutud ka sisepädevust.
Ekslik on kaebaja seisukoht, et toimetulekutoetus ei ole sotsiaaltoetus. Toimetulekutoetus
on üks sotsiaaltoetuse alaliik. Vaidlustamisviite puudumine ei mõjutanud kaebaja
võimalust realiseerida kaebeõigust. Kaebaja viidatud andmebaasi genereeritav vorm ei ole
kasutamiseks kohustuslik. Vastustaja pole otsuse vorminõudeid rikkunud.
Vastustaja põhjendas kaebajale toimetulekutoetuse määramata jätmist sellega, et kaebaja
on olnud pikka aega toimetulekutoetuse saaja ega ole teinud ise midagi, et parandada oma
pere majanduslikku olukorda; kaebaja on menetluses keeldunud koostöö tegemisest ja on
jätnud esitamata perekonnaliikmete pangakontode väljavõtted; tõendite esitamata jätmine
ei võimalda hinnata perekonna tegelikku abivajadust ning kaebaja on ise kinnitanud, et
perekonnal puudub abivajadus. Inimese enda valitud elustiil (otsus mitte minna tööle ja
teenida sissetulekut, vaid elada toetuste najal) ei õigusta avalikest piiratud ressurssidest
toetuse määramist. Toimetulekutoetuse määramine saab olla ajutine (SHS § 131 lg 1) ning
eelistada tuleb abimeetmeid, mis on suunatud võimaluse leidmisele ning isiku suutlikkuse
suurendamisele korraldada oma elu võimalikult iseseisvalt (SHS § 3 lg 1 p 2).
Haldusmenetluses kaebajaga toimunud kirjavahetusest nähtub, et kaebaja ei soovi tööle
minna ega sissetulekut teenida. Kaebaja soovib jääda koduseks, et tegeleda oma lastele
hariduse andmisega. Rahvastikuregistri andmetel on kaebajal kokku 8 last, kellest 5 olid
28.11.2023 seisuga alaealised. Kaebaja leibkonda on arvatud 6 last: 18-, 17-, 14-, 11-, 8-
ja 6-aastane (dtl 95). Kõik lapsed on sellises vanuses, mis võimaldab neil koolis või
lasteaias käia ega eelda lapsevanema pidevat kodus olekut. Kool ei nõustunud kaebaja
sooviga jätta lapsed koduõppele (dtl 114). Kaebaja ei ole välja toonud, mis takistab tema
noorimal lapsel käia lasteaias. Kaebajast endast tingitud asjaolud ei ole sotsiaalne risk,
mille puhul peaks talle osutama sotsiaalabi. Kaebaja selgitused, et tema tööandja on
Sotsiaalkindlustusamet ja tema tööks on laste kasvatamine, on asjakohatud.
Sotsiaalkindlustusamet maksab kaebaja eest sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduse § 6 lg 1
p 1, mitte § 2 lg 1 p 1 alusel. Vastuoluline on kaebaja väide, et tema perekond saab
iseseisvalt hakkama ja puudub abivajadus. Sellisel juhul puuduks tal ka õigus taotleda
toimetulekutoetust. Arvestades inimese omavastutust sotsiaalsete riskidega toimetulekul ja
põhimõtet eelistada abimeetmeid, mis on suunatud võimaluste leidmisele ja isiku
suutlikkuse suurendamisele korraldada oma elu võimalikult iseseisvalt (SHS § 3 lg 1 p 2),
2(4)
3-24-250
ei piirdunud vastustaja uurimiskohustus üksnes kaebaja sissetulekute ja kulude
väljaselgitamisega, vaid ta võis uurida ka põhjusi, mis on perekonna abivajaduse
põhjustanud ning miks ei ole kaebaja ise perekonna majandusliku olukorra parandamiseks
pikema aja jooksul midagi teinud (SHS § 15 lg 2). Tegemist ei olnud lubamatu
sekkumisega era- ja perekonnaellu. Kaebajal on kohustus tõendada enda ja perekonna
sissetulekuid ning eluasemekulusid (SHS § 132 lg-d 3 ja 4). Haldusorganil on piiratud
võimalused koguda taotleja kohta andmeid. Kaebaja viited isikuandmete kaitele on
otsitud. Vastustajal on õiguslik alus nõuda kaebajalt kontoväljavõtteid ja neid töödelda,
sest tegu on kohaliku omavalitsuse üksusele seadusega pandud ülesande täitmisega.
Kaebaja esitatud maksekorraldused ja lepingud, mis on sõlmitud pereliikmete vahel (dtl
99‒101), ei tõenda perekonnal tekkinud tegelikke kulusid. Kuna toimetulekutoetuse
määramisel tuleb arvestada kõigi pereliikmete sissetulekutega, sh laste omaga, saab
kaebaja esitatud tõendeid käsitada raha liigutamisena pereliikmete vahel, mis ei mõjuta
perekonna sissetulekute ega väljaminekute kogumahtu.
SHS § 134 lg 2 järgi määratakse toimetulekutoetus 5 tööpäeva jooksul pärast kõikide
dokumentide esitamist. Praegusel juhul ei ole kaebaja toetuse määramiseks kõiki vajalikke
tõendeid esitanud. Vastustajal tuli korduvalt kaebajale seda kohustust selgitada. Seega ei
põhjustanud menetluse viibimist vastustaja, vaid kaebaja.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
5. X esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada
halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.
Valla hoolekandekomisjon on rikkunud menetlusreegleid ja -tähtaegu. Tegemist on riigi
korraldatava abiga ja hoolekandekomisjonil ei olnud pädevust võtta vastu vaidlustatud
otsust.
Toimetulekutoetuse menetluses ei hinnata taotleja abivajadust.
Toimetulekutoetusel on arvestamise alused, s.t tuleb osata arvutada. Kuid arvutamisoskus
pole vajalik, kui toimetulekutoetuse pakkumine, määramine ja maksmine toimub
sotsiaalkaitse infosüsteemi kaudu, milles on juba olemas algandmed. Toimetulekutoetuse
arvestamiseks ei pea esitama pangakonto väljavõtteid. Toetus on ühekordne ja selle
saamisel pole ajalist piirangut. Töö on inimese mis tahes tegevus, millega ta otseselt või
kaudselt loob endale elatusvahendid. Halduskohtu seisukoht töötamise kohta on ebaõige.
Töötamine pole seotud töise sissetuleku saamisega. Vastustaja ja kohus on tähelepanuta
jätnud sellised töö tegemise vormid nagu vabatahtlik töö ja töötamine pere heaks. Tasuta
töö tegemisega kaasnevat tulu võib vaadelda kui negatiivset sissetulekut, mille tulemusel
perekonna vara ei suurene, küll aga saab niiviisi minimeerida perekonna väljaminekuid.
Vald ei taganud andmesubjekti andmete töötlemise läbipaistvust ega pidanud kinni
isikuandmete töötlemise korrast. Kohtul on raske aru saada toimetulekutoetuse andmise
põhimõttest ja sellest, et toimetulekutoetust ei saa samastada kohaliku omavalitsuse
üksuse korraldatava abiga ning kohaliku omavalitsuse üksuse poolt kehtestatud
sotsiaalhoolekandelise abi andmise korraga. Kohtu põhjendused vastustaja tegevuse
õiguspärasuse kohta ei ole pädevad.
6. Rapla vald palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohtu hinnangul on apellatsioonkaebus põhjendamatu ja tuleb jätta
rahuldamata. Halduskohtu otsus jääb muutmata (HKMS § 200 p 1).
3(4)
3-24-250
8. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja etteheitega, et vastustaja ei määranud kaebajale
tähtaega taotluse puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja kinnitab ka ise, et sai 29.11.2023
vastustajalt järgmise sisuga kirja:
Vestlesime täna telefonis Teie esitatud
toimetulekutoetuse taotlusest. Palusin esitada viimase 3 kuu pangaväljavõte kõikide Teie
leibkonna liikmete olemasolevatest pangakontodest. Enne pangakonto väljavõtete
esitamist ei saa menetlusega edasi minna. Taotluse läbi vaatamata jätmise aluseks saab
olla puudus, mis takistab taotluse sisulist lahendamist (vt Riigikohtu 20.06.2013 määrus
asjas nr 3-3-1-34-13, p 9). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et
vastustajal on õigus nõuda kaebaja majandusliku seisu terviklikuks hindamiseks kaebaja
ja tema perekonnaliikmete arvelduskontode väljavõtteid (SHS § 132 lg 3,
sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (edaspidi SÜS) § 21 lg 1 p 1 ja § 30 lg 2,
haldusmenetluse seaduse § 38 lg 3; Tallinna Ringkonnakohtu 16.12.2020 otsus nr 3-20-
305, p 11). SÜS § 21 lg 1 p 1 ja SHS § 132 lg 3 näevad nende koosmõjus ette
toimetulekutoetuse taotleja kohustuse esitada hüvitise andjale kõik hüvitise andmise
seisukohast olulised andmed (sh tõendid netosissetuleku kohta). SÜS § 30 lg-st 2 tuleneb
hüvitise andjale õigus kontrollida hüvitise andmise aluseks olevaid asjaolusid ja kogutud
tõendite õigsust. Taotleja perekonnaliikmete majandusliku seisundi kindlakstegemine on
toimetulekutoetuse maksmise vältimatu eeldus.
9. Kaebaja on seisukohal, et toimetulekutoetuse näol on tegemist riigi korraldatava abiga ja
hoolekandekomisjonil ei olnud pädevust teha vaidlustatud otsust. Ringkonnakohus
kaebaja sellise seisukohaga ei nõustu. Toimetulekutoetust määrab ja maksab kohaliku
omavalitsuse üksus jooksvaks kuuks SHS-is kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras
(SHS § 134 lg 1). Kohaliku omavalitsuse volikogu on pädev määrama, milline
vallavalitsuse struktuuriüksus lahendab sotsiaaltoetuste taotlusi, sh riigi vahenditest
makstava toimetulekutoetuse taotlusi.
10. Ka muus osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega ega korda neid
(HKMS § 201 lg 4). Toetuse taotleja on kohustatud tegema jõupingutusi oma materiaalse
olukorra parandamiseks1. Toimetulekutoetuse eesmärk ei ole toetada isikule
harjumuspäraseks kujunenud elustiili, vaid soodustada toimetulekutoetuse saajate tööle
naasmist2. Tõendid ei kinnita kaebaja etteheidet, et vastustaja ei taganud andmesubjektile
andmete töötlemise läbipaistvust ega pidanud kinni isikuandmete kaitse korrast.
11. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning
halduskohtu otsus muutmata.
12. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna
apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja võimalikud menetluskulud
apellatsiooniastmes HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja ei ole esitanud
ringkonnakohtule andmeid menetluskulude kandmise kohta, mistõttu jäävad ka tema
võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
1 Riigikogu XIII koosseisu 490 SE seletuskiri, lk 12. Kättesaadav
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/b1171220-cc24-40c7-93a2-929492e10e9e/
2 Samas, lk 18.
4(4)