3-25-232/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Mait Laaring

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. veebruar 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-232

Haldusasi

X. X kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 07.11.2024 otsuse

nr 2-15/774 tühistamiseks ja aukohtu kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X, volitatud esindaja vandeadvokaadi abi Märt

Mürk

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1)

Tagastada X. X kaebus.

2)

Avaldatavas kohtumääruses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, §

204 lg 1).

Kaebaja peab saatma kinnituse menetlusdokumendi kättesaamise kohta kohtule viivitamata.

Kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal oma õigusi kuritarvitada, menetlust

venitada ega kohut eksitusse viia. Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega

menetlemist pahatahtlikult takistavat (sh menetlusdokumentide vastuvõtmisega viivitavat) või

kirjalikus avalduses end sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes

lugupidamatult väljendanud menetlusosalist või esindajat võib kohus trahvida (HKMS § 28 lg

2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. X (kaebaja) esitas 15.10.2024 Eesti Advokatuuri aukohtule taotluse vandeadvokaadi

M. M suhtes distsiplinaarmenetluse algatamiseks. Kaebaja on menetlusosaliseks

tsiviilvaidluses, mis puudutab tema 5-aastase lapse suhtluskorra kindlaks määramist ja

vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamist (tsiviilasi nr 2-23-12832). Lapsele on riigi õigusabi

korras määratud esindajaks vandeadvokaat M. M, kes on kaebaja hinnangul avaldanud

tsiviilkohtumenetluses mitmeid vastandlikke arvamusi. Advokaat ei ole selgitanud välja lapse

seisukohti erinevates episoodides. Advokaat kohtus lapsega vaid tema isa juures, mitte ema

juures. Advokaat ei teinud koostööd Pärnu Linnavalitsuse lastekaitseametnikuga, ei esitanud

küsimusi Saku Vallavalitsuse lastekaitse spetsialistile. Advokaat on erapoolik ja pahatahtlik.

3-25-232

Tsiviilkohtumenetluses 14.11.2023 ja 06.08.2024 ärakuulamisel suhtus advokaat kaebajasse

negatiivselt.

2. Eesti Advokatuuri (advokatuur) aukohus jättis 07.11.2024 otsusega nr 2-15/774

advokaadi tegevuse suhtes distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumise tõttu aukohtumenetluse

algatamata. Põhjendused:

2.1. Kaebaja etteheiteid saaks pidada Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi § 8 lg 1 (kliendi

huvide kaitse), § 14 lg 2 (asjatundlik ja hoolas õigusteenuse osutamine), § 22 lg 1

(menetlusosalistega viisakalt käitumine) ning koostoimes Eesti Advokatuuri juhatuse

07.02.2003 kinnitatud juhendi „Juhend riigi õigusabi osutavatele advokaatidele seoses laste

esindamisega tsiviilkohtumenetluses“ (juhend) § 3 lg 1 (lapse soovi välja selgitamine), § 3 lg

4 (kohaliku omavalitsusga koostöö tegemine), § 3 lg 5 (lapsega kohtumine), § 3 lg 8

(vanemate suunamine kokkuleppele), § 3 lg 9 (kohustus olla erapooletu) võimalikeks

rikkumisteks.

2.2. Kuna 14.11.2023 ärakuulamine toimus taotluse esitamisest enam kui 6 kuud varem, ei

hinnata sellega seonduvaid võimalikke rikkumisi (advokatuuriseaduse (AdvS) § 16 lg 1 ls 2).

2.3. Advokaat külastas last ema elukohas ja kohtus lapsega isa elukohas. Mõlema

kodukülastuse käigus selgitas advokaat välja lapse arvamuse ja tutvus tema

elamistingimustega. Advokaadi menetlusdokumentide ja kohtus toimunud ärakuulamiste

sõnavõttude põhjal oli advokaat menetluses põhjalik ja osavõtlik, juhindudes eesmärgist

lahendada vaidlus lapse huvidest lähtuvalt, sh esialgse õiguskaitse menetluses.

2.4. Aukohtule esitatud materjalide põhjal on advokaadi seisukohtade kujunemine jälgitav ja

põhjendatud ning lähtunud lapse vaatevinklist. Advokaadi poolt kaebajal lapsele helistamise

keelamine lapse isa juures viibimise ajal, sest advokaadi hinnangul võis lapsele hommikul ja

õhtul helistamine muuta lapse ärevaks, ei ole kutse-eetiliselt taunitav. Küsimuste esitamine

kohaliku omavalitsuse lastekaitseametnikule ei ole menetluslikult põhjendamatu ja tegemist ei

ole ründava käitumisega. Olukorras, kus advokaadile on selge menetlusosalise positsioon, on

põhjendamatu talle ette heita täiendavate küsimuste esitamata jätmist. Lapse esindaja ja

lastekaitsetöötajate seisukohad ei pea kattuma. Lisaks oli lapsega vestelnud ka kohtunik ning

kuulanud ära lapse vanemad. Menetluses esitasid arvamused kohalikud omavalitsused.

Advokaadi väljendatud seisukohad peegeldavad vaid üht menetluslikku positsiooni. Lasteasju

menetledes on kohtul ulatuslik selgitamis- ja uurimiskohustus (tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 477) ning lõpliku otsuse lapse suhtluskorrast langetab kohus. Aukohtumenetluse

eesmärgiks ega ka pädevuses ei ole lahendada tsiviilõiguslikke vaidlusi.

3. Kaebaja esitas 29.01.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse advokatuuri 07.11.2024

otsuse nr 2-15/774 tühistamiseks ja kohustamiseks kaaluma uuesti aukohtumenetluse

algatamist. Põhjendused:

3.1. Aukohus ei andnud kaebajale võimalust arvamuse esitamiseks. Advokaadi vastusele

tulnuks küsida kaebajalt arvamust. Kaebaja arvamust advokaadi vastusele vaidlustatud

07.11.2024 otsuses ei refereerita. Rikkumine on oluline, sest kaebaja esitanuks täiendavad

tõendid, mis võimaldanuks teha tõenäoliselt teise otsuse.

3.2. Aukohus ei uurinud kaebaja väidete tõelevastavust. Uurimispõhimõte haldusmenetluses

on suures osas tuletatud halduskohtumenetluses kehtivast uurimisprintsiibist. Kohus ei tohi

jätta asja lahendamisel tähtsust omavat küsimuse arutamist kõrvale üksnes põhjendusel, et

kogutud tõendid on ebapiisavad. Aukohtu otsuse viimasel lehel on märgitud, et aukohtule ei

ole esitatud tõendeid, mille alusel saaks asuda seisukohale, et advokaat oleks väljaspool

2(5)

3-25-232

kutsetegevust käitunud viisil, mis kahjustab advokaadi kutset või advokatuuri mainet. Seega

viitas aukohus nn tõendi puudulikkuse situatsioonile. Aukohus ei saanud uurimiskohustust

täita, kui ta ei andnud kaebajale isegi võimalust advokaadi vastuse osas arvamust avaldada.

Uurimiskohustuse täitmisel on tõenäoline, et aukohus oleks asjas teinud teistsuguse lahendi.

3.3. Aukohus rikkus põhjendamiskohustust. Tulnuks tuvastada, miks ei olnud advokaadil

võimalik isa juures kohtuda lapsega ilma isa juuresolekuta ja miks ei osalenud kohtumisel

lastekaitsetöötaja ning mõlemad vanemad. Väär on advokaadi väide, et lapse ema kodus ei

olnud võimalik lapsega omaette rääkida, sest ema ei soovinud lapsest eralduda. Tegelikult ei

õnnestunud advokaadil hoopis rääkida lapse emaga nelja silma all.

3.4. Advokaat suhtub kaebajasse erapoolikult ja pahatahtlikult. Prioriteediks tuli seada lapse

huvid, mitte lapse isa mugavus lapsega suhtlemisel. Advokaat oli 06.08.2024 ärakuulamisel

pahatahtlik, kui soovis kaebajalt teada saada, kui kõrge palavik oli lapsel. Haigelt lapselt ei

saa nõuda isa juurde minekut. Advokaat jättis tähelepanuta, et Saku Vallavalitsuse

lastekaitsetöötaja ei ole lapse ema elukohta külastanud ja seega oli advokaat erapoolik. Samal

ärakuulamisel keelas advokaat kaebajal lapsele helistada, ehkki ei tsiviilkohtu- ega

aukohtumenetluses ei esitatud ühtegi tõendit, et kaebaja helistamine oleks last häirinud või

muutnud ärevaks. Vastupidi – laps ootab, et ema talle helistaks. Advokaadi tegevus

vanematevahelise kokkuleppe saavutamiseks oli pigem puudulik. Kaebaja saatis advokaadile

21.10.2024 kompromissettepaneku, millele vastust ei saanud.

3.5. Advokaat ei teinud koostööd kohaliku omavalitsusega, mida kinnitab Pärnu

Linnavalitsuse lastekaitsespetsialisti küsitlemine 06.08.2024 istungil. Advokaat püüdis

portreteerida Pärnu lastekaitsespetsialisti võimalikult ebakompetentsena, et õigustada temaga

koostöö tegemata jätmist. Näiteks märkis advokaat, et kuna lastekaitsespetsialist oli alles äsja

ametisse asunud ja pole lapse isa elukohta Sakus külastanud, on tema kohtus antud ütlused

ebausaldusväärsed.

3.6. Advokaadi esitatud küsimustest 06.08.2024 ärakuulamisel nähtub, et ta polnud tutvunud

kõikide kohtumaterjalidega.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale,

kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

5. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kaebuse tagastada selle esitajale, kui kaebusega

kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ja asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline.

6. Huvitatud isikul on AdvS § 16 lg 1 alusel õigus pöörduda advokatuuri aukohtu poole

aukohtumenetluse algatamiseks ja AdvS § 18 lg 1 annab huvitatud isikule õiguse esitada

aukohtu otsuse peale kaebuse halduskohtule. Viidatud sätetest tulenevalt võib halduskohtusse

pöördumise õigust omavaks huvitatud isikuks olla isik, kelle taotluse alusel aukohtumenetlus

algatati. Samas eeldab sellise kaebuse sisuline menetlemine, et vaidlustatud haldusakt või

toiming saab rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi või piirata tema vabadusi (HKMS § 44 lg

1). Tallinna Ringkonnakohus on varasemalt korduvalt selgitanud, et tulenevalt AdvS § 16 lg-

st 1 ja § 18 lg-st 1 saab kaebeõiguse aluseks olla üksnes aukohtu poolne menetlusnormide

rikkumine (nt 17.12.2024 määrus asjas nr 3-24-2779 p 8; 26.04.2024 määrus asjas nr 3-23-

2780 p 9). Kui kaebaja on saanud realiseerida oma subjektiivse õiguse taotluse esitamiseks ja

taotlus on vaadatud läbi menetlusreegleid järgides, ei ulatu halduskohtu kontroll sellest

3(5)

3-25-232

kaugemale. Aukohtul on kaalutlusõigus, kas aukohtumenetlus algatada ja milline otsus

menetluse käigus teha. Kaalutlusõiguse teostamist saab sisuliselt vaidlustada üksnes isik, kelle

subjektiivseid õigusi sellega rikutakse (nt advokaat, kelle tegevust on otsuses hinnatud).

Seadusest ega ühestki teisest õigusaktist ei tulene kaebaja subjektiivset õigust nõuda

advokaadi karistamist. Seetõttu tuleb kaebus kaebajale tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

7. Isegi, kui jaatada kaebajal kaebeõiguse olemasolu ja pidada võimalikuks halduskohtus

advokatuuri aukohtu otsuse vaidlustamist, siis tuleks kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21

alusel.

8. Kohtule ei nähtu, et aukohus oleks rikkunud kaebaja taotluse läbivaatamisel pädevus-,

menetlus- või vorminõudeid viisil, mis tooks kaasa kaebusega kaitstavate õiguste intensiivse

riive. Kaebaja vaidlustab eelkõige aukohtu hinnangut kaebaja subjektiivsete õiguste

piiramisele. Erinevalt kaebaja hinnangust leiab kohus, et kaebaja ei ole kaebuses esile toonud

selliseid menetluslikke rikkumisi aukohtu tegevuses, mis annaksid aluse arvata, et aukohus on

jõudnud oma hinnangus sisuliselt ebaõigele seisukohale. Vaidlustatud otsusest ei nähtu

menetlusnormide rikkumist, mis võinuks mõjutada asja lahendust või rikkuda kaebaja õigusi.

Aukohus on kaebaja taotluse sisuliselt läbi vaadanud ja koostanud selle kohta põhjendatud

otsuse (AdvS § 17 lg 5).

9. Kaebaja hinnangul jättis aukohus täitmata uurimiskohustuse, kuna ei andnud kaebajale

võimalust esitada seisukohta advokaadi vastusele. Kaebaja osundab sellele, et enne aukohtu

07.11.2024 otsuse tegemist ei olnud kaebajale tagatud ärakuulamise õigus. AdvS § 17 lg 7 ls

2 alusel kohaldatakse aukohtumenetluses haldusmenetluse seaduses (HMS) sätestatut. HMS §

40 lg 3 p 3 järgi võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära

kuulamata, kui asja ei otsustata selle menetlusosalise kahjuks. Aukohus saab

aukohtumenetluse algatamise taotluse puhul algatada menetluse või jätta see algatamata.

Kaebajal kui huvitatud isikul on õigus saada sisuline vastus taotlusele, mitte ilmtingimata

nõuda, et aukohtumenetlus algatataks. Praeguses vaidluses andis aukohus 07.11.2024

otsusega kaebaja taotlusele sisulise vastuse, hinnates nii kaebaja väiteid kui ka advokaadi

vastuväiteid. Tallinna Ringkonnakohus osundas 05.05.2022 otsuses nr 3-20-430 (p 19), et

aukohtul tuleks tagada huvitatud isikule võimalus esitada oma vastuväiteid näiteks juhul, kui

isiku taotlus kavatsetakse jätta läbi vaatamata. Isegi kui aukohus ei algata aukohtumenetlust,

ei ole alust väita, et asi oleks otsustatud huvitatud isiku ehk kaebaja kahjuks. Kuna kaebaja

taotlus vaadati sisuliselt läbi, siis ei pidanud aukohus andma kaebajale võimalust esitada

vastuväiteid advokaadi vastusele.

10. Kohus märgib, et kaebuses avaldatud väited on kohati ebaselged ja vastuolulised.

Kaebaja väidab, et „Aukohtu otsuse viimasel lehel on märgitud, et aukohtule ei ole esitatud

tõendeid, mille alusel saaks asuda seisukohale, et advokaat oleks väljaspool kutsetegevust

käitunud viisil, mis kahjustab advokaadi kutset või advokatuuri mainet.“ (kaebuse p 20, dtl 6).

Kaebaja viidatut ei ole vaidlustatud 07.11.2024 otsusest üldse näha.

11. Kaebaja arvates rikkus aukohus põhjendamiskohustust ja lisaks kordab kaebuses osaliselt

samu väiteid, mis ta esitas aukohtule. Kohus leiab, et aukohus on hinnanud menetlusosaliste

seisukohti ja faktilisi asjaolusid ning tuvastanud, et advokaadi tegevuses ei ilmne

distsiplinaarsüüteo tunnuseid. Distsiplinaarsüüteo tunnuste ilmselge puudumise tõttu ei

pidanud aukohus aukohtumenetlust algatama. Asjaoludest ei nähtu, et aukohus oleks jätnud

arvesse võtmata väited või tõendid, mis võinuks mõjutada asja lahendust. Advokaadi

selgitustega nõustumine ei viita vältimatult aukohtu erapoolikusele. Kohus ei nõustu kaebaja

väitega, et 07.11.2024 otsuses on rikutud põhjendamiskohustust. Halduskohtul ei ole võimalik

võtta seisukohta aukohtu otsuse sisulise õiguspärasuse osas (st kas aukohus on põhjendatult

4(5)

3-25-232

järeldanud, et advokaadi tegevuses puuduvad distsiplinaarsüüteo tunnused). Kohtu hinnangul

saab kaebaja esitada vastuväited advokaadi tegevusele ka tsiviilkohtumenetluses ja need on

võimalik lahendada selle raames.

12. Aukohtu otsus ei riku kuidagi kaebaja õigusi ega piira tema vabadusi. Aukohtumenetluse

läbiviimine ei ole ette nähtud huvitatud isiku (kaebaja) subjektiivsete õiguste kaitseks, vaid

tegemist on kutseühingu sisemise kontrolliga oma liikmete tegevuse üle (Tallinna

Ringkonnakohtu 11.09.2014 määrus asjas nr 3-14-51432). Halduskohtu võimalused sellesse

kontrolli sekkuda on piiratud (Tallinna Ringkonnakohtu 09.08.2018 määrus asjas nr

3-18-1203). Aukohtu menetluse eesmärgiks ei ole kaebaja subjektiivsete õiguste kaitsmine,

vaid advokaadi tegevuses eetikakoodeksi rikkumiste tuvastamine ja seejärel võimalike

rikkumiste hindamine.

13. Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse kaebajale HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse

ilmselge puudumise tõttu. Ka juhul, kui kaebeõiguse olemasolu oleks võimalik jaatada, tuleks

kaebus kaebajale tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebaja õiguste riivet poleks

võimalik pidada intensiivseks ja kaebuse rahuldamist tõenäoliseks.

14. Kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse

tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).

15. HKMS § 104 lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle

esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kuna kohus tagastab

kaebuse HKMS § 121 lg 2 alusel, jääb riigilõiv kaebajale tagastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Mait Laaring

kohtunik

5(5)