1-10-5958/24 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26.septembril 2011 Jõhvi kohtumajas Kriminaalasja number 1-10-5958 (07244002323)

Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu

Kohtuistungi sekretär, tõlk

Merike Erisalu juuresolekul, tõlk Inga Kaljus

Kriminaalasi

F.J süüdistuses KarS § 199 lg 2 p

4,7,8, § 266 lg 2 p 1, § 202 lg 1, § 275 järgi lühimenetluses

Prokurör

Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Ave Arnim

Süüdistatavad F.J

isikukood xxx,

kodakondsuseta, haridus 8 klassi, emakeelvene keel, töökoht puudub, elukoht: xxx, kriminaalkorras karistatud:

1. 15.05.1998 Kohtla-Järve Linnakohtu poolt

KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi vabadusekaotusega 4 kuud;

2. 21.05.1998 Kohtla-Järve Linnakohtu poolt

21.05.1998 KrK § 140 lg 2 p 1,2,3,4 järgi vabadusekaotusega 1 aasta;

3. 26.10.1998 Kohtla-Järve Linnakohtu poolt

KrK § 139 lg 2 p 1,3 järgi vabadusekaotusega 5 kuud;

4. 03.04.2000 Jõgeva Maakohtu poolt KrK §

139 lg 2 p 2,3 järgi rahatrahviga 6150 krooni;

5. 03.05.2001 Ida-Viru Maakohtu poolt KrK §

143 lg 2 p 2 järgi arestiga 3 kuud;

6. 04.04.2003 Ida-Viru Maakohtu poolt KarS §

199 lg 2 p 4,7,8, § 195 lg 2 järgi KarS § 64 lg

2 1 alusel vangistusega 8 kuud;

7. 31.10.2003 Ida-Viru Maakohtu poolt KarS §

266 lg 1 järgi rahalise karistusega 50 päevamäära summas 2500 krooni;

8. 22.06.2005 Lääne-Viru Maakohtu poolt KarS

§ 199 lg 2 p 4,5,7, § 424 järgi KarS § 64 lg 1,

§ 68 alusel vangistusega 11 kuud 27 päeva

katseajaga 2 aastat. Viru Maakohtu

20.03.2006 kohtumäärusega pöörati Lääne-

Viru Maakohtu 22.06.2005 kohtuotsusega

mõistetud ärakandmata karistus 11 kuud 27

päeva vangistust täitmisele. Karistuse algus

20.03.2006. Vabanes 19.03.2007 peale karistuse kandmist;

9. 21.01.2010 Viru Maakohtu poolt KarS § 199

lg 2 p 4,7,8 järgi KrMS § 238 lg 2 alusel

vangistusega 2 kuud. Karistuse algus

28.11.2009. Vabanes 28.01.2010 peale karistuse kandmist; 10. 11.06.2010 Viru Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 järgi KrMS § 238 lg 2 alusel tingimisi vangistusega 2 kuud katseajaga 18 kuud. Viru

Maakohtu 10.08.2011 kohtumäärusega on 2-

kuuline karistus täitmisele pööratud, kannab karistust alates 09.08.2011.

Tõkend elukohast lahkumise keeld alates

10.02.2010. Vahistatud alates 09.08.2011 Viru Maakohtu 02.06.2011 kohtumääruse alusel antud kriminaalasjas.

Kaitsja Vandeadvokaat Nikoali Rõžov

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 238, 306, 309 lg 3, 310 lg 1,3, 311, 312, 313, 315 kohus

O t s u s t a s:

F.J süüdi tunnistada KarS § 199 lg 4,7,8 järgi. Mõista karistuseks 1(üks) aasta vangistust.

F.J süüdi tunnistada KarS § 266 lg 2 p 1 järgi. Mõista karistuseks 3(kolm) kuud vangistust.

3 F.J süüdi tunnistada KarS § 202 lg 1 järgi. Mõista karistuseks 1(üks) kuu vangistust.

F.J süüdi tunnistada KarS § 275 järgi. Mõista karistuseks 1(üks) kuuvangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks 1(üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust.

KrMS § 238 kohaselt vähendada mõistetud karistus 1 aasta 3 kuud vangistust ühe kolmandiku, 5 kuu, võrra ning mõista karistuseks 10(kümme) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 1 alusel, lugeda kergemad Viru Maakohtu 21.01.2010

kohtuotsusega Viru Maakohtu 11.06.2010 kohtuotsusega mõistetud

karistused, 2 kuud vangistust ja 2 kuud vangistust, kaetuks raskeima

käesoleva kohtuotsusega mõistetava karistusega, 10 kuud vangistust, ning

mõista liitkaristuseks 10(kümme) kuud vangistust. Arvata Viru Maakohtu 21.01.2010 kohtuotsusega mõistetud ja täielikult ära kantud karistus, 2 kuud vangistust, liitkaristusest maha. Kandmisele kuulub 8(kaheksa) kuud vangistust.

Karistuse kandmise algus 09.08.2011 ehk kinnipidamise kuupäevast.

Tõkend-vahistamine - jätta muutmata.

Kannatanute tsiviilhagid rahuldada järgmiselt: M. M.i tsiviilhagi summas 500 krooni ehk 31,96 eurot rahuldada täielikult; M. M. tsiviilhagi summas 1848 krooni ehk 118,11 eurot rahuldada täielikult;

xxx OÜ tsiviilhagi summas 587 800 krooni ehk 37567,27 eurot rahuldada täielikult.

Välja mõista F.J-ilt tsiviilhagide katteks:

- 31,96 eurot M. M.i (asukoht xxx) kasuks;

- 118,11 eurot M. M. (elukoht xxx, arveldusarve nr xxx) kasuks;

- 37567,27 eurot xxx OÜ (reg.kood xxx, asukoht xxx) kasuks.

xxx OÜ tsiviilhagi 2556,47 eurot jätta läbi vaatamata KrMS § 271 lg 2

alusel. Kannatanul on õigus esitada tsiviilhagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras.

Rahuldada vandeadvokaat Nikolai Rõžovi taotlus ja määrata tema poolt

F.J-ile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses

4

osalemise eest 172,57 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 143,81 eurot, käibemaks 28,76 eurot).

Välja mõista F.J-ilt riigituludesse menetluskulud: 417,03 eurot sundraha.

Menetluskulud tuleb F.J tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr

221023778606 Swedbank või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik.

Menetluskulud: 85,36 eurot (495,60 +840 krooni) kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, 172,57 eurot kaitsjatasu kohtulikul arutamisel osutatud õigusabi eest, 0,89 eurot toimiku paljundamise eest -jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel.

Asitõendidtaskunuga ja kruvikeeraja, mis asuvad kriminaaltoimiku juureshävitada kohtuotsuse jõustumisel.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kätte saadav.

Apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada kohtule kirjalikult 7 päeva

jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 04.10.2011 Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav alates 18.10.2011 Kohtuotsus jõustub 15-päevase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti

kättesaadavusest ehk 03.10.2011 juhul kui ükski menetluspool ei esitanud apellatsiooni kohtuotsuse peale.

Süüdistus F.J on antud kohtu alla ja süüdistatakse selles, et tema, F.J süüdistatakse selles, et tema, isikuna, keda karistati 22.06.2005

Lääne-Viru Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,5,7 ja KarS § 424 järgi 1

aastase vangistusega 2 aastase katseajaga, s.o. varem vargusi toimepannud isikuna:

5

Ajavahemikul 23.12.2007 kuni 27.12.2007 kell 15.30 koos eeluurimisel

tuvastamata isikutega varastas xxx linnas xxx asuva AS-ile xxx kuuluva

pumbajaama juurest 40 meetrit vasest elektrikaablit väärtusega 40.000 krooni.

Ajavahemikul 28.12.2007 kuni 05.02.2008 Ida-Virumaal xxx xxx asuva OÜ-

le xxx kuuluva xxx 330/ 220/110/10 alajaama territooriumilt varastas ühe

voolutrafo OSKF-245 600-1200/5/5/5A väärtusega 136 400 krooni ning

neljalt voolutrafolt varastas erinevaid värvilisest metallist detaile, millega tekitas kokku varalist kahju 583 600 krooni väärtuses.

23.09.2008 ajavahemikul kell 08:15 kuni 14:20 tungis ukseluku

lahtimuukimise teel xxx, xxx vallas, xxx tee 1.kilomeetril seisnud M. M.le kuuluvasse sõiduautosse xxx xxx r/m xxx ja varastas sealt automaki Kenwood väärtusega 1348.00 krooni.

Seega F.J, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võttes

ära võõraid vallasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega ja isikute grupis, pani toime KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Tema 20.04.2008 kella 01.30 paiku sisenes valdaja tahte vastaselt ukseluku lõhkumise teel xxx xxx tänava xxx tanklas seisnud M. M.i sõiduautosse xxx xxx r/m xxx xxx.

Tema, 27.05.2008 kell 00.05 sisenes vanametalli korjamise eesmärgil valdaja tahte vastaselt xxx OÜ kinnisele territooriumile aadressil xxx.

Seega F.J , tungides korduvalt valdaja tahte vastaselt võõrale piirdega alale ja võõrasse sõidukisse, pani toime KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Tema, alates 24.03.2008 kuni 25.03.2008 hoidis teadvalt oma sõiduautos xxx

xxx ja seejärel oma elukohast aadressil xxx, xxx A.P. poolt ööl vastu 24.03.2008 G. S. korterist, aadressil xxx, xxx varastatud kahte mobiiltelefoni

NOKIA 5110, kahte massaažiaparaati ja alkoholi. Mingi koguse varastatud alkoholist tarvitas ta ära, osa müüs uurimise käigus tuvastamata isikule ning

samuti vahetas ta G.S. korterist A.P.poolt varastatud valuutat ning sai selle eest A.P. vahendustasu.

Seega F.J , omandades, hoides ja turustades kuriteo

toimepanemise tulemusena saadud vara, pani toime KarS § 202 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

6

Tema, 17.06.2008, viibides vahi all Ida Politseiprefektuuri Arestmajas, aadressil Jõhvi Ülesõidu 1, solvas ebasündsate sõnadega oma ametikohustusi

täitvat Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakonna korrakaitseosakonna arestimajade talituse Jõhvi arestimaja spetsialisti N. D..

Seega F.J, solvates võimuesindajat seoses tema ametikohustuste täitmisega, pani toime KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA SELLE PÕHJENDUSED

Kohtuistungil ülekuulatud süüdistatav tunnistas end süüdi osaliselt. KarS §§ 199 lg 2 p 4,7,8, 202 lg 1 ja 266 lg 2 järgi esitatud süüdistuses on süüdistatav

kirjeldatud asjaoludega nõus ega vaidlusta neid. KarS § 275 järgi esitatud

süüdituses andis süüdistatav ütlusi, et ta kasutas arestimaja töötaja suhtes

ebatsensuurseid väljendeid, kuid tal oli selleks isiklik põhjusarestimaja töötaja ei toonud talle kuuma vett, kuigi peaks.

Kohtuistungil olid uuritud järgmised tõendid.

Lk 2, xxx kuriteoteate, esitatud 03.01.2008 selle kohta, et ajavahemikus

07.12.27.12.2007 toimus aadressil xxx pumbajaamas vargus, millega tekitatud kahju on 186166 krooni. Lk 7,8, 27.12.2007 sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et xxx asuvas pumbajaama territooriumil on avastatud kaabli väljakaevamise jäljed, samuti avastatud sõiduauto xxx xxx. Skeem lk 10, fotod lk 11-12.

Tunnistaja V. D. ülekuulamisprotokollist lk 13-15 nähtub, et ta sõitisväljakutsele 27.12.2007 politseipatrullis, xxx asuvasse pumbajaamasse. Kohapeal oli avastatud varguse jäljed, sõiduauto, mida kontrolliti kohapeal,

pakiruumist olid avastatud kaablitükid. Annab uurijale välja kaablitüki.

Väljakaevatud kraavi juures ta nägi kaks labidat rauasaaki, pudelit, jopet, kangi. Lk 22, allkiri, millest nähtub, et F.J sai politseist tagasi talle kuuluva sõiduauto xxx xxx rn xxx. Lk 34, asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldakse 2 labidat, kang jope, 2 vaskkaablit, rauasaag.

Lk 40, allkiri, millest nähtub, et F.J sai tagasi talle kuuluvad 2 labidat, jope, nööri, kangi, rauasae.

Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendite ja süüdistatava teo omaksvõtuga on

kinnitatud, et ajavahemikul 23.12.2007 kuni 27.12.2007 kell 15.30 koos

eeluurimisel tuvastamata isikutega varastas F.J xxx linnas xxx

asuva AS-ile xxx kuuluva pumbajaama juurest 40 meetrit vasest elektrikaablit väärtusega 40.000 krooni.

7

Lk 46, AS xxx avaldus, millest nähtub, et xxx asuva reservseadmete hoiuplatsi 05.02.2008 ülevaatusel avastati, et rüüstatud on kaks voolutrafot, varastatud on üks voolutrafo. Rüüstatud trafo taastamisele ei kuulu. Lk 47 kahjutõend, mille kohaselt tekitatud kahju suurus on 583600 krooni.

Lk 53-54, 21.02.2008 sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et xxx

alajaama territooriumil, mis on ümbritsetud võrkpiirdeaia ja betoonseinaga,

voolutrafod on osalised pikali maas, osaliselt rüüstatud, maas on nende lammutamisel jäänud osakesed.

Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendite ja süüdistatava teo omaksvõtuga on

kinnitatud, et ajavahemikul 28.12.2007 kuni 05.02.2008 Ida-Virumaal xxx

xxx asuva OÜ-le xx kuuluva xxx 330/ 220/110/10 alajaama territooriumilt varastas F.J ühe voolutrafo OSKF-245 600-1200/5/5/5A väärtusega

136 400 krooni ning neljalt voolutrafolt varastas erinevaid värvilisest

metallist detaile, millega tekitas kokku varalist kahju 583 600 krooni väärtuses.

Lk 74-75 kannatanu M. M. ülekuulamisprotokollist nähtub, et 20.04.2008

varastati tema autost, mis oli pargitud xxx tankla juures, autokõlarid. Vigastatud on ka reisijapoolne autolukk. Kahju on 1500 krooni.

Lk 79-82 20.04.2008 sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et sõiduauto

xxx on pargitud tankla juures. Parema ukse lukk on vigastatud. Kohal on

avastatud ka sõiduauto xxx, milles istus meesterahvas, kelle isiksus on vaatluse käigus kontrollitud – F.J. Lk 94-95, asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldud on autokõlar. LK 96-97, asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldud on kruvikeeraja. Lk 100, kannatanu allkiri autokõlari kättesaamise kohta.

Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendite ja süüdistatava teo omaksvõtuga on kinnitatud, et 20.04.2008 kella 01.30 paiku sisenes F.J valdaja tahte

vastaselt ukseluku lõhkumise teel xxx tänava xxx tanklas seisnud M. M.i sõiduautosse xxx xxx r/m xxx.

Lk 108-109, tunnistaja R. S. ülekuulamisprotokollist nähtub, et 24.03.2008

käis pangas rikutud valuuta vahetamas üks noormees, kes püüdis seda teha korduvalt erinevatel tellerite juures. Ta võib isiku ära tunda. Lk 110-112, äratundmiseks esitamise protokollist nähtub, et tunnistaja R. S. tundis F.J ära fotode järgi. Lk 118-120, asitõendite vaatlusprotokollidest nähtub, et vaadeldakse 1 dollar ja võtmekimp. Lk 121, kannatanu G. S. allkiri, et ta sai ühe dollari ja võtmekimbu tagasi.

Lk 133-137 asitõendite vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldud on kaks mobiiltelefoni №kia 5110, vibroaparaat ja massaažiaparaat.

8

Lk 140, kannatanu G. S. allkiri, et ta sai 2 mobiiltelefoni, vibroaparaadi ja massaažiaparaadi tagasi.

Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendite ja süüdistatava teo omaksvõtuga on

kinnitatud, et alates 24.03.2008 kuni 25.03.2008 hoidis teadvalt oma sõiduautos xxx xxx xxx ja seejärel oma elukohast aadressil xxx A. P.poolt ööl vastu 24.03.2008 G. S. korterist, aadressil xxx varastatud kahte mobiiltelefoni

NOKIA 5110, kahte massaažiaparaati ja alkoholi. Mingi koguse varastatud alkoholist tarvitas ta ära, osa müüs uurimise käigus tuvastamata isikule ning samuti vahetas ta G.Samueli korterist A.P. poolt varastatud valuutat ning sai selle eest A.P. vahendustasu.

Lk 144 OÜ xxx avaldus, et 26.05.2008 kella 24 paiku oli ettevõtte territooriumil kinni peetud kod F.J, kes korjas metalli. Rikkuja üle antud politseile.

Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendite ja süüdistatava teo omaksvõtuga on

kinnitatud, et 27.05.2008 kell 00.05 sisenes F.J vanametalli korjamise eesmärgil valdaja tahte vastaselt xxx OÜ kinnisele territooriumile aadressil xxx.

Lk 157-158 kannatanu M. M. ülekuulamisprotokollist nähtub, et 23.09.2008 jättis ta oma sõudiku teele, kuna tagarattas läks katki. Tulles tagasi avastas, et

auto uks on muugitud ja salongist on varastatud automakk Kenwood, maksumusega 1348 krooni. Lk 159 25.09.2008 sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldud on sõiduk xxx, juhipoolne uks on mehhaaniliste vigastustega. Magnetoola jaoks ettenähtud koht on tühi, juhtmed ripuvad väljapool.

Lk 161-162 kahtlustatav F.J ülekuulamisprotokollist nähtub, et ta annab vabatahtlikult noa välja, millega ta on kannatanu sõiduki muukinud. Lk 164, asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldud on kahtlustatavalt äravõetud nuga.

Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendite ja süüdistatava teo omaksvõtuga on

kinnitatud, et 23.09.2008 ajavahemikul kell 08:15 kuni 14:20 tungis F.J

ukseluku lahtimuukimise teel Ida-Virumaal, xxx vallas, xxxkilomeetril seisnud M. M.le kuuluvasse sõiduautosse xxx xxx r/m xxx ja varastas sealt automaki Kenwood väärtusega 1348.00 krooni.

Lk 213-214 kannatanu N. D. ülekuulamisprotokollist nähtub, et 17.06.2008 viibis arestimaja G. F.J, kes solvas teda kui ametniku ametiülesannete täitmisel ebatsensuurse väljendiga.

9

Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendite ja süüdistatava teo omaksvõtuga on kinnitatud, et 17.06.2008, viibides vahi all Ida Politseiprefektuuri Arestmajas, aadressil Jõhvi Ülesõidu 1, solvas ebasündsate sõnadega oma ametikohustusi

täitvat Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakonna korrakaitseosakonna arestimajade talituse Jõhvi arestimaja spetsialisti N. D..

Kohus leiab, et F.J pani talle inkrimineeritud kuriteod toime

kavatsetult, sest ta seadis endale eesmärgiks korduvalt varguste

toimepanemise. Samuti tungis ta otsese tahtlusega kahel korral võõra

sõidukisse ja ettevõtte territooriumile, olles teadlik, et omaniku luba tal selleks ei ole. Samuti otsese tahtlusega turustas A. P. poolt varastatud asju. Samuti solvas tahtlikult ametnikku ebatsensuurse väljendiga.

Kohus leiab, et F.J on süüdi talle inkrimineeritud kuritegudes, sest ta

on KarS § 33 mõttes süüvõimeline ning puuduvad tema süüd välistavad asjaolud.

TSIVIIHAGID

VÕS (võlaõigusseadus) § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui

ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati: kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekitamisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 231 lg 2 sätestab, et poole faktilise

asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle

omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtuistungil.

TsMS § 231 lg 4 sätestab, et omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei

vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

Kohus kvalifitseerib F.J vastu esitatud nõuded kui kannatanu omandi või valduse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõue VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel.

Kannatanud esitasid F.J vastu tsiviilhagid järgmiselt:

M. M.i tsiviilhagi summas 500 krooni ehk 31,96 eurot,

10 M. M. tsiviilhagi summas 1848 krooni ehk 118,11 eurot, xxx OÜ tsiviilhagi summas 587 800 krooni ehk 37567,27 eurot.

Kohus leiab, et ülesloetletud esitatud tsiviilhagid kuuluvad rahuldamisele nende põhjendatuse kontrollimata seoses tsiviilhagide omaksvõtuga.

xxx OÜ esitas tsiviilhagi summale 2556,47 eurot, mis on 40 m kaabli maksumus. Kohus leiab, et esitatud tsiviilhagi tuleb jätta läbi vaatamata KrMS § 271 lg 2 alusel. Kannatanu ei osalenud 26.09.2011 kohtuistungil ning lühimenetluses

ei saa kohtule esitada uusi tõendeid, muuhulgas ka tsiviilhagi osas.

Süüdistatava ja kaitsja vaidlesid tsiviilhagi summa suuruse vastu.

Süüdistatav avaldas, et kaabel oli kulunud ja selle hind ei saaks olla 1000

krooni meetri eest. Kaitsja osutas kannatanu esitatud dokumentidele:

kuriteoteatest lk 2 nähtub, et 90 m kaabli maksumus on 90000 krooni ehk 1000 krooni meetri eest, lk 3 õiend maksumuse kohta, millest nähtub, et 90 m

kaabli hind on 76271.19 krooni. Kohus märgib, et tegelikult ei ole dokumentides näidatud kaabli 1 meetri maksumus erinev, sest lk 3 õiendis on

näidatud maksumusele eraldi lisatav käibemaks. Küll aga nõustub kohus

sellega, et tsiviilhagisumma suurus ei ole millegagi põhjendatud. Ei ole

arvestatud selle kaabli amortiseerimine. Kannatanul on õigus esitada tsiviilhagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras.

KOHTU MEE™ED

Karistus

KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse

mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku

eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama.

Karistuse mõistmisel realiseeruvad mõistetaval karistuse liigis ja määras nii üldkui ka eripreventiivsed eesmärgid. Riigikohtu lahend 3-1-1-14-07, p 6: „Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus

määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse

mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul

arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate

asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava

11 paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke.“

Karistus on tegupõhine ehk kõigepealt arvesse võetakse toimepandud kuritegude asjaolusid ja siis süüdistatava isikut. Riigikohus rõhutas: tsitaat lahendist 3-1-1-43-06: „13.1 Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus

suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale - karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü.“

Samas aga ei saa eripreventiivseid eesmärke arvestades jätta kõrvale ka täiskasvanust süüdistatava isikut. Riigikohtu lahend 3-1-1-99-06. p 15.1:

„Nii tuleb karistuse mõistmisel kooskõlas KarS § 56 lg 1 teises lauses

sisalduva kolmanda alternatiiviga vältimatult arvestada süüdistatava isikuga

eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

praktikas on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab

toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku

omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi

saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (vt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust nr - RT III 2004, 14, 3-1-1-40-04 174).“

KarS § 199 lg 2 näeb ette karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastani. Keskmine määr on 2 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 266 lg 2 näeb ette karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 3 aastani. Keskmine määr on 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 202 lg 1 näeb ette karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 1 aastani. Keskmine määr on 6 kuud vangistust.

KarS § 275 näeb ette karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 2 aastani. Keskmine määr on 1 aasta vangistust.

F.J karistust kergendavaks asjaoluks on süü ülestunnistamine, puhtsüdamlik kahetsus. F.J karistust raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

F.J

puhul on kohtuliku arutamise käigus tõendamist leidnud 7 kuriteoepisoodi, millega on tekitatud kahju hüvitamata osa 37717,34 eurot.

Tegemist on teise astme kuritegudega. Kõik kuriteod on toime pandud ajavahemikus detsember 2007 kuni juuni 2008 ehk nende toimepanemisest

on möödunud rohkem kui 3 aastat. Pärast nende toimepanemisest on süüdistatav kahel korral süüdi tunnistatud 2010 aastal tehtud kohtuotsustega. Kohus leiab, et 7 kuriteoepisoodi menetlemisel erinevate menetlejate poolt

12 (uurija, prokuratuur ja kohus) rohkem kui 3 aasta kestel on menetlemise mõistlik tähtaeg ületatud, kuid mitte niivõrd suurel määral, et isik saaks olla õigeks mõistetud. Küll aga tuleb arvestada KrMS § 306 lg 1 p 6-1 sättega ja karistuse mõistmisel võtta arvesse selle vähendamist.

F.J on varem korduvalt karistatud, nimelt 10 korral varavastaste nimelt varguste toimepanemise eest. Sellest on kohtul alust järeldada, et F.J puhul on tegemist isikuga, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt ja korduvad karistused ei ole senini teda piisavalt mõjutanud.

Kohtule ei ole esitatud andmeid, et F.J oleks kindel töökoht ja sellest tulenev seaduslik piisav sissetulek.

Kohus leiab, et süüdistatava karistamine rahalise karistusega ei ole põhjendatud. Esiteks, süüdistataval puuduvad seaduslikud sissetulekud, millest rahaline karistus saaks olla täidetud. Karistuse eesmärkide saavutamine eeldab

karistuse reaalse täideviimise võimalikkust. Teiseks, rahalise karistuse mõistmisele kaasneks oht, et süüdistatav võib hakata uusi kuritegusid toime panema majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kolmandaks, F.J oli varasemalt kahel korral kriminaalkorras karistatud rahalise karistusega 2000.

ja 2003 aastal Ida-Viru Maakohtu kohtuotsustega, kuid see ei osutanud F.J-ile sellist mõju, et ta loobuks kuritegelikust tegevusest.

Kuna kuriteod on toime pandud ajavahemikus detsember 2007 kuni juuni 2008

ehk enne Viru Maakohtu 21.01.2010 ja Viru Maakohtu 11.06.2010 tehtud

kohtuotsust, samuti arvestades KrMS § 306 lg 1 p 6-1 sätet, mille kohaselt

kohus peab kaaluma karistuse kergendamist kui on tuvastatav mõistliku tähtaja ületamine, tuleb nende eest mõista karistusena: KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi 1 aasta vangistust, mis on KarS 199 lg 2 järgi ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast väiksemal määral, KarS § 266 lg 2 p 1 järgi 3 kuud vangistust, mis on vangistuse alammäärale lähedane määr, KarS § 202 lg 1 järgi 1 kuu vangistust, mis on vangistuse alammäär, KarS § 275 järgi 1 kuu vangistust, mis on vangistuse alammäär.

KarS § 64 lg 1 alusel kuritegude kogumi eest tuleb mõista liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud vangistust, kuna tegemist on erinevate kuritegudega. Kuna tegemist on lühimenetlusega, tuleb KrMS § 238 kohaldades vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ning mõista karistuseks 10 kuud vangistust. KarS

§ 65 lg 1 alusel tuleb mõista liitkaristus, liidetavaks on Viru Maakohtu 21.01.2010 mõistetud vangistus 2 kuud, mis on täielikult ära kantud, vabanes 28.01.2010, ja Viru Maakohtu 11.06.2010 mõistetud vangistus 2 kuud, mida

F.J kannab alates 09.08.2011 seoses selle täitmisele pööramisega.

Kohus kohaldab süüdistatavale soodsamat liitmisviisi ja loeb varasemate kohtuotsustega mõistetud karistused, 2 kuud vangistust ja 2 kuud vangistust,

kaetuks raskeima käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistusega, mis on 10

13 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel tuleb juba ärakantud karistuse osa, mis

on Viru Maakohtu 21.01.2010 kohtuotsuse järgi 2 kuud vangistust,

liitkaristusest maha arvata. Kandmisele kuulub 8 kuud vangistust alates 09.08.2011.

Tõkend

Kohus leiab, et F.J suhtes tuleb jätta tõkendiks vahistamine

kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Kohtul on piisavalt alust arvata, et

vabaduses viibides võib ta hakata uusi kuritegusid toime panema või

menetlusest kõrvale hoiduma. Ta on varem kriminaalkorras karistatud 10

korral, eranditeta varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Antud kriminaalasjas süüdistatakse F.J 7 kuriteoepisoodi toimepanemises.

F.J ei ilmunud 02.06.2011 määratud kohtuistungile, kuigi

kohtukutse oli edastatud nõuetekohaselt, millega asus hoiduma menetlusest

kõrvale ja oli vahistatud kohtumääruse alusel alates 09.08.2011. Sellest

tulenevalt on kohtu arvates põhjendatud F.J vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

Menetluskulud

Antud kriminaalasja raames on menetluskuludeks järgmised summad: 417,03 eurot sundraha, 85,36 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, 172,57 eurot kaitsjatasu kohtulikul arutamisel osutatud õigusabi eest, 0,89 eurot toimiku paljundamise eest,

Kaitsjatasu ja toimiku paljundamise kulud tuleb jätta riigi kanda KrMS § 180

lg 3 alusel, arvestades süüdistatava resotsialiseerimise väljavaateid. Kohus

arvestab, et kuigi kohtukulud on tekkinud süüdistatava enda õigusvastase

tegevuse tõttu, puudub tal alaline töökoht ja seega igasugune seaduslik

sissetulek. Ta peab hüvitama kannatanutele tekitatud kahjud. Kohtukulude täielik summa käiks isikule ilmselt üle jõu.

Kohtunik Inna Kirsipuu