2-25-113/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Määruse tegemise aeg ja koht

14. veebruar 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-113

Tsiviilasi

X.E

maksejõuetusavaldus

pankroti

väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamiseks

Menetlustoiming

avalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja/võlgnik X.E (isikukood XXX; viibimiskoht

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda X.E maksejõuetusavaldust menetlusse võtmast ja tagastada avaldus X.E-

le.

2. Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

Määrus toimetada kätte avaldajale.

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest

alates.

ASJAOLUD

1. X.E (avaldaja/võlgnik) esitas 05.01.2025 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse,

milles palub kuulutada välja enda pankroti ja vabastada teda pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest (tsiviilasi nr 2-25-113). Avaldaja on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ning

kannab karistust kuni 15.09.2026. Seisuga 05.01.2025 on tal võlgnevusi umbes 10 000 eurot.

Vangistuses isik töötab, kuid tema sissetulek on liiga väike võlgnevuste tasumiseks, samuti ei

ole tal muud vallasvara, mille müügist nõudeid tasuda. Ta ei ole suuteline tasuma võlgnevusi

ega pankrotimenetluse kulusid. X.E hinnangul on ta käesoleval ajal maksejõuetu, kuna ta ei

suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine. Avaldaja kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest

vabastamise välistada. X.E palub maksejõuetuse tõttu vabastada avalduselt riigilõivu

tasumisest.

KOHTU SEISUKOHT

2. Kohtu hinnangul tuleb X.E pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keelduda.

3. Alates 01.07.2022 reguleerib füüsilise isiku maksejõuetusavalduse esitamist ja

läbivaatamist ning võlgade ümberkujundamise ja kohustustest vabastamise menetluse

läbiviimist füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FIMS § 1 lg 1). FIMS § 2 lg 1 järgi on

FIMS-i eesmärk võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule maksejõuetusavalduse kaudu

tema võlgade ümberkujundamine või kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate

kaitse. Pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg-st 5 tulenevalt otsustab kohus füüsilisest isikust

võlgniku pankroti väljakuulutamise FIMS-s sätestatu kohaselt esitatud maksejõuetusavalduse

alusel. Vastavalt FIMS § 1 lg-le 2 on füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja

pankrotimenetluse läbiviimine reguleeritud PankrS-s. FIMS § 4 lg 1 järgi kohaldatakse

maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele

ning kohustustest vabastamise menetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) hagita

menetluse kohta sätestatut, kui FIMS-ist ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 1 alusel vaatab kohus

hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud

erisusi. Maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest keeldumise alused on sätestatud FIMS

§-s 14. FIMS § 14 lg 1 p 1 kohaselt ei võta kohus maksejõuetusavaldust menetlusse, kui

esinevad FIMS-s või TsMS-s sätestatud alused, mh on tasumata riigilõiv.

4. PankrS § 14 lg 1 p 3 järgi keeldub kohus määrusega pankrotiavaldust menetlusse

võtmast muu hulgas juhul, kui esinevad TsMS-s sätestatud alused. TsMS § 371 lg 2 p 2

kohaselt kooskõlas TsMS § 477 lg-ga 1 võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata,

kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil,

millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki

võimalik saavutada. Kohus leiab, et X.E maksejõuetusavaldus tuleb jätta menetlusse võtmata,

sest avaldusega ei ole võlgniku taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

5. Avaldaja avaldus ei vasta FIMS § 11 järgsetele vormi- ega sisunõuetele ning seejuures

on tasumata riigilõiv 10 eurot (riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 8). Kohus ei jäta siiski

avaldust käiguta ega määra puuduste kõrvaldamiseks tähtaega, sest esineb muu alus jätta

avaldus menetlusse võtmata.

6. Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtuvalt on avaldaja suhtes tsiviilasjas nr 2-19-12757

läbi viidud pankrotimenetlus (pankrotihaldur Anne Tammer). Tartu Maakohtu 20.12.2019

määrusega on viidatud tsiviilasjas kuulutatud välja X.E pankrot (resolutsiooni punkt 1). Tartu

Maakohtu 17.08.2020 määrusega algatati X.E suhtes võlgniku kohustustest vabastamise

menetlus (resolutsiooni punkt 6). Tartu Maakohtu 11.01.2022 määrusega lõpetati X.E

kohustustest vabastamise menetlus ning ta jäeti vabastamata pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest (resolutsiooni punktid 1 ja 2). Viidatud kohtumääruses asus kohus

seisukohale, et kuna võlgnik on rikkunud oma kohustusi teatada kohtule igast elu- ja

tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja

usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta,

X.E-l jäi esitamata esimene aruanne kohustuste täitmise kohta, ta ei olnud kohtule

kättesaadav, ei ilmunud kohtuistungile ega vastanud telefonikõnedele, puudus kohtul ülevaade

võlgniku kohustuste täitmisest. X.E käitus vähemalt hooletult kui mitte tahtlikult ning rikkus

PankrS § 173 lg-s 2 (FIMS § 47) sätestatud kohustust ja kahjustas sellega võlausaldajate

huve.

7. Kohus leiab, et 05.01.2025 avalduse esitamisel ei ole avaldaja kui pikaaegselt

kinnipeetava (alates 21.01.2024 kuni 15.09.2026) varaline olukord, mida pankrotihaldur on

juba 2019.-2020. aastatel hinnanud, muutunud. Avaldajal oli sel ajal väljaselgitatud kohustusi

kokku 9107,74 eurot, sellest 4406 eurot kriminaalasjas riigi kasuks väljamõistetud

menetluskulud ja 662,72 eurot kohtutäiturite tasu nõuded. Eeltoodule lisandusid

pankrotimenetluse kulud tsiviilasjas nr 2-19-12757. Seega on avaldaja kohustused tema

õigusvastase tegevuse otsene tagajärg ja on ajas kasvanud. Kriminaalasjade menetluskulude

osas on Riigikohus leidnud, et pankrotimenetluse eesmärgiga ei ole kooskõlas algatada

võlgniku kohustustest vabastamise menetlus üksnes selleks, et pikaaegses vangistuses olev

võlgnik saaks vabaneda oma kohustustest hüvitada kriminaalkohtumenetluse kulud enne

2/4

nõude aegumist karistuse kandmise ajal (RKTKm nr 3-2-1-92-15, p 10). Kohus on siinjuures

seisukohal, et arvestades avaldaja majanduslikku olukorda ja tulu teenimise piiratust, ei ole tal

võimalik lähitulevikus (vangistuse kõige hilisem tähtaeg 15.09.2026) saada arvestataval

määral töötasu või muud tulu, mis võimaldaks tasuda võlausaldajate nõudeid arvestatavas

ulatuses. X.E on ka ise kinnitanud, et kinnipidamisasutuses saadav töötasu on minimaalne

ning muu vallasvara tal puudub. Rahvastikuregistri andmetel on isik lahutatud ja ülalpeetavad

puuduvad. Kinnistusraamatu andmetel kinnisasju avaldajale ei kuulu ega ole kuulunud.

Äriregistris puuduvad nii kehtivad kui kehtetud seosed juriidiliste isikutega. Liiklusregistri

andmete kohaselt avaldajale sõidukeid ei kuulu. Täitemenetluste registri andmetel toimub

avaldaja suhtes üksteist täitemenetlust nõuetega kokku vähemalt 8921,90 eurot (lisanduvad

täitekulud).

8. PankrS § 2 esimene ja teine lause sätestavad, et pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse

võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel PankrS-s ettenähtud korras võlgniku vara

võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu ning füüsilisest isikust võlgnikule

antakse võimalus vabaneda oma kohustustest. Seega on füüsilisest isikust võlgniku

pankrotimenetluse eesmärgiks anda talle võimalus pankrotimenetluse kaudu vabaneda oma

kohustustest. Arvestades X.E kohustuste struktuuri, millest peaaegu pool on

kriminaalkohtumenetluse kulud, ei täidaks tema pankrotimenetlus PankrS §-s 2 sätestatud

eesmärki. Kohtu hinnangul ei oleks pankrotimenetluse eesmärgiga kooskõlas algatada

võlgniku kohustustest vabastamise menetlus üksnes selleks, et pikaaegses vangistuses olev

võlgnik saaks vabaneda oma kohustusest hüvitada kriminaalkohtumenetluse kulud. Avaldaja

kohustuste tasumine toimub täitemenetluste raames ning vastavalt vangistusseaduse (VangS)

§-s 44 sätestatule arvestatakse temale laekuvatest vahenditest nende kohustuste katteks maha

50%. Sarnane olukord jääks kehtima ka juhul, kui avaldaja suhtes kuulutatakse välja taas

pankrot, kuid siis laekuks kohustuste katteks minev summa pankrotivarasse.

9. Arvestades kogutud andmeid, on avaldajal kohustusi vähemalt 8921,90 eurot (süüteo-

ja täitemenetluse kulud ning muud võlgnevused) ning puuduvad vara, arvestatav sissetulek,

lähitulevikus tulu teenimise võimalused võlausaldajate nõuete kasvõi osalisekski

rahuldamiseks, samuti vara tagasivõitmise või -nõudmise võimalused. Seega puudub

võimalus PankrS § 2 esimeses lauses sätestatud pankrotimenetluse eesmärgi täitmiseks, so

võlausaldajate nõuete rahuldamiseks võlgniku vara arvel.

10. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. FIMS § 45 lg 3 p 3 sätestab, et

kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui kohus on

viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest

vabastamise. Kuigi võlgnik on esitanud taotluse kohustustest vabastamise menetluse

algatamiseks, ei ole sellega seadusandja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Samuti on

X.E kohustustest vabastamise menetlus läbi viidud tsiviilasjas nr 2-19-12757 vähem kui 10

aastat tagasi (aastatel 2020-2022). Tema varanduslik seisund ei ole viimase kolme aasta vältel

muutunud, mida ta on ise kinnitanud.

11. Eeltoodut arvestades ei ole võlgniku taotletud eesmärki võimalik saavutada, mistõttu

tuleb tema avaldus jätta FIMS § 4 lg 1, § 14 lg 1 p 1 ja TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse

võtmata. TsMS § 372 lg 4 teise lause alusel tuleb avaldus koos lisaga avaldajale tagastada.

12. TsMS § 173 lg-test 1, 2 ja 4 ning § 172 lg-st 1 juhindudes jätab kohus menetluskulud

avaldaja kanda. Asja materjalidest nähtuvalt rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

3/4

kohtunik

4/4