2-24-9225/50 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-24-9225

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. veebruar 2025. a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

Z. A. hagi M. Z. vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise

nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Hageja:

Hageja seaduslik

esindaja:

Kostja:

Z. A. (ik XXX, elukoht: XXX

S. A. (ik XXX, elukoht: XXX; e-post:

XXX)

M. Z. (ik XXX, elukoht: XXX; lisa-

aadress XXX; e-post: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Z. A. hagi.

2. Tuvastada Z. A. põlvnemine M. Z.st ja kanda M. Z. isana Z. A. sünniakti.

3. Välja mõista M. Z.lt elatis igakuise elatusrahana poja Z. A. kasuks alates

12.06.2024.a igakuise elatusrahana 287 (kakssada kaheksakümmend seitse) eurot 72

senti (sh baassumma 272,76 eurot, lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96

eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot) kuni poja täisealiseks

saamiseni s.o XXX.a.

Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg

- tele 3 ja 4.

4. Menetluskulud jätta

4.1

Elatise nõudes poolte enda kanda.

4.2

Põlvnemise tuvastamise nõudes M. Z. kanda ja välja mõista M. Z.lt hageja Z. A.

kasuks (hageja seaduslikule esindajale S. A.le) DNA ekspertiisi kulu 210 (kakssada

kümme) eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

I HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt olid S. A. ja M. Z. lähedastes suhetes veebruarist 2023 kuni

juuli 2023.a ja elasid aadressil XXX. 09.01.2024.a. sündis S. A. ja M. Z. suhtest poeg Z. A.

(ik XXX). Sünnitunnistusel on lapse emana kantud S. A., isa kohta andmed puuduvad. Z. A.

oli eostatud kostja poolt, kostja on lapse isa ja ta teab seda, kuid ei soovinud oma isadust

tunnistada ning lapse sünni registreerimisele ei ilmunud.

M. Z. ei tunne huvi poja elu ega saatuse vastu, ei osale lapse ülalpidamises ega tema eest

hoolitsemises.

Hageja soovib tuvastada lapse põlvnemist, kuid kostjaga ei ole võimalik kontakti saada ning

küsimusi kohtuväliselt lahendada. Hageja palub isaduse tuvastamiseks teostada

molekulaargenettiline ekspertiis (DNA võrdlemise teel) ning ekspertiisikulud jätta kostja

kanda.

Z. A. palub kohtul tuvastada, et alaealine Z. A. põlvneb kostja M. Z.st.

2. Z. A. on kostja poeg. Laps elab oma ema S. A. juures. Kostja last materiaalselt mingil

viisil ei toeta, laps on täielikult ema ülalpidamisel. Kuivõrd M. Z. vabatahtlikult ei soovi lapse

ülalpidamises osaleda, kuid on terve noor mees, kes on suuteline lapsele ülalpidamist andma

ja vanema kohustusi täitma, palub hageja kostjalt välja mõista elatise PKS § 101 järgi

arvestatud määras (käesoleval ajal 287,72 eurot kuus).

Hageja palub elatise välja mõista alates hagi esitamisest kohtule (12.06.2024.a.) kuni Z. A.

täisealiseks saamiseni, so kuni XXX.a, kuid mittevähem, kui PKS § 101 alusel arvutatud

summa.

II M. Z. VASTUVÄITED

3. Kostja hagiga ei nõustu ja palub jätta see rahuldamata.

Kostja ei nõustu hageja esindajaga, et ilma põlvnemist tuvastamata on selge, et kostja on

hageja bioloogiline isa. Kostja nõustub selles osas, et põlvnemise tuvastamine peab leidma

enne kinnitust seaduspärasel ja usaldusväärsel viisil, milleks on ekspertiisi tegemine.

Kostja ei nõustu hagejaga, et ilma põlvnemist tuvastamata oleks kostjal olnud kohustus hageja

omaks võtta ning hagejale vabatahtlikult igakuist elatist tasuda. Hageja esindaja rasedaks

jäämine ning hageja sünd tuli kostjale üllatusena, sest pooled ei olnud planeerinud ühiselt

lapsi saada ega neid kasvatada. Tegemist oli hageja ema ühepoolse otsuse ja selle

täideviimisega. Seetõttu tundub ebaõiglane ja mitteootuspärane hageja esindaja seisukoht, et

kostja peab hageja omaks võtma ning talle elatist maksma.

Kostja vaidleb vastu ka elatise nõudele. M. Z. märgib, et hagist ei nähtu hageja kulud ühes

kuus. Samuti puudub hagis info hageja ema teiste laste ja hageja ema sissetulekute kohta.

Kuna kõik asjaolud pole teada, siis võib eksisteerida elatise vähendamise olukord. Kostja

palub põlvnemise tuvastamise korral hagejale makstava elatise väljamõistmisel võtta kohtul

eelnevat arvesse.

Ka Riigikohus on mitmes otsuses viidanud, et miinimumelatisest väiksema elatise

väljamõistmine on võimalik, kui esineb mõjuv põhjus (vt nt Riigikohtu 22.03.2017. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1- 174-16, p 13) ning mõjuva põhjuse hindamisel arvestada esmajoones

sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka

miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused

rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Samas tuleb arvestada, et kohustatud

vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega (vt Riigikohtu

09.06.2017 otsus nr 3-2-1-35-17 p-d 18 ja 21).

Kostja leiab, et juhul kui kostjalt kavatsetakse elatis välja nõuda, on äärmiselt ebaõiglane

nõuda ülalpidamist vanemalt suuruses, mis kahjustab tema enese ja ta teiste laste tavalist

ülalpidamist ja toimetulekut. Kostjal on üks alaealine laps D. Z. (ik XXX) ja üks

täiskasvanud õppiv laps K. Z. (ik XXX). Kostja maksab elatist mõlemale lapsele, D. 250

eurot ja K. 100 eurot kuus.

Kui leiab tuvastamist hageja põlvnemine kostjast, palub kostja arvestada elatise

väljamõistmisel eeltoodud asjaoludega (kostja teiste laste ülalpidamise kohustust) ning

vähendada elatise väljamõistmise korral see alla kehtiva miinimumi.

III KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus, tutvunud asja materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on

seisukohal, et Z. A. hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt

on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks

esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 436 lõike 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

TsMS § 436 lõikele 6 ja 7 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud

perekonnaasjas, sh poolte esitatud õiguslike väidetega.

Põlvnemise tuvastamise nõue

6. Perekonnaseaduse (PKS) § 82 kohaselt tulenevad vanemate ja lapse vastastikused

õigused ja kohustused lapse põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras.

Vastavalt PKS § 84 lg 1 on lapse isa mees, kes on lapse eostanud.

Loetakse, et lapse on eostanud mees:

1) kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus;

2) kes on isaduse omaks võtnud või

3) kelle isaduse on tuvastanud kohus.

XXX.a sündinud Z. A. sünnitõendil (tõend nr 107-2024/28, dtl 6) kanne isa kohta puudub.

S. A. ja M. Z. abielus ei olnud, lapse isadust ei ole kostja omaks võtnud. Seega on

põhjendatud isaduse tuvastamine kohtu kaudu.

Vastavalt PKS § 94 lg 1 tuvastab isaduse kohus, kui PKS § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86

kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud PKS

§ 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati.

Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt tuvastab kohus lapse põlvnemise isast asjaolude alusel, mis

võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest.

7. Kummastav on kostja selgitus, et kuivõrd kavatust ühist last soetada ei olnud, oli hageja

rasedaks jäämine ja lapse sünd talle üllatus ning tegemist oli hageja ema ühepoolse otsuse ja

selle täideviimisega.

Teatavasti osaleb lapse eostamisel kaks isikut ning iga mõistlik arusaamisvõimeline inimene

peab arvestama võimalike tagajärgedega (sh vastutama tagajärgede eest) kui raseduse

vältimiseks kumbki vahendeid ei kasuta.

8. Kohus määras 7.10.2024.a määrusega DNA ekspertiisi ja esitas eksperdile küsimuse

kas Z. A. põlvneb M. Z.st (dtl 61-63).

10.01.2025.a. a ekspertiisiakti nr 24E-GL00183-01 (dtl 74-77) järelduse kohaselt saab M. Z.

olla >99, 99999999% tõenäosusega Z. A. bioloogiline isa (dtl 76).

Eksperdi järeldusele tuginedes ei ole kohtul kahtlust selles, et Z. A. põlvneb M. Z.lt ja kostja

on lapse bioloogiline isa. Muude tõenditega ei ole võimalik ekspertiisi järeldust ümber lükata.

Kohus rahuldab põlvnemise tuvastamise nõude.

Elatise nõue

9. Hageja palub M. Z.lt elatise välja mõista PKS § 101 järgi arvestatud määras alates

hagiavalduse esitamisest ehk alates 12.06.2024.a.

PKS § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.

PKS § 96 ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus,

mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama.

Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks

piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p

13 ja 3-2-1-33-11).

Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda

mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.10. 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13).

Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei

ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta ülalpidamiskohustust üldjuhul

lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-165-13 p 12).

Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast

oleneva (vt nt Riigikohtu 24. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 14).

Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama

õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

Riigikohus on leidnud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne

miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi

kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p

12, 22.03.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-165-13, p 15).

Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras.

Kuivõrd hageja nõuab käesoleval juhul elatist miinimummääras (PKS § 101 järgselt arvestatud

määras), ei ole nende vajaduste tõendamine kohtumenetluses vajalik.

10. PKS § 101 lg-te 1–7 kohaselt arvutatakse (miinimum)elatist järgmiselt:

- Igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 272,76 eurot (alates 01.04.2024.a.), mida indekseeritakse iga

aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi

muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal

indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

- Baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 g 4). Baassummale lisatav summa

arvutatakse ümber iga aasta 1. aprillil. Keskmine brutopalk 2023. aastal (2024.a aasta keskmise

brutokuupalga kohta veel andmed puuduvad) oli 1 832 eurot ja 3% sellest on 54,96 eurot.

PKS § 101 lg 3 ja 4 arvestatuna kujuneb 2025.aastal elatise miinimumsuurus järgmiselt:

- PKS § 101 lg 3 järgne baassumma 272,76 eurot, millele lisandub PKS § 101 lg 4 järgi 3%

eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast 272,76 + 54,96 =327,72 eurot.

- PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused

saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg

3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot.

Seega tuleb arvestatud elatisest maha arvata pool lapsetoetust ehk 327,72 - 40 =287,72 eurot.

Igakuise elatise miinimummäär on seega 287,72 eurot.

11. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada aga ka vanema varalise seisundiga ja jätta

vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest

seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (PKS § 102 lg 1).

PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei

ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse

ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema

käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise

summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal

on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks

varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Asjaolusid, et kostja on PKS § 102 olukorras (st olukorras, mis õigustab elatise tasumist alla

miinimummäära), tuleb tõendada kostjal.

12. Kostja leiab, et ebaõiglane on nõuda ülalpidamist vanemalt suuruses, mis kahjustab tema

enese ja ta teiste laste tavalist ülalpidamist ja toimetulekut.

Rahvastikuregistri andmetel on M. Z.l peale hageja veel 2 tütart: XXX.a sündinud K.Z. ja

XXX.a sündinud D. Z. (dtl 16).

Kostja ei ole tõendanud elatise tasumist tütardele vastuses viidatud ulatuses (st D. 250 eurot

kuus ja K. 100 eurot kuus) samuti seda, et poja kasuks elatise väljamõistmisel

miinimummääras osutuks kostja teised lapsed varaliselt vähem kindlustatuks või oleks

kahjustatud kostja enda igapäevane toimetulek.

Tsiviilasjas nr 2-XX-XXX esitatud hagis soovis M. Z. muuta 15.09.2020 tsiviilasjas nr 2-XX-

XXX temalt K. Z. kasuks väljamõistetud elatist (262 eurot)

kuni 200 euroni, kuid loobus nõudest ning kohus lõpetas 1.03.2024.a. määrusega menetluse

(nähtav kohtute infosüsteemist).

Ka kostja pangakontode väljavõtetest ei nähtu regulaarseid elatisemakseid tütarde kasuks.

Karinale on kostja teinud ülekandeid ka 100 eurot kuus, kuid maksed on ebaregulaarsed,

mõnel kuul ülekandeid ei ole üldse, mõnel kuul 50 eurot (dtl 152-171; 297-313)

Pangakontode väljavõtetest nähtuvad erinevas suuruse ülekanded D. vahemikus 5-100 eurot

(osadel selgitus taskuraha, osadel (nt märts-aprill 2024) elatis).

Seega kostja väited, et maksab elatist D. 250 eurot ja K. 100 eurot on paljasõnalised. Kohus

lisab siinkohal, et vahendite piiratuse korral on alaealine laps on ülalpidamise saamisel

eelistatud täisealise lapse ees.

13. Vanemate varaise seisundi kohta tuvastas kohus järgmist:

13.1 kinnistusraamatu andmetel S. A.le kinnisvara ei kuulu (dtl 90).

13.2 M. Z.le kuulub 2 korteriomandit (dtl 93-94): XXX (registriosa XXX) ja XXX

(registriosa XXX).

13.3 transpordiameti Liiklusregistris S. A. sõiduki omanikuna registreeritud ei ole (dtl 99).

13.4 M. Z. omandis on järgmised sõidukid (dtl 95-98):

-mootorratas Aprilia RSV1000 reg märk XXX;

-sõiduauto Audi A6 Limousine reg.nr XXX;

-sõiduauto Toyota Corolla, reg nr XXX;

-Honda Civic, reg. nr XXX.

13.5 Äriregistri andmetel on M. Z. X OÜ ainuosanik ja juhatuse liige. Äriühingu

põhitegevusala on sõiduõpe. 2023.a majandusaasta aruande kohaselt oli äriühingu

aruandeaasta kasum 463 eurot.

13.6 Maksu- ja Tolliameti andmetel on perioodil 1.01.2024-20.01.2025 S. A. saanud tulu 13

629,71 eurot (sh intressid 3,62 eurot, töötasu 403,44 eurot ning vanemahüvitis 13222,65

eurot; dtl 273); samal perioodil on M. Z.le pärast maksude kinnipidamist tehtud väljamakseid

11 503,93 eurot (sh palgatulu 8000,54 eurot ja juhatuse liikme tasu 3500 eurot; dtl 280).

13.7 Sotsiaalkindlustusameti vastuse kohaselt on S. A.le määratud riiklik lapsetoetus 80

eurot, üksikvanema toetus 80 eurot ning vanemahüvitis 7.02.2024-26.05.2025.a. 39,93 eurot

päevas (dtl 291).

13.8 S. A. kontolt nähtub sissetulekuna vanemahüvitis vahemikus 1089,12 -1115.57 eurot

(sõltuvalt kuust) + lapsetoetus 160 eurot (dtl 115-141)

M. Z. kontodelt nähtub sissetulekuna töötasu AS-lt X 1117,70 eurot ja juhatuse liikme tasu

400-500 eurot (2024, a kokku 3500 eurot; dtl 152-171; 297-313)

14. S. A. ja M. Z. varalist seisundit iseloomustavatele andmetele tuginedes ei ole kohtu

hinnangul kostja PKS § 102 lg 2 kirjeldatud olukorras, mis õigustaks elatise kohustuse

täitmist alla PKS § 101 järgi arvestatud miinimummäära.

Kuigi kontodelt nähtuv igakuine sissetulek on S. A.l mõnevõrra suurem, arvestab kohus ka

vanemate üldist varalist seisundit - kostja omandis kinnisvara, sõidukid; lapsega koos elaval

vanemal üksnes vanemahüvitis ja lapsetoetus.

Kohus möönab, et kostjal on ülalpidamiskohustus veel kahe lapse ees, kuid tütar K. on

täisealine ning ülalpidamiskohustuse täitmisel on alaealisel lapsel eelisõigus täisealise ees.

Võttes arvesse menetluses kogutud tõendeid, vanemate varalist seisundit, peab kohus

põhjendatuks mõista M. Z.lt välja elatise PKS § 101 järgi arvestatud miinimummääras alates

hagiavalduse kohtule esitamisest ehk alates 12.06.2024.a

15. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist,

millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse

ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust

mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on

tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist.

Seega lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel on võimalik taotleda hagis

kohtult väljamõistetud elatise suuruse muutmist, st kui vanem on sattunud olukorda, kus ei

suuda enam tasuda elatist välja mõistetud miinimummääras, või lapse vajadused on oluliselt

suurenenud ning välja mõistetud miinimumelatis ei kata enam lapse vajadusi (sel juhul tuleb

lapse vajadusi tõendada).

Menetluskulude jaotus

16. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised

menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

17. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 (alates 01.01.2022.a. kehtiv redaktsioon) kannab

alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Seega elatise nõude osas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

18. Vastavalt TsMS § 164 lg 11 kannab põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral

menetluskulud kostja.

Viidatud sättest tulenevalt, juhul kui tuvastatakse lapse põlvnemine kostjast, mõistab kohus

menetluskulud sh ettemaksuna tasutud DNA ekspertiisikulu välja kostjalt hageja kasuks.

Hageja seaduslik esindaja tasus ekspertiisikulu katteks 210 eurot (dtl 57).

Kuivõrd kohus tuvastas lapse põlvnemise kostjast, jäävad põlvnemise tuvastamisega seotud

menetluskulud kostja kanda ning kohus mõistab M. Z.lt välja hageja (hageja seadusliku

esindaja) kasuks 210 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Raik

Kohtunik