2-24-119987/39 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Määruse tegemise aeg ja koht

14. veebruar 2025, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-119987

Kohtuasi

Primero Finance OÜ hagi I.T vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja tsiviilasja menetluse

lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Primero Finance OÜ (registrikood 12401448),

lepinguline esindaja Cärolin Markus

Kostja I.T (isikukood XXX), lepinguline esindaja

advokaat Heiki Kuningas

Kohtuistungi toimumise aeg

13. veebruar 2025

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Primero Finance OÜ (registrikood 12401448) ja I.T (isikukood XXX)

vahel 13. veebruari 2025 kohtuistungil sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:

1.1.

I.T kohustub tasuma Primero Finance OÜ-le 3000 eurot 36 osamaksena iga kuu

25. kuupäevaks. Esimene makse tuleb teha hiljemalt 25. märtsil 2025. Igakuise

makse suurus on 83,33 eurot kuus.

1.2.

Pooled kinnitavad, et pärast kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumist ja

kompromissi nõuetekohast täitmist I.T poolt, ei oma pooled teineteise suhtes

nõudeid ega pretensioone, millised on tõusetunud käesolevast tsiviilasjast.

1.3.

Kui I.T ei tasu käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.1 nimetatud

võlgnevust nõuetekohaselt ning on makse täieliku või osalise tasumisega viivitanud

vähemalt 15 päeva, on Primero Finance OÜ-l õigus nõuda kogu võlgnevuse kohest

tasumist I.T-lt ning samuti pöörduda võlgnevuse sissenõudmiseks kohtutäituri

poole.

1.4.

Menetlusosaliste menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-119987.

1 (5)

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Vabastada I.T

riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude riigituludesse kandmise kohustusest.

4. Rahuldada Primero Finance OÜ taotlus riigilõivu tagastamiseks ja tagastada

Primero Finance OÜ-le menetluses 15. juulil 2024 tasutud riigilõivust 335 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale ei saa määruskaebust esitada.

ASJAOLUD

1. Primero Finance OÜ (hageja) esitas 29.05.2024 maksekäsu kiirmenetluse avalduse I.T

(kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu

kiirmenetluse ja andis asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Hageja esitas Tartu Maakohtule hagi 15.07.2024, mida täpsustas 29.08.2024. Hageja palub

kostjalt hageja kasuks välja mõista 8132,39 eurot, millest põhinõue on 7003,30 eurot, intress

on 605,61 eurot, viivis on 279,48 eurot ja sõiduki müügi vahendustasu on 244 eurot. Samuti

palub hageja kostjalt välja mõista viivise alates 16.07.2024 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni

0,06542% päevas tasumata põhivõlgnevuselt (7003,30 eurolt).

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 28.12.2022 laenu- ja tagatisomandamise

lepingu nr PL28122022/0123, mille alusel sai kostja laenu 6279 eurot. Laenusummast

arvestati maha lepingutasu 299 eurot ja tehti väljamakse summas 5980 eurot. Intressimääraks

oli 23,88% aastas ja 0,06542% päevas. Tagasimakseperiood oli 72 kuud. Krediidi kulukuse

määraks oli 29,06% aastas.

Koos laenulepinguga sõlmiti tagatisomandamise leping, mille alusel omandas hageja

laenulepingust tulenevate nõuete tagamiseks mootorsõiduki AUDI A6 (väljalaskeaasta xxxx,

xxxxxxxxxxxxx). Sõiduki otsene valdus jäi kostjale. Sõiduki omanikuks registreeriti hageja ja

vastutavaks kasutajaks kostja.

Pooled sõlmisid 07.06.2023 lepingu lisa nr PL28122022/0123-G1, millega laenu summat

muudeti 2990 euro võrra ja kostja kohustub tegema hagejale igakuiseid tagasimakseid 237,90

eurot 72 kuud kuni 20.05.2029 (välja arvatud esimene makse, mille suurus oli 147,74 eurot),

intressimääraga 23,88% aastas ehk 0,06542% päevas. Lisa eritingimuste punkti 1 järgi, kui

laenu summat suurendatakse, siis on täiendav laenu summa lisatud senisele laenu tagastamata

osale. Lisa eritingimuste punkti 1 kohaselt oli laenu summa tagastamata osa 9061,41 eurot.

Lepingu lisa eritingimuste punktide 8 ja 9 järgi muutus krediidi kulukuse määr 26,16% aastas.

Kostja sai lisalaenu kätte ja teostas kuus maksegraafiku järgset osamakset.

Kostja jättis tasumata lepingu lisa PL28122022/0123-G1 järgi täielikult kolm järjestikkust

osamakse, s.o 20.12.2023, 20.01.2024 ja 20.02.2024. Kostja oli viivituses vähemalt kolme

üksteisele järgneva tagasimaksega, mistõttu saatis hageja kostjale 20.02.2024 lepingu

ülesütlemise hoiatuse. Kooskõlas VÕS § 416 lõikega 1 oli hoiatuses välja toodud võlgnevuse

summa 722,72 eurot ning selgitatud, et laenuandja annab võlgnevuse tasumiseks täiendava

tähtaja 05.03.2024 ning võlgnevuse mitte tasumise korral ütleb hageja lepingu ennetähtaegselt

üles. Kostja võlgnevust hageja poolt lepingu ülesütlemise hoiatuses märgitud kuupäevaks ei

tasunud, mistõttu ütles hageja lepingu 06.03.2024 üles. Kostja intressivõlg on 605,61 eurot.

Viivise määraks on lepingujärgne intressimäär, s.o 23,88% aastas ehk 0,06542% päevas.

Perioodi eest 15.05.2024–15.07.2024 on viivisenõue 279,48 eurot.

2 (5)

Lepingu ülesütlemise korral tuli kostjal sõiduk tagastada, kuid kostja sõidukit ei tagastanud.

Hageja tuli autot otsida, hageja leidis sõiduki kolmanda isiku valdusest, kes hagejale sõiduki

tagastas 19.04.2024. Hageja suunas sõiduki müüki, sõiduki müügiga tegeles BaltBid Estonia

OÜ ja esitas selle eest arve summas 244 eurot. Sõiduk müüdi 03.05.2024 hinnaga 1700 eurot.

Müügist saadud tulust 5 eurot arvestati tasulise meeldetuletuskirja 5 eurot katteks ja 1695

eurot põhiosa katteks.

Perioodil 11.01.2023–16.11.2023 tasus kostja põhinõude katteks 570,70 eurot, intressi katteks

1622,98 eurot, kokku 2193,68 eurot.

3. Pooled sõlmisid 13. veebruari 2025 kohtuistungil kohtuliku kompromissi, mis sisaldas

järgmisi tingimusi:

1. I.T kohustub tasuma Primero Finance OÜ-le 3000 eurot 36 osamaksena iga kuu 25-ks

kuupäevaks. Esimene makse tuleb teha hiljemalt 25. märtsil 2025. Igakuise makse suurus

on 83,33 eurot kuus.

2. Pooled kinnitavad, et pärast kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumist ja

kompromissi nõuetekohast täitmist I.T poolt, ei oma pooled teineteise suhtes nõudeid ega

pretensioone, millised on tõusetunud käesolevast tsiviilasjast.

3. Kui I.T ei tasu kohtumääruse resolutsiooni punktis 1 nimetatud võlgnevust

nõuetekohaselt ning on makse täieliku või osalise tasumisega viivitanud vähemalt 15

päeva, on Primero Finance OÜ-l õigus nõuda kogu võlgnevuse kohest tasumist I.T-lt

ning samuti pöörduda võlgnevuse sissenõudmiseks kohtutäituri poole.

4. Menetlusosaliste menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.

Kohus selgitas menetlusosalistele kohtuistungil tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s

432 sätestatud menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi. Pooled loobusid kohtuistungil

kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale määrusele määruskaebuse esitamise õigusest.

Hageja esitas kohtuistungil taotluse hagiavalduse esitamisel tasutud poole riigilõivu

tagastamiseks.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ning tsiviilasja menetlus TsMS § 428 lg 1 p 4

alusel lõpetada.

5. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on

sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled

menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus

kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi

kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause

kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega

või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

3 (5)

Kohtu hinnangul ei esine TsMS § 430 lg-s 3 toodud aluseid, mis takistaks kompromissi

kinnitamist. Kompromiss ei ole kinnitatavas osas vastuolus heade kommete ega seadusega

ning ei riku olulist avalikku huvi. Samuti on kompromissilepingut võimalik täita. Kohus on

pooltele selgitanud menetluse kompromissiga lõpetamise õiguslikke tagajärgi. Kohus märgib

täiendavalt, et pooltevahelistes lepingutes toodud krediidi kulukuse määrad ei ületanud

krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära ja on seega kooskõlas VÕS § 4062

lg-s 1 sätestatuga. Kompromissi sõlmimisel vähendas hageja oma nõuet arvestades, et hageja

rikkus kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.

6. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS §-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga

samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel

kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu

vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab

kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab

tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab

taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab

tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi

üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga

lubamatuks tunnistamise menetluses. Kompromissi kinnitava kohtumääruse täitmist saab

nõuda täitemenetluse korras.

7. Hagilt hinnaga 9594 eurot tuli riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja selle lisa 1 järgi tasuda

riigilõivu 770 eurot. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 29. mail 2024 riigilõivu

240 eurot ja hagiavalduse esitamisel Tartu Maakohtule 15. juulil 2024 täiendava riigilõivu

600 eurot, kokku 840 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu 70 euro võrra enam, mis tuleb

TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel hagejale tagastada. Arvestades, et hagiavalduse esitamisel kuulus

tasumisele täiendav riigilõiv 530 eurot, lisaks maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud 240

euro suurusele riigilõivule, kuulub TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagastamisele 530 eurost pool

ehk 265 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks.

Kohus märgib, et TsMS § 150 lg 3 kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise

tõttu ei tagastata maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu.

8. Kohus jätab poolte menetluskulud TsMS § 168 lg 3 alusel poolte endi kanda.

9. TsMS § 190 lg 7 sätestab, et TsMS § 190 lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus

mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse

tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti

vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus võib TsMS § 190

lg 7 järgi menetlusosalise menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest vabastada ka

omal algatusel (RKTKm 12.06.2013, 3-2-1-76-13, p 14).

4 (5)

Kohus andis 15.01.2025 kohtumäärusega kostjale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi

õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kohus on kostja majanduslikku seisu menetluses

hinnanud ning jõudnud järeldusele, et kostja majanduslik seis ei võimalda tal riigi õigusabi

eest tasuda. Kohus leiab, et kostja tuleb vabastada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude

riigituludesse kandmise kohustusest.

10. Pooled on TsMS § 661 lg 4 alusel loobunud kompromissi kinnitava määruse peale

edasikaebamise õigusest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

5 (5)