4-11-3943/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Väärteoasi 4-11-3943

K O H T U M Ä ÄR U S

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. oktoobril.2011.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Vaidlustatud lahend Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Kesklinna politseiosakonna

14.09.2011.a. otsus väärteoasjas nr: 2316,11,011121 Kalev- I.Z karistamiseks NPALS§ 15 1 alusel

Kaebuse esitanud isik I.Z, isikukood XXX, elukoht XXX.

Menetlustoiming Kaebuse läbi vaatamata jätmine ning tagastamine Resoltusioon

Jätta I.Z kaebus Põhja Prefektuuri

korrakaitsebüroo Kesklinna politseiosakonna 14.09.2011.a. otsus väärteoasjas nr: 2316,11,011121 läbi vaatamata. Tagastada kaebus koos lisadega kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule

10 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool või

menetlusväline isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud

I.Z esitas 06.10.2011.a. Harju Maakohtule kaebuse Põhja Prefektuuri

korrakaitsebüroo Kesklinna politseiosakonna 14.09.2011.a. otsuse väärteoasjas nr:

2316,11,011121 tehtud otsuse tühistamiseks. Vaidlustatud otsusega karistati kaebajat NPALS§ 151 alusel rahatrahviga 25 trahviühiku suuruses summas, s.o. 100 eurot.

Kohus asub seisukohale, et otsuse peale edasikaebamise tähtaeg on mööda lastud. Kohtumääruse põhjendused

Kohus kohustas kohtuvälisel menetlejal esitama väärteoasja originaalmaterjalid. Nendest nähtub, et 21.08.2011.a. koostati I.Z suhtes väärteoprotokoll. Protokollist

2 nähtub, et lahend on menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 20.09.2011.a.

V™S § 114 lg 4 kohaselt esitatakse kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on

menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Seega sätestab kehtiv seadus üheselt ja selgesõnaliselt, et kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale kaebuse esitamise tähtaeg hakkab kulgema alates otsuse kohtuvälise menetleja juures kättesaadavaks

saamise päevast. Kohtuvälise menetleja kohustust menetlusalusele isikule otsus kätte toimetada seadus ei sätesta.

Kohtuvälise menetleja otsus käesolevas väärteoasjas oli kohtuvälise menetleja juures

kättesaadav alates 20.09.2011.a. Nimetatud kuupäev on märgitud ka menetlusaluse isiku

I.Z suhtes 21.08.2011.a. koostatud väärteoprotokollis nr AB 1260184. Samuti on väärteoprotokollist nähtav, et I.Z-ist on tutvustatud menetlusaluse isiku õiguste ja kohustustega vastavalt V™S §-le 19. Seega oli kaebaja tutvunud ka V™S §

19 lg 1 p-s 7 sätestatuga ja pidi teadma, et menetlusalusel isikul on õigus vaidlustada

kohtuvälise menetleja lahend V™S sätestatud korras. Samuti on väärteoprotokollis

märgitud, et lahend väärteoasjas jõustub 15 päeva möödudes väärteoprotokollis märgitud lahendi kättesaadavaks tegemise kuupäevast.

Puuduvad tõendid selle kohta, et kohtuvälise menetleja otsus ei olnud menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja juures alates 20.09.2011.a. kättesaadav või menetlusosalisele oleks

tehtud takistusi kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamiseks kohtuvälise menetleja juures.

Vastupidi, menetleja otsusest nähtub, et arvesse on võetud ka I.Z 15.09.2011.a. esitatud vastulause, milline oli esitatud tähtaegselt ning ka see asjaolu kinnitab fakti, et I.Z pidi teadlik olema otsuse kättesaamise ajas ning kohast.

Kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse esitamise tähtaja viimane päev käesolevas

väärteoasjas oli 05.10.2011.a. I.Z esitas kaebuse Harju Maakohtule 06.10.2011.a., seega peale kaebetähtaja möödumist.

Vastavalt V™S § 38 lg-le 1 järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses

menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 sätestab, et

mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri

või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on

kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks äraolek, mis ei seondu

kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks.

Riigikohus on asunud seisukohale, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordivõi sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms. (Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi määrus väärteoasjas 3-1-1-144-03 – RT III 2004, 2, 20 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-98 – RT III 1998,21,211).

Kaebusest ei nähtu, et I.Z niisugused takistused esinenud oleksid ja seega on kaebaja ise jätnud kasutamata võimaluse kohtuvälise menetleja otsust seaduses ettenähtud korras ja tähtajal vaidlustada, mistõttu tuleb kohtuvälise menetleja otsuste peale kaebuse

3

esitamise tähtaeg jätta ennistamata ja I.Z kaebus V™S § 118 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.

Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 114;§ 118 sätetest.

Piret Liivo Kohtunik