2-23-13016/3 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-23-13016

VIRU MAAKOHUS

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtuasja number

2-23-13016

Määruse tegemise kuupäev ja koht

14. veebruar 2025, Narva

Kohtunik

Tamara Šabarova

Kohtuasi

Sillamäe linn, Ranna tn 25 korteriühistu avaldus

S T vastu võlgnevuse nõudes

Menetluse liik

Menetlustoiming

Hagita menetlus

Avalduse lahendamine kirjalikus menetluses

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja Sillamäe linn, Ranna tn 25

korteriühistu (registrikood 80535364)

Avaldaja lepinguline esindaja vandeadvokaat

Roman Golovenko

Puudutatud isik S T (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Mõista S T (isikukood XXX) välja Sillamäe linn, Ranna tn 25 korteriühistu

(registrikood 80535364) kasuks:

1.1. võlgnevus summas 2268,53 eurot;

1.2. viivis alates 13.09.2023 kuni põhinõude (2268,53 eurot) täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2. Määrata kindlaks ja mõista S T välja Sillamäe linn, Ranna tn 25 korteriühistu

kasuks Sillamäe linn, Ranna tn 25 korteriühistu kantud menetluskulud 293 eurot.

3. Mõista S T välja Sillamäe linn, Ranna tn 25 korteriühistu kasuks hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt 293 eurot viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni.

Saata kohtumäärus menetlusosalistele

EDASIKAEBAMISE TÄHTAEG JA KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie

kuu möödumist määruse tegemisest arvates.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks

1(4)

Tsiviilasi nr 2-23-13016

või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Sillamäe linn, Ranna tn 25 korteriühistu esitas 13.09.2023 Viru Maakohtule avalduse S T

vastu võlgnevuse nõudes.

2. Avalduse kohaselt Sillamäe linn, Ranna tn 25 korteriühistu on asutatud elamu, asukohaga

Ranna tn 25, Sillamäe linn, asuvate korteriomanike poolt. Korteriühistu tegevuse eesmärgiks

on nimetatud elamute (väljaarvatud korterite kui korteriomandi reaalosade) ja nende juurde

kuuluva (teenindamiseks vajaliku) maa ühine majandamine ning seoses sellega ühistu

liikmete ühiste huvide esindamine. Kinnistusraamatusse kantud andmetest tulenevalt kuulub S

T korteriomand (registriosa number XXX) asukohaga XXX. Puudutatud isik on Sillamäe linn,

Ranna tn 25 korteriühistu liige.

Puudutatud isikul on tekkinud võlg korteriühistu ees. Avaldaja esitas puudutatud isikule

arvestades tema mõttelise osa suurust ühises asjas ning korteriomandi reaalosa suurust

vastavuses tarbitud teenustega igakuiselt arveid. Esitatud igakuistes arvetes sisalduvad

osutatud teenused, tariifid ning korteriomaniku poolt tasumisele kuuluvad summad.

Tasumisele kuuluvad summad, tariifid ja viivise määr tulenevad KÜ liikmete üldkoosoleku

otsustest ning teenuse osutajate tasumääradest. Puudutatud isik ei tasunud kasutatud teenuste

ja majandamiskulude eest nõuetekohaselt. Seisuga 31.08.2023 ei tasunud puudutatud isik

kasutatud teenuste ja majandamiskulude eest 2268,53 eurot. Võlgnevus koosneb ajavahemikul

mai 2018 – juuli 2023 avaldaja poolt esitatud, kuid puudutatud isiku poolt osaliselt maksmata

jäetud arvetest. Korteriühistu juhatuse liige on andnud võlasumma tasumise kohta tähtaegu

ning edastanud meeldetuletusi, kuid nendest hoolimata ei ole puudutatud isik korteriühistu

arveid tasunud.

Seisuga 31.08.2023 on puudutatud isiku põhivõlg avaldaja ees 2268,53 eurot, mille palub

avaldaja puudutatud isikult välja mõista. Avaldaja esitab puudutatud isiku vastu veel

sissenõutavaks mittemuutunud viivise tasumise nõude põhinõudelt 100% ulatuses alates

13.09.2023 kuni põhinõude (s.o 2268,53 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud suuruses.

3. Kohus 14.09.2023 võttis avalduse menetlusse. Avaldus koos lisadega ja avalduse

menetlusse võtmise määrus koos kirjaliku vastuse nõudega toimetati puudutatud isikule kätte

21.09.2023 tema eluruumi juurde kuuluvasse postkasti panekuga. Puudutatud isik ei esitanud

vastust avaldusele.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduste ja dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja

hinnanud kogutud tõendeid kogumist, leiab, et asjas on võimalik teha sisuline lahend ning

rahuldada avaldus.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 kohaselt on korteriomandi ja

kaasomandi asjad hagita asjad. TsMS § 475 lg 2 sätestab, et kohus vaatab hagita menetluses

läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse. TsMS § 613 lg 1 p 1 alusel kohus

lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb

korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike

2(4)

Tsiviilasi nr 2-23-13016

omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja

kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi

on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.

7. Kohus lahendab asja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja

läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS

§ 475 lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust

ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus

avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.

8. Avalduse kohaselt, mis on tõendatud ka kinnistusraamatu väljavõttega (dtl 9 -10), on

puudutatud isik kantud kinnistusraamatusse eluruumi nr 13, registriosa numbriga XXX,

asukohaga Sillamäe linn, Ranna tn 25, omanikuna. Kinnistusaamatu andmetel kuulub

eluruumi juurde XXX mõttelist osa kinnisasjast ja eriomandi esemena eluruum üldpinnaga

31,30 m2. Puudutatud isik kui eluruumi omanik on avaldaja liige.

9. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi

kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud

häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama

paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu

kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab

korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg

3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel

perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.

10. Avaldaja esitas korteriühistu üldkoosoleku protokollid, millest nähtub, et korteriühistu

majanduskavad kinnitati 14.05.2018 (dtl 22 – 23, osaline tõlge dtl 24), 29.04.2019 (dtl 25 –

26, osaline tõlge dtl 27), 05.10.2020 (dtl 28 – 29, osaline tõlge dtl 30), 04.08.2021 (dtl 31 –

32, osaline tõlge dtl 33), 15.06.2022 (dtl 34 – 35, osaline tõlge dtl 36) üldkoosolekute

otsustega. 13.02.2023 üldkoosolekul kinnitati 2023. aasta majanduskava. Otsustati kinnitada

hoone hooldamise tariifiks 0,45 eurot/m2,

remondifond 0,16 eurot/m2, remondifont

(sihtlaekumine) 0,40 eurot/m2. (dtl 37 – 39, osaline tõlge dtl 40)

11. Avaldaja nõue 2268,53 eurot hõlmab ühistu majandamiskulusid perioodi mai 2018 – juuli

2023 eest. Võlgnevuse kujunemine on välja toodud tabelina (dtl 11 – 13). Lisaks võlgnevuse

kujunemise tabelile on avaldaja esitanud puudutatud isikule esitatud arved, millest selguvad

mh erinevate kulude alaliigid (dtl 14 – 21).

12. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt

lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab

võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS §

108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle

täitmist.

13. Kohus leiab, et kohtule esitatud võlgnevuste arvestus on põhjendatud. Avaldaja on teinud

võlaarvestused vastavalt seadusele. Arvestades avaldaja esitatud ja kohtu tuvastatud

asjaolusid ning seda, et puudutatud isikul puuduvad esitatud asjaolude osas vastuväited, on

puudutatud isik rikkunud raha maksmise kohustust, mistõttu tuleb avaldus rahuldada VÕS §

108 lg 1 alusel.

Puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks välja mõista 31.08.2023 seisuga põhivõlgnevus

2268,53 eurot.

3(4)

Tsiviilasi nr 2-23-13016

14. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib

korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud

suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada

hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks

muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt

protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et

kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest

Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks viivis põhinõudelt 2268,53 eurot alates

13.09.2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

MENETLUSKULUD

15. TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS §

174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

16. Arvestades, et kohus rahuldab avalduse täielikult ning menetluses on osalenud mitu isikut,

on TsMS § 172 lg 1 alusel põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

17. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja tasunud avalduselt

riigilõivu 50 eurot, kulutanud õigusabi katteks 240 eurot (avalduse koostamine, 2 t x 120

eurot/t (s.o koos käibemaksuga)) ning dokumentaalsete tõendi saamise kulu 3 eurot (väljavõte

kinnistusraamatust). Kokku on avaldaja menetluskulud 293 eurot. Puudutatud isik ei esitanud

avaldaja menetluskulude osas seisukohta.

18. TsMS § 138 lg 1, 2 ning TsMS § 139 lg 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja

menetluskuluna tasutud riigilõiv 50 eurot. Menetluskulude nimekirja järgi on avaldaja

lepingulise esindaja tunnitasu 122 eurot koos käibemaksuga (dtl 6). Kohtu hinnangul võib

juristi tunnihinda 122 eurot pidada kohtupraktikale tuginedes tavapäraseks ja seega

mõistlikuks kuluks. Avalduse koostamiseks on avaldaja lepingulisel esindajal kulunud 2

tundi, mida võib pidada mõistlikuks ajakuluks. Seega avaldaja lepingulise esindaja kulu 240

eurot, saab pidada põhjendatud ja vajalikuks TsMS § 175 lg 1 alusel. Tõendi esitamise kulu 3

eurot, mis on kantud seoses kinnistusraamatust väljavõtte saamisega on põhjendatud

menetluskulu TsMS § 143 p 2 alusel. Eelnevast tulenevalt mõistab kohus menetluskulud

asjast puudutatud isikult välja 293 euro ulatuses. Avaldaja taotlusel ning juhindudes TsMS §

177 lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Šabarova

kohtunik

4(4)