2-24-15228/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Külli Puusep

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. veebruar 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-15228

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi V.R.-i vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

13 810 eurot 19 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479)

Hageja lepinguline esindaja Sigrid Rahkema, e-post XXX

Kostja V.R. (isikukood XXX), elukoht xxxxxxxxxxxx XXX

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista V.R. Rxxxxxx Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja Inbank AS ja V.R. Rxxxx

vahel 22. märtsil 2021 sõlmitud auto liisinglepingust ja selle muudatustest tulenev

põhivõlgnevus 7431 eurot 25 senti ja sissenõutavaks muutunud viivis 1548 eurot 22 senti.

3. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ nõue V.R. Rxxxx vastu põhivõlgnevuse 2766

euro 5 sendi, intressi 433 euro 97 sendi, sissenõutavaks muutunud viivise 565 euro 77 sendi

osas.

4. Mõista V.R. Rxxxxxx Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113

lg 1 teises lauses tood määras alates 15. veebruarist 2025 põhivõlgnevuse 7431 euro 21 sendi

kohase tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivistega mitte rohkem kui

põhinõude 7431 euro 25 sendi ulatuses.

5. Jätta Aktiva Finance Group OÜ menetluskulud 65% ulatuses V.R. Räägu kanda ja V.R.

Rxxxx menetluskulud 35% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.

6. Määrata Aktiva Finance Group OÜ menetluskulu suuruseks 721 eurot 50 senti ja mõista

V.R. Rxxxxxx välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks vastavalt menetluskulu jaotusele

menetluskulu 721 eurot 50 senti. V.R. Rxxxxx tuleb hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (721 eurolt 50 sendilt) tasuda viivist menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

7. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ taotlus mitte arvestada algse laenuandja

Inbank AS poolt esitatud V.R. Rxxxx krediidianalüüsi ja pangakonto väljavõtet.

8. Määrata, et V.R. Rxxxxx hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

9. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

2-24-15228

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitatud hagist nähtub, et esialgne krediidiandja Inbank

Finance AS ja V.R. (kostja) sõlmisid 22. märtsil 2021 tarbijakrediidilepingu nr L89005231510,

mille kohaselt võimaldati kostjale laenu 12 000 eurot. Laenuleping sõlmiti tähtajaga 15. märts 2027,

intressimääraga 7,90% aastas, viivise määraga 7,90% aastas, krediidikulukuse määraga 9,22%

aastas. Sõiduki jääkmaksumus oli 25% laenusummast. Hagiavalduse lisa 1 kohaselt on tegemist

Autoliisingu (tagatisega laen) lepinguga koos maksegraafikuga (dtl 25-29).

Algne krediidiandja muutis 24. märtsil 2021 ühepoolselt lepingu nr L89005231510 põhitingimusi,

sest hoolimata korduvatest meeldetuletustest ei olnud kostja tähtaegselt oma kohustusi täitnud.

Alates lepingu muutmise jõustumisest oli leping numbriks L89005343411. Laenusummaks oli 12

000 eurot, intressimäär 12,90%. Hagiavalduse lisa 2 kohaselt on tegemist autoliisingu (tagatisega

laen) lepingu muudatusega, millega muudeti ka ühepoolselt lepingu numbrit ja maksegraafikut

igakuiste osamaksete suuruse osas (dtl 33-35).

Krediidiandja ja kostja sõlmisid 16. septembril 2022 kokkuleppe lepingu nr L89005343411

muutmiseks ja alates 16. septembrist 2022 kannab leping numbrit L89010141666. Lepingu

muudatuse tingis kostja taotlus põhiosa osas maksepuhkuse saamiseks. Laenusummaks jäi 10 361

eurot 69 senti, intressimääraga 12,90% ning sõiduki jääkmaksumuseks 25% laenusummast.

Maksepuhkus kestis 16. september 2022 kuni 15. jaanuar 2023. Hagiavalduse lisa 3 kohaselt on

tegemist kokkuleppega auto24 liisingu lepingu L89005343411, sh igakuiste osamaksete

muutmiseks (dtl 37-40).

2. Kostja täitis laenulepingust tulenevaid kohustusi osaliselt. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid

kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 4. mail 2023 kostjale laenulepingu

ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. 25. mail 2023

saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud

võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Lepingu ülesütlemise hoiatus ja teatis on kostjale saadetud

posti teel.

3. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse10 197 euro 80 sendi, intressi 433 euro 97 sendi,

haldustasu 10 euro, sissenõudmiskulu 50 euro ja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks

muutunud viise 1802 euro 91 sendi väljamõistmist. Samuti nõuab hageja kostjalt lisanduva viivise

12,90% aastas väljamõistmist kuni põhinõude tasumiseni. Hageja luges lepingu alates 25. maist

2023 hageja-poolse ülesütlemisega lõppenuks. Inbank Finance AS loovutas nõude hagejale 29. mail

2023, millest teavitati ka kostjat kirjalikult (dtl 53).

2-24-15228

4. Hageja selgitas täiendavalt, et kui krediidiandja ei ole krediidi väljastamisel käitunud

vastutustundliku laenamise põhimõtetega kooskõlas, siis on hageja nõue ümberarvestuse kohaselt

on põhisumma 7431 eurot 25 senti.

Hageja selgitas, et lepingu nr L89005343411 kohaselt oli kostja laenusumma 12 000 eurot. Antud

lepingu alusel on kostja tagasimakseid teinud summas 3898 eurot 80 senti. Kui arvestada kõik

maksed põhiosa katteks, siis enne lepingu muutmist oli tasumata põhiosa 8101 eurot 20 senti

(12000-3898,80). Esialgne võlausaldaja ja kostja sõlmisid kokkuleppe lepingu nr L89005343411

muutmiseks ning alates muudatuse kokkuleppe jõustumisest 16. septembril 2022 kandis leping

numbrit L89010141666. Seega saab lepingu muutmise alusel lepingu nr L89010141666 põhiosaks

lugeda 8101 eurot 20 senti. Antud lepingu alusel on kosja teinud tagasimakseid summas 669 eurot

95 senti. Kui arvestada kõik maksed põhiosa katteks, siis on kostjal tasumata põhiosa 7431 eurot 25

senti.

Lepingu nr L89010141666 alusel tuli kostjal laen tagastada perioodil 15. jaanuar 2023 kuni 15.

juuni 2027. Ümberarvestuse kohaselt on kostjal tasutud osamaksed alates 15. jaanuar 2023 kuni 15.

juuni 2023 täielikult ning 15. juulil 2023 osaliselt.

5. Hageja esitas alternatiivse nõudena, kui lepingut ei saa lugeda kehtivalt üles öelduks, lepingu

täitmise nõude ning palus hagi alternatiivselt rahuldada võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 alusel

ning välja mõista 6. novembriks 2024.a sissenõutavaks muutunud summa 1959 eurot 39 senti (s.o

osamaksed 15. juuni 2023 kuni 15. oktoober 2024) ning viivis antud summalt VÕS § 113 lg 1

sätestatud määras.

Samuti palub hageja mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed

alates maksetähtpäevale järgnevast päevast tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §369 alusel

maksegraafikuna perioodil 15. november 2024 kuni 15. juuni 2027.

6. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on loetud kostjale kätte toimetatuks 10. detsembril 2024.

Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 20 päeva, ei ole kohtule vastanud

(tähtaeg möödus 30. detsembril 2024).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid

kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt põhivõlgnevuse 7431 eurot 25 sendi ja

sissenõutavaks muutunud viivise 1548 euro 22 sendi osas. Rahuldamata tuleb jätta hageja nõue

põhivõla 2766 euro 55 sendi ulatuses, intressinõue 433 eurot 97 senti, haldustasu nõue 10 eurot,

sissenõudmiskulu nõue 50 eurot ja hagi esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivise nõue 565 euro

77 sendi ulatuses. Hageja menetluskulud tuleb jätta 65% ulatuses kostja kanda ja kostja

menetluskulud 35% ulatuses hageja kanda.

8. VÕS § 76 lg-st 1 ja § 82 lg-st 1 tuleneb, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil ning

kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kui võlgnik on kohustust

rikkunud VÕS § 100 tähenduses, siis on võlausaldajal õigus VÕS § 101 lg-st 1 tulenevalt

õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 113

lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

9. Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud kostjaga sõlmitud AS Inbank autoliisingu lepingu

nr L89005231510 (dtl 25-29), Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehed (dtl 30-31, 41-42),

maksekorralduse laenusumma ülekandmise kohta (dtl 32), Autoliisingu lepingu nr L89005231510

muutmise teatise, uus lepingu nr L89005343411 (dtl 33-35), kokkuleppe autoliisingu lepingu nr

2-24-15228

L89005343411 muutmiseks (dtl 37-40), Inbank AS üldtingimused (dtl 43-48), teenuslepingu

ülesütlemise hoiatuse (dtl 49-50), teenuslepingu ülesütlemise teatise (dtl 51-52), teatise nõude

loovutamise kohta (dtl 53), 13. oktoobri 2022 laenu taotluse (dtl 54), kostja taustapäringu (dtl 55),

meeldetuletuskirjad võlgnevuse tasumiseks (dtl 3-5, 56-63). Seega on hageja tõendanud, et on

kostjale laenu andnud ning kostja ei ole laenulepingust tulenevat laenukohustust täitnud.

10. Kohtu hinnangul on kostjale laenu väljastamisel rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet

(VÕS § 4034 lg 1). Hagejal on kohustus tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendada.

Hageja selgitustest vastutustundliku laenuandmise põhimõtte järgimise kohta nähtub, et hageja on

seisukohal, et on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust, teinud kõik endast oleneva

kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, kuivõrd hageja on tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad, kui kostja

sissetulekud (dtl 13). Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud

Maksehäireregistritesse, kehtivaid ega varasemaid maksehäireid kostjal ei olnud. Samuti kontrollis

esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid Maksu- ja Tolliametist (dtl 14).

11. Hagiavalduse kohaselt kasutati laenuotsuse tegemisel kostja kinnitatud sissetulekuid (1300

eurot) ja kohustusi (500 eurot), mis kehtisid kuni 9. oktoobrini 2021 (dtl 15). Hageja hinnangul jäi

kostjal kätte peale laenu väljastamist 578 eurot 6 senti (1300-500-221,94) igapäevasteks

majandamiskuludeks. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk usaldusväärse

laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma (dtl 15). Hageja

täpsustas 6. novembril 2024, et kostja tegelikud igakuiseid sissetulekud olid Maksu- ja Tolliameti

andmete kohaselt keskmiselt 1021 eurot 31 senti kuus ja muid finantskohustusi ei olnud.

Krediidianalüüsi tulemusena jääb kostjale pärast kohustusi kätte 799 eurot 37 senti (1021,31–

221,94) igapäeva kulutuste katteks.

Algne laenuandaja esitas 5. novembril 2024 kohtule kostja krediidianalüüsi ja pangakonto

väljavõtte perioodil 1. veebruar 2021 kuni 10. august 2021(dtl 71-114). Krediidianalüüs on loodud

10. augustil 2021 (dtl 71) ja pangakonto väljavõte on loodud 10. augustil 2021 kell 15.31 (dtl 87).

Hageja palus jätta väljavõte arvesse võtmata kuna tegemist ei ole hagiavalduse aluseks oleva

lepinguga (dtl 119). Kohus on seisukohal, et kuigi esitatud krediidianalüüs ja pangakonto

väljavõtted ei ole koostatud enne kostjaga auto liisinglepingu sõlmimist kostja maksevõime

väljaselgitamiseks, on neist näha kostja maksevõime enne liisinglepingu sõlmimist ja seetõttu on

tegemist asjakohase tõendiga ning kohus arvestab neid asja lahendamisel.

12. Algne laenuandaja sõlmis 22. märtsil 2021 kostjaga autoliisingu lepingu nr L89005231510 (dtl

25), lepingu esimese muudatuse 24. märtsil 2021 (dtl 33) ja lepingu teise muudatuse 16. septembril

2022 (dtl 37). Algse laenuandja poolt esitatud krediidianalüüsist ja pangakonto väljavõtetest nähtub,

et kostjal oli enne autoliisingu lepingu sõlmimist igakuised finantskohustused Inbank AS, Coop

Finants, TF Bank, Holm Bank, Julianus Inkasso, ESTO ees. Samuti nähtub pangakonto väljavõttest,

et kostjal oli kohustus tasuda eluasemega seotud kulusid ning kostjal oli lapse ülalpidamiskohus.

Kostja sissetulekuks oli Eesti Töötukassa poolt makstav töövõimetoetus 416 eurot 92 senti ja Weiss

OÜ töötasu 766 eurot 41 senti. Krediidianalüüsist nähtub, et kostja esmased igakuised kulud olid

enne laenulepingu sõlmimist vähemalt 970 eurot ning sissetulek 1087 eurot 22 senti (dtl 72).

Algne laenuandja on peale laenulepingu sõlmimist ja esimese muudatuse tegemist kontrollinud

kostja maksevõimet tema pangakonto väljavõttest, ei ole algne laenuandja seda teinud enne

laenulepingu ja lepingu muudatuste tegemist. Hageja on kohtule esitanud täiendava selgituse, mille

kohaselt oli kostja sissetulekuks 1021 eurot 31 senti kuus, mitte 1300 eurot nagu hagiavalduses on

märgitud ning kostjal puudusid täiendava selgituse kohaselt finantskohustused, erinevalt

2-24-15228

hagiavalduses märgitud kohustustest summas 500 eurot, siis algse laenuandaja poolt esitatud

krediidianalüüs ja pangakonto väljavõtted näitavad, et kostjal oli laenu taotlemisel märkimisväärses

ulatuses finantskohustusi ja pangakonto väljavõttest nähtub, et kostjal oli ka ülalpidamiskohustus,

mida oleks tulnud kostjale laenuandmise otsustamisel arvesse võtta. Hageja ei ole esitanud

tõendeid, et nimetatud asjaoludega on laenuotsuse tegemisel arvestatud. Seega ei ole algne

laenuandja välja selgitanud kostja tegelikke igakuised kohustusi enne liisinglepingu ja selle

muudatuste tegemist.

13. Enne tarbijale laenu andmist tuleb välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse

sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud (KAVS § 49 lg 1 p 1-7). Hageja on kinnitanud, et kostjal ei olnud muid

finantskohustusi ja hindas kostja maksevõimeliseks ning väljastas kostjale laenu 12 000 eurot.

Kostja maksevõime nõuetekohasel hindamisel oleks selgunud, et kostjal on juba märkimisväärses

ulatuses finantskohustusi ja ülalpidamiskohustus. Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja

peab täitma krediidivõimelisuse hindamise kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja

millist osa ebamäärase tähistusega laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja

sissetulekuks ning millise püsiva sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen

võetakse suures summas ja pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid

selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on

tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2).

Kohus selgitab, et laenu taotlemisel ei saa lugeda piisavaks riiklikest registritest saadavaid andmeid,

kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto

väljavõtetest nähtuv. Käesolevalt ei ole algne laenuandja kostja pangakonto väljavõtet enne auto

liisinglepingu sõlmimist kostjalt küsinud ega ka hinnanud kostja tegelikku maksevõimet.

14. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja järgis kostjale krediidi andmisel

vastutustundliku laenamise nõudeid, selgitades välja kõik nõutud aspektid ning tehes mõistlikke

pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks

ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 50 lg 3 p 3).

Kohtu hinnangul lähtus krediidiandja üksnes matemaatilistest teoreetilistest arvutustest väidetavalt

kostja enda poolt esitatud andmetele tuginevalt. Konto väljavõtte küsimise ja muude päringute

tegemise eesmärk ongi lisaks tarbija enda avaldusele koguda andmeid ja andmeid ka kontrollida.

Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja

krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS §

4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud

sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga

seotud tasude osas (ülekandetasu, sissenõudmiskulu).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §

94 järgne määr, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne (VÕS § 4034 lg 7). Hageja on esitanud VÕS § 4034 lg-st 7

tulenevalt nõude ümberarvestuse kui kohus peaks asuma seisukohale, et rikutud on vastutustundliku

laenamise põhimõtet (dtl 120). Ümberarvestuse kohaselt on kostja võlgnevus hageja ees põhinõue

7431 eurot 25 eurot.

Kohus leiab, et hageja hagi kostja vastu tuleb rahuldada osaliselt lähtudes VÕS § 4034 lg-st 7,

millest tulenevalt hageja taotleb kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 7431 eurot 25 senti.

2-24-15228

15. Kuna kostja ei ole kohustusi täitnud, on hagejal õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud ulatuses alates lepingu ülesütlemisest, s.o 26. maist 2023 põhinõudelt 7431 eurolt 25

sendilt kuni põhinõude tasumiseni, aga mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. Kohtuotsuse tegemise

ajaks on sissenõutavaks muutunud viivis summas 1548 eurot 22 senti.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise

rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 65% ulatuses kostja ja 35%

ulatuses hageja kanda.

2. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva

seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja

kanda.

3. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt koosnevad

hageja menetluskulud riigilõivust summas 910 eurot ja õigusabikulust summas 507 eurot. Kostja

kohtumenetluses osalenud ei ole ning seetõttu ei ole ta kandnud ka menetluskulusid.

Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on kohtu arvates tegemist täies ulatuses

vajaliku ja põhjendatud kuluga.

Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt,

summas 200 eurot. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele

ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Lihtsate sõnastuses kattuvate tüüphagide puhul, mille

koostamine ei eelda õiguslikku analüüsi ning piirdub arvutustehete tegemise, lünkade täitmise ja

lisade komplekteerimisega, ei saa ajakulu 3 tundi tunnihinnaga 169 eurot ilma käibemaksuta

põhjendatuks pidada.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal

hüvitada hagejale menetluskuludena 721 eurot 50 senti [(910+200) x 65%)].

4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja

vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (721 eurot 50 senti) viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Külli Puusep

kohtunik