1-10-7794/31 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-10-7794

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. oktoober 2011. a Tallinn Kriminaalasja number 1-10-7794 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, liikmed Ivi Kesküla ja Sten Lind Kohtuistungi sekretär Kea Lemming Kriminaalasi V.Z-i süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 2 ja § 345 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 5. mai 2011. a otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja

Süüdistatava V.Z-i kaitsja Sven Sillar ja kannatanu MTÜ Eesti Euroopa Liikumise esindaja Helmeri Indela Prokurör Maria Sutt Süüdistatav V.Z

XXX elukoht xxxxxx xxxxxxx x-xx, töökoht xxxxxx xxxxxx, karistatus puudub Kaitsja Vandeadvokaat Sven Sillar Kannatanu Kannatanu valitud esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela

RESOLUTSIOON

Tühistada Harju Maakohtu 5. mai 2011. a otsus V.Z-i suhtes osas, millega

jäeti MTÜ Eesti Euroopa Liikumise tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju viiviste nõudes rahuldamata ja teha uus otsus, millega

nõue rahuldada ning mõista V.Z-ilt välja 3. oktoobri 2011. a seisuga kuriteoga

tekitatud kahju viivis 17 658,17 (seitseteist tuhat kuussada viiskümmend kaheksa eurot ja seitseteist senti) eurot MTÜ Eesti Euroopa Liikumise kasuks.

Välja mõista TsMS § 367 alusel V.Z-ilt alates 4. oktoobrist 2011. a kuni

põhinõude 47956,29 (nelikümmend seitse tuhat üheksasada viiskümmend kuus eurot ja

kakskümmend üheksa senti) eurot täitmiseni MTÜ Eesti Euroopa Liikumise kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

2(20) Kannatanu apellatsioon rahuldada, kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata.

Mõista Eesti Vabariigilt MTÜ Eesti Euroopa Liikumise kasuks välja 873,60 (kaheksasada

seitsekümmend kolm eurot ja 60 senti) eurot apellatsioonimenetluses kantud menetluskulu katteks.

Edasikaebe kord

Kohtuotsus tehakse teatavaks 17. oktoobril 2011. a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30

päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 5. mai 2011. a kohtuotsusega üldmenetluses tunnistati A-M. V.Z süüdi ja

karistati KarS § 201 lg 2 p 2 järgi 1 aasta 10 kuu vangistusega ja KarS § 345 lg 1 järgi 6 kuu

vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 10 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1,2,3 alusel määrati koheselt kandmisele 5 kuud vangistust ning ülejäänud 1 aasta 5 kuud vangistust jäeti tingimuslikult kohaldamata 4 aastase katseajaga.

Lisakaristusena KarS § 49 alusel võeti A-M. V.Z-ilt ära õigus kuuluda juriidiliste isikute (sh äriühingute, mittetulundusühingute või sihtasutuste) juhtorganitesse 3 aastaks.

MTÜ Eesti Euroopa Liikumise kasuks mõisteti välja otseselt kuriteoga tekitatud kahju katteks 47956,29 eurot. Tsiviilhagiavalduses seisuga 14.04. 2011. a taotletud viivis summas 15841,73 eurot ja edaspidi võimaliku arvutatava viivise osas jäeti tsiviilhagi rahuldamata.

2. A-M. V.Z tunnistati KarS § 201 lg 2 p 2 järgi süüdi selles, et tema, olles ajavahemikul 16.06- 27.09.2007. a MTÜ Eesti Euroopa Liikumine (registrikood xxxxxxxx) juhatuse liige, omades seega

piiramatut MTÜ esindamise õigust, sh MTÜ ja kolmandate isikute vaheliste lepingute sõlmimise ning kaupade, teenuste vastuvõtmise õigust, samuti kellele vastavalt mittetulundusühingute seaduse

§ 35 ja MTÜ põhikirja p 4.18.3 oli usaldatud MTÜ raamatupidamise korraldamine, s.h MTÜ-le esitatud arvete tasumine ning kellel vastavalt MTÜ ja pankade vahelistele lepingutele oli õigus teha MTÜ arveldusarvelt ülekandeid ning kasutada MTÜ nimele väljastatud pangakaarti, tegi MTÜ arvelt

mittesihtotstarbelisi kulutusi, ilma et MTÜ oleks neist kasu saanud ning tegi põhjendamatuid väljamakseid, millega pööras temale usaldatud võõra vara suures ulatuses enda ja kolmanda isiku kasuks kokku summas 930 743,05 krooni.

A-M. V.Z on enda või tuvastamata kolmanda isiku kasuks (nt riideesemed, mis ei vasta tema enda suurusnumbrile) pööranud alltoodud ettevõtetest ostetud kaupa või teenuseid, tasudes selle eest MTÜ pangakaardiga või ülekandega MTÜ kontolt või lasknud selle kuluaruande alusel endale hiljem pärast ostu sooritamist MTÜ arvelt hüvitada:

1) OÜ NPM Grupp, BeauMonde kauplus-salong

Arve nr/kuupäev Summa (EEK)

Tasumine Arvel märgitud kauba/teenuse nimetus

1 207/03.07.2007 39517 05.07.2007 EEL

pangakontolt nr 221011611487

Kinkekaardi eest on ostetud kaks naiste ripatsit

3(20)

2 233/20.07.2007 39965 31.07.2007 EEL

pangakontolt nr 221011611487 Kinkekaardi ees ostetud ripats,

sõrmus, kõrvarõngad, käevõru/käekett

3 240/03.08.2007 43455 10.08.2007 EEL

pangakontolt nr 221011611487

Kinkekaardi eest ostetud

sõrmus, ripats, kaelakett, kõrvarõngad)

4 248/08.08.2007 27500 10.08.2007 EEL

pangakontolt nr 221011611487

Kinkekaardi ostmisega on

tehtud 50% ettemakse naiste käekella ostmiseks

2) Finest Fashion AS

Arve nr/kuupäev Summa (EEK)

Tasumine Arvel märgitud kauba/teenuse nimetus

1 2770/07.08.2007 (2-2007)

17300 10.08.2007 EEL pangakontolt nr 221011611487

Escsport kosmkott, Escsport

reisikohver, Escsport top, Escsport pullover

2 2774/09.08.2007 (3-2007)

8915 10.08.2007 EEL pangakontolt nr 221011611487

Laurel top, Escsport barett,

Escsport pullover, Laurel pullover

3 2778/14.08.2007 (4-2007)

15000 24.08.2007 EEL pangakontolt nr 221011611487

Escada seelik, Escada jakk, Escada kleit

3) EKLT OÜ – kaubad on tellitud veebiaadressilt Raffaello-network.com

Arve nr/kuupäev Summa (EEK) Tasumine Kauba/teenuse nimetus

1 COD207/05.07.2007 20542,89 09.07.2007 EEL

pangakontolt nr 221021743251 Kullerteenus,

RAFFAELLO.COM, 1 kott, 1 rahakott

2 COD210/06.07.2007 13045,04 09.07.2007 EEL

pangakontolt nr 221021743251 Kullerteenus,

RAFFAELLO.COM, 1 aksessuaar

3 COD229/19.07.2007 5141 19.07.2007 EEL

pangakontolt nr 221021743251 Kullerteenus,

RAFFAELLO.COM, 1 rahakott

4 COD253/01.08.2007 23563,47

01.08.2007 EEL

pangakontolt nr 221011611487 Kullerteenus, RAFFAELLO.COM, 1 kott

5 COD254/02.08.2007 3077,06

05.08.2007 EEL

pangakontolt nr 221011611487 Kullerteenus,

RAFFAELLO.COM, 2 aksessuaari

6 COD255/03.08.2007 25835,19 03.08.2007 summas 7785,90 Kullerteenus,

RAFFAELLO.COM, 1

4(20)

ja 10.08.2007 summas

18049,29 EEL

pangakontolt nr 221011611487

aksessuaar, 2 aksessuaari, 1 paar kingi

7 COD258/06.08.2007 15523,46

13.08.2007 EEL

pangakontolt nr 221011611487 Kullerteenus,

RAFFAELLO.COM, 2 paari kingi

8 COD261/07.08.2007 71829,95

10.08.2007 EEL

pangakontolt nr 221011611487 Kullerteenus,

RAFFAELLO.COM, 10 aksessuaari, 1 paar kingi

9 COD265/09.08.2007 8182,39 10.08

.2007 EEL

pangakontolt nr 221011611487 Kullerteenus,

RAFFAELLO.COM, 1 aksessuaar

10 COD273/13.08.2007 937,39

13.08.2007 EEL

pangakontolt nr 221011611487 Kullerteenus,

RAFFAELLO.COM, 1 aksessuaar

11 COD283/22.08.2007 1051,45

24.08.2007 EEL

pangakontolt nr 221011611487 Kullerteenus,

RAFFAELLO.COM, 1 aksessuaar

12 COD301/05.09.2007 3469,16

05.09.2007 EEL

pangakontolt nr 221011611487 Kullerteenus, RAFFAELLO.COM, 1 särk

4) Apranga OÜ – kauplused Nude ja Emporio Armani

Arve nr/kuupäev Summa (EEK)

Tasumine Arvel märgitud kauba/teenuse nimetus

1 07/005 / 25.07.2007 18360

31.07.2007 EEL

pangakontolt nr 221011611487

Naiste sviiter, naiste

ülikond, naiste seelik, naiste jakk

2 07/009 / 28.08.2007 17010

29.08.2007 EEL

pangakontolt nr 221011611487

Naiste jakk, naiste seelik, naiste korsett, naiste sviiter

3 07/018 / 25.07.2007 35730 31.07.2007 EEL

pangakontolt nr 221011611487

Naiste mantel, naiste kott,

naiste sviiter, naiste püksid, naiste kleit

4 07/023 / 11.08.2007 23370

24.08.2007 EEL

pangakontolt nr 221011611487 Naiste müts, naiste sviiter,

kell, naiste pluus, naiste nahkjakk

5 07/026 / 28.08.2007 18270 30 08 2007 EEL

pangakontolt nr 221011611487

Naiste saapad, naiste

seelik, naiste pluus, naiste jakk

5) Contignus OÜ – ajakirja „ “ väljaandja

Arve nr/kuupäev Summa (EEK)

Tasumine Arvel märgitud kauba/teenuse nimetus

1 266/08.08.2007 15340 13.08.2007 EEL

Teenused, leping tellimus 03.08.2007

5(20)

pangakontolt nr 221011611487

6) Bonus Futuri OÜ

Arve nr /kuupäev Summa (EEK)

Tasumine Arvel märgitud kauba/teenuse nimetus

1 27120/12.08.2007 17301,10 12.08.2007 sularahas 17301 krooni Suhete korraldus

2 27149/05.09.2007 44790,99 05.09.2007 sularahas 44791 krooni Suhete korraldus

7) Medemis OÜ – meditsiinilise iluravi keskus

Arve nr/kuupäev Summa (EEK)

Tasumine Arvel märgitud kauba/teenuse nimetus

1 45/14.08.2007 1340

14.08.2007 EEL

pangakontolt nr 221011611487

kinkekaart (TriActive

tselluliidiravi protseduurid, mesoteraapia protseduurid)

2 51/04.09.2007 13590

05.09.2007 EEL

pangakontolt nr 221011611487

Kinkekaart summas 3790

krooni ja kinkekaart summas

9800 krooni (mesoteraapia kuur näole ja kehale)

8) Estour – Kreeta reis, mille eesmärk ei olnud seotud MTÜ põhikirjalise tegevusega

Arve nr/kuupäev Summa (EEK)

Tasumine Arvel märgitud kauba/teenuse nimetus

1 200707013 N, 31.07.2007 41192

31.07.2007 EEL

pangakontolt nr 221011611487

Majutus ja lennupiletid Kreetale 17.08-24.08

Tellimuse nr 13321095 järgi telliti lisaks järgmisi teenuseid:

1. Hersonissos, Stalida, Anissara, Analipsi, Gouves,

Knossosse iidsed müsteeriumid (2x)

2. Malia, Stalis, Hersonissos,

Anissaras, Analipsis,

Gramvoussa, piraatide saar (2x)

MTÜ Eesti Euroopa Liikumine arvelt on sularahas makstud päevaraha A-M. V.Z-ile 5 319,80 krooni (22.08.2007.a kassa väljamineku order summas 340 EUR) ja Olga Väinale 4005,55 krooni

(21.08.2007.a kassa väljamineku order summas 256 EUR) seoses ajavahemikul 17.08-

24.08.2007.a Kreekas toimunud Schengeni lepingu konverentsiga. Kuna nimetatud lähetused ei

olnud seotud ühegi MTÜ projektiga, samuti ei olnud A-M.V.Z-i lähetus nõukoguga kooskõlastatud, on A-M.V.Z eeltooduga pööranud MTÜ vara enda ja kolmanda isiku kasuks.

6(20)

Samuti on A-M.V.Z teinud seoses Kreeta reisiga kulutusi, mis ei ole seotud MTÜ EEL põhikirjalise tegevusega:

1. Järgneva kauba eest tasus A-M.V.Z enda pangakaardiga või sularahas ning esitas MTÜ-le EEL kuluaruande 25.08.2007, mille alusel hüvitas MTÜ temale kulutusi 1562.70 EUR eest ehk 24450.94 krooni:

Kuluaruandes A-M.V.Z-i poolt märgitud kulu

Kuluaruandele lisatud tšekil või arvel märgitud ettevõtte nimi või kaubaartikkel Ostu kuupäev (tšekilt) summa

1 Toit, nõupidamine koostööpartneritega

Juveeliäri Sofos Iraklioni lennujaam

24.08.2007 160 EUR

2 Toit, nõupidamine koostööpartneriga

Juveeliäri 18.08.2007 300 EUR

3 Side, internet Internetiteenus 22.08.2007 24.08.2007 15 EUR

4 Side Turistikaubad – riided 23.08.2007 9 EUR

5 Toit, nõupidamine koostööpartneritega

Turistikaup 22.08.2007 36 EUR

6 Teenused Popis Team juuksur 2x 21.08.2007 30+30=60 EUR

7 Toit, nõupidamine koostööpartneriga

Turistikaup Hersonissose sadam 24.08.2007 41.50 EUR

8 Toit, nõupidamine koostööpartneritega

filmiilmutus 22.08.2007 125 EUR

9 Side Suveniirkaubad Hersonissose

sadamas – toidukaubad ja tarbekaubad

21.08.2007 13.30 EUR 10

Side Kauplus – kaubad, joogid 20.08.2007 21.70 EUR 11

Side Toidukaubad-joogid 23.08.2007 5.20 EUR 12

Toit, arenguvestlus töötajaga, koostööpartneritega

Hotellisisene minimarket, kosmeetika

21.08.2007 11.80 EUR 13

Toit, arenguvestlus töötajaga, koostööpartneritega Turistikaubad – tsitaadiraamatud ja pildid

19.08.2007 18.80 EUR 14

Toit, kõik EL üle Euroopa Juveeliäri, Hersonissos 23.08.2007 350 EUR 15

Toit, arenguvestlus töötajaga, koostööpartneritega

Ost, Hersonissos 23.08.2007 33.40 EUR 16

Toit, arenguvestlus töötajaga, koostööpartneritega

Kreeta Kudumid – kudumid, käsitöö, rahvakunst

22.08.2007 58 EUR 17

Transport ja koha tutvustus Kreeta õhtu – 2 inimest V, V.Z

20.08.2007 80 EUR 18

Transport Takso 21.08.2007 122 EUR 19 Transport -

- 102 EUR

7(20)

2. Järgneva kauba eest tasus A-M.V.Z Tallinna Lennujaamas ja Kreetal MTÜ EEL pangakaardiga Kaardimakse kuupäev ja selgitus

Kuluaruandele lisatud tšekil

või arvel märgitud ettevõtte nimi või kaubaartikkel A-

M.V.Z-i poolt kuluaruandes märgitud kulu MTÜ arvelt maha kantud summa (EEK)

1 17.08.07 22.00 250 EEK Liivi Bistroo

Liivi Kaubamaja AS,

Lennujaam. 2x75.00

vein.samp.v.pdl; 2x50.00 sandwich

Toit, nõupidamine koostööpartneritega 250.00

2 24.08.07 1000 EUR SOFOS JEWELLERY \\IRAKLIO \

Juveeliäri Sofos Kingitused koostööpartneritele 15 700,29

3 24.08.07 1000 EUR SOFOS JEWELLERY \\IRAKLIO \

Juveeliäri Sofos Kingitused koostööpartneritele 15 700,29

4 24.08.07

61 EUR

MASTORAKIS EMMANOYIL \\L.CHERSONISOU\

Turistikaubad Hersonissose sadam

Mastopakhe Emmanyaha 957,72

5 24.08.07 318.2 EUR DUTY FREE \\IRAKLIO \

Kreeka tollimaksuavad

kauplused, Iraklioni

lennujaam – maitseained, maiustused, kosmeetika Kingitused koostööpartneritele 4988,18

6 24.08.2007 22.5 EUR KASTRO \\L.HERSONIS \ Turis

tikaubad Hersonissose sadam

Toit, nõupidamine koostööpartneriga 352,72

7 24.08.07 270 EUR KRISTI \\L.CHERS/SOU \700 Juveeliäri, Hersonissos

Toit, nõupidamine koostööpartneriga 4232,59

8 24.08.07

240 EUR IRIS JEWELS Juveeliäri

Toit, nõupidamine koostööpartneritega 3762,30

9 24.08.07 154 EUR GOLD DOLPHIN \\L.CHERSONISOU\700 Juveeliäri Golden Dolphin

Toit, nõupidamine koostööpartneritega 2414,14

Loetletud ostud ei ole seotud MTÜ EEL põhikirjalise tegevusega ja A-M.V.Z on MTÜ vahenditest tasutud kaubad või teenused pööranud enda või kolmanda isiku kasuks.

9) Reisikulu, mis pole seotud MTÜ Eesti Euroopa Liikumine tegevusega

Kuupäev Summa (EEK)

Tasumine Selgitus

1 08.09.2007 8614 31.03.2008 EEL

pangakontolt nr 221011611487

Reisibüroost Estravel ostetud

lennupiletid Tallinn-London- Tallinn, lennujaamamaksud, kuller

ja muud teenused, kindlustus, reserveerimisja vormistamistasud

2 26.09.2007 1279 14.02.2008 EEL

pangakontolt nr 221011611487 Lennupileti muutmine

8(20)

10) Queensway Book Store – kaubad on tellitud aadressilt Net-A-Porter.Com, aga

MTÜ Eesti Euroopa Liikumine raamatupidajale on esitatud Queensway Book Store arved, näitamaks, et on ostetud raamatuid.

Arve nr/kuupäev Summa Tasumine

1 070727-231759/ 27.07.2007

1211,82 EUR (19179,53 EEK)

Kauba eest tasutud Anna-Maria

V.Z-i krediitkaardiga, EEL on teinud samas summas V.Z-ile ettemakse

2 070801-234376/ 01.08.2007

332,05 EUR (5195,45 EEK)

Kauba eest tasutud Anna-Maria

V.Z-i krediitkaardiga, EEL hüvitas

3 070810-238164/ 10.08.2007

1981,22 EUR (30999,36 EEK)

Kauba eest tasutud Anna-Maria

V.Z-i krediitkaardiga, EEL hüvitas

4 070811-238335/ 11.08.2007

440,06 EUR (6885,44 EEK)

Kauba eest tasutud Anna-Maria

V.Z-i krediitkaardiga, EEL hüvitas

5 070801-234190 564,48 EUR (8832,19 EEK)

Kauba eest tasutud Anna-Maria

V.Z-i krediitkaardiga, EEL hüvitas

11) GLAM-ON-WEB s.r.l

Arve nr/kuupäev Summa Tasumine Arvel märgitud kauba/ teenuse nimetus

1 1086 / 24.08.2007 1864,06 EUR (29166,20 EEK)

Kauba eest tasutud V.Z-i

krediitkaardiga, EEL hüvitas

Kleit, bikiinid, gstring, lühikesed püksid, rinnahoidja

2 1087 / 24.08.2007 269,82 EUR (4221,76 EEK)

Kauba eest tasutud V.Z-i

krediitkaardiga, EEL hüvitas

Mask, sulg,

lühikesed püksid, õlapaelteta naistepluus

12) Kinkekaardid – ei ole seotud MTÜ Eesti Euroopa Liikumine tegevusega ning tehingute majanduslik sisu erineb vormistatust

Kuupäev Summa Tarnija või kaardimakse

Tasumine/hüvitamine EEL poolt Kinkekaardi väidetav vastuvõtja

1 19.07.2007 Kinkekaart

summas 1500 krooni

ABC King Tasutud V.Z-i

krediitkaardiga,

EEL hüvitas kuluaruande 20.07.07-12 alusel

Olga Väina, üleandmisevastuvõtmise akt 19.07.2007

2 23.07.2007 1*1000 kinkekaart;

1*500 kinkekaart

– kokku summas1500 krooni

AS Tallinna Kaubamaja

Tasutud sularahas, EEL

hüvitas kuluaruande 24.07.07-13 alusel Igor Shats, üleandmisevastuvõtmise akt 23.07.2007

9(20)

3 24.07.2007 2*500 kinkekaarti

– kokku summas 1000 krooni

AS Tallinna Kaubamaja

Tasutud V.Z-i

pangakaardiga, EEL hüvitas

Kuluaruanne ja

üleandmise - vastuvõtmise akt puuduvad

4 27.07.2007 1*550 kinkekaart

ja 1*800 kinkekaart, kokku

summas 1350 krooni

OÜ Intersalon Tasutud V.Z-i

pangakaardiga,

EEL hüvitas kuluaruande 27.07.07-15 alusel Jekaterina Perkova, üleandmisevastuvõtmise akt 27.07.2007

5 01.08.2007 Kinkekaart

summas 1000 krooni 01.08.2007 18:36 Stockmann, Tallinn

Tasutud EEL pangakaardiga, kuluaruanne 06.08.07-19 Olga Väina, üleandmisevastuvõtmise akt 01.08.2007

6 01.08.2007 Kinkekaart

summas 815 krooni 01.08.2007 18:30 Stockmann, Tallinn

Tasutud EEL pangakaardiga, kuluaruanne 06.08.07-19 Olga Väina, üleandmisevastuvõtmise akt 01.08.2007

7 09.08.2007 2*500 kinkekaarti,

kokku summas 1000 krooni

AS Tallinna Kaubamaja

Tasutud Anna-Maria

V.Z-i pangakaardiga,

EEL hüvitas kuluaruande 09.08.07-22 alusel Linda Ümera, üleandmisevastuvõtmise akt 01.08.2007

8 15.08.2007 3*1000 kinkekaarti; 5*500 kinkekaarti

– kokku summas 5500 krooni 15.08.2007

18:28 Tallinna Kaubamaja, Tallinn

Tasutud EEL pangakaardiga, kuluaruanne 25.08.07 Linda Ümera, üleandmisevastuvõtmise akt 15.08.2007

9 16.08.2007 2 kinkekaarti

kokku summas 1500 krooni 16.08.2007 10:49 Intersalon, Tallinn

Tasutud EEL pangakaardiga, kuluaruanne 25.08.07 Margit Elviste, üleandmisevastuvõtmise akt 16.08.2007

10 17.08.2007 1*500 kinkekaart; 2*1000

kinkekaarti –

kokku summas 2500 krooni 17.08.2007

18:01 Tallinna Kaubamaja, Tallinn

Tasutud EEL pangakaardiga, kuluaruanne 25.08.07 Ene-Eha Urbala, üleandmisevastuvõtmise akt 17.08.2007

11 26.08.2007 5*500 kinkekaarti; 4*1000 kinkekaarti; 10*100

kinkekaarti –

kokku summas 7500 krooni 26.08.2007

20:38 Tallinna Kaubamaja, Tallinn

Tasutud EEL

pangakaardiga, lisatud kuluaruandele 25.08.07 üleandmisevastuvõtmise akt puudub

12 29.08.2007

10*100 kinkekaarti, 2*500 kinkekaarti,

kokku summas 29.08.2007

19:04 Tallinna Kaubamaja, Tallinn

Tasutud EEL pangakaardiga,

kuluaruanne 31.08.07-27, AMG-27 üleandmisevastuvõtmise akt puudub

10(20) 2000 krooni

13 04.09.2007 Kinkekaart

summas 995 krooni 04.09.2007 19:16 Intersalon, Tallinn

Tasutud V.Z-i

pangakaardiga,

EEL hüvitas kuluaruande 06.09.07 AMG-29 alusel Klarika Virit, üleandmisevastuvõtmise akt 04.09.2007

14 03.09.2007 5*100 kinkekaarti, 2*500 kinkekaarti,

kokku summas 1500 krooni 03.09.2007

14:18 Tallinna Kaubamaja, Tallinn

Tasutud EEL pangakaardiga, kuluarua

nne 11.09.07, AMG-31 Klarika Virit, üleandmisevastuvõtmise akt 03.09.2007

15 03.09.2007 Kinkekaart

summas 5500 krooni 03.09.2007 10:16 Stockmann, Tallinn

Tasutud EEL pangakaardiga,

kuluaruanne 11.09.07, AMG-31 Liina Pello, üleandmisevastuvõtmise akt 03.09.2007

16 03.09.2007 Kinkekaart

summas 1500 krooni 03.09.2007 18:37 Stockmann, Tallinn

Tasutud EEL pangakaardiga,

kuluaruande 11.09.07, AMG-31 Jekaterina Perkova, üleandmisevastuvõtmise akt 03.09.2007

17 08.09.2007 Kinkekaart

summas 1500 krooni 08.09.2007 14:17 Stockmann, Tallinn

Tasutud Anna-Maria

V.Z-i pangakaardiga,

EEL hüvitas kuluaruande

10.09.2007 AMG-30 alusel üleandmisevastuvõtmise akt puudub

18 16.09.2007 Kinkekaart

summas 1500 krooni

AS Stockmann Tasutud sularahas, EEL

hüvitas kuluaruande

17.09.2007 AMG-33 alusel Olga Väina, üleandmisevastuvõtmise akt 16.09.2007

19 20.09.2007 Kinkekaart

summas 300 krooni 20.09.2007

15:35 Tallinna Kaubamaja, Tallinn

Tasutud Anna-Maria

V.Z-i pangakaardiga,

EEL hüvitas kuluaruande 25.09.07 alusel üleandmisevastuvõtmise akt puudub

A-M.V.Z kasutas kinkekaarte isiklikes huvides, tasudes nendega erinevate kaupade ja

teenuste eest, kuid näidates MTÜ raamatupidamisele, nagu oleks kinkekaardid antud üle MTÜ-le töid või teenuseid osutanud isikutele tasuna.

13) Algdokumentideta ülekanded või kaardimaksed – kuludokumente on Anna-Maria

V.Z-i poolt esitatud summas 185 147,72. Vahe MTÜ Eesti Euroopa Liikumine

poolt ülekantud summaga on 55 486,16 EEK, millises ulatuses puuduvad kuludokumendid:

Ülekande toimumise kuupäev

Summa Selgitus või kaardimakse

1 17.08.2007 627 Tasutud EEL pangakaardiga K:4797264000471178 16.08.2007 15:55 Tallinna Kaubamaja, Tallinn

2 18.09.2007 32 Tasutud EEL pangakaardiga

K:4797264000471178 17.09.2007 15:13 Coffee IN/ Estonia

11(20) ps, Tallinn

3

54827,16 Muud kulutused

14) AS A-Selver – kulu ei ole seotud MTÜ Eesti Euroopa Liikumine tegevusega

Arve nr/kuupäev Summa (EEK)

Tasumine Arvel märgitud kauba/teenuse nimetus

1 570041 / 12.08.2007 6979,90

16.08.2007 EEL

pangakontolt nr 221011611487 Selveri Köögi tooted

15) AS ONOFF EESTI – kulu ei ole seotud MTÜ Eesti Euroopa Liikumine tegevusega

Arve nr/kuupäev Summa Tasumine Arvel märgitud kauba nimetus

1 1011-197, 18.07.07 1665 EEL pangakontolt nr 221021743251

Babyliss kehahooldus 2051 mini

brush; Sony kaasaskantav ICD- B200; Samsung arvutitarvikud SOM- 7000X EST; Belkin juhtmed; Sony patareid

3. A-M. V.Z tunnistati KarS § 345 lg 1 järgi süüdi selles, et tema, olles ajavahemikul 16.06-

27.09.2007 MTÜ Eesti Euroopa Liikumine juhatuse liige ning tellides aadressilt Net-A-Porter.Com kaupu, esitas MTÜ Eesti Euroopa Liikumine raamatupidajale nende tasumiseks kaupluse Queensway Book Store võltsitud arved:

Arve nr Arvel märgitud summa

1 nr 070727231759/ 27.07.2007 1211,82 EUR

2 nr 070801234376/ 01.08.2007 332,05 EUR

3 nr 070810238164/ 10.08.2007 1981,22 EUR

4 nr 070811238335/ 11.08.2007 440,06 EUR

5 nr 070801234190 564,48 EUR

Võltsitud arved esitas A-M.V.Z raamatupidamisele varalise kasu saamise ja enda poolt

toimepandud omastamise varjamise eesmärgil. Tegelikkuses on A-M.V.Z arvetel märgitud summade eest tellinud isiklikul eesmärgil kaupu veebipoest Net-A-Porter.com ning raamatuid nende

arvete alusel ostetud ei ole. Esitatud arvete alusel omandas A-M.V.Z õiguse nende tasumisel varalisele kasule summas 71 091,97 krooni.

Ajavahemikul 16.06-27.09.2007 esitas MTÜ Eesti Euroopa Liikumine raamatupidamisele võltsitud kinkekaartide üleandmise-vastuvõtmise aktid. Aktid on koostatud selle kohta, nagu oleks vastuvõtjana

alla kirjutanud isik saanud kinkekaardi märgitud kuupäeval ja kinnitab seda oma allkirjaga. Dokumentide sisu ei vasta tegelikkusele ja vastuvõtja allkirjad nendel on võltsitud.

Võltsitud dokumentide loetelu:

Vastuvõtjana märgitud isik Kuupäev

Aktil m k

inkekaartide (EEK)

1 O V 19.07.2007 1500

2 I S 23.07.2007 1500

3 J P 27.07.2007 1350

12(20)

4 O V 01.08.2007 1000

5 O V 01.08.2007 815

6 L Ü 01.08.2007 1000

7 L Ü 15.08.2007 5500

8 M E 16.08.2007 1500

9 E-E U 17.08.2007 2500 10

K Vt 04.09.2007 995 11

K V 03.09.2007 1500 12

L P 03.09.2007 5500 13

J P 03.09.2007 1500 14

O V 16.09.2007 1500 15

M E 14.09.2007 9800

Võltsitud üleandmise aktid esitas A-M. V.Z raamatupidamisele varalise kasu saamise ja enda poolt toimepandud omastamise varjamiseks. Aktid pidid näitama, nagu oleks kinkekaardid üle antud MTÜ- le töid ja teenuseid osutanud isikutele, kuid tegelikkuses kasutas A-M. V.Z kinkekaarte isiklikul eesmärgil, tasudes nendega erinevate ostude ja teenuste eest.

4. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava A-M. V.Z-i kaitsja S. Sillar, kes taotleb

kohtuotsuse tühistamist ja õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist ning esitab veel kaks alternatiivset taotlust.

4.1 Taotlust süüdistatava õigeksmõistmiseks põhjendab kaitsja eelkõige asjaoluga, et millegagi ei ole ümber lükatud A-M. V.Z-i väited selle kohta, et tehtud kulutused olid seotud mittetulundusühingu tegevusega. A-M. V.Z oli MTÜ Eesti Euroopa Liikumise vara käsutamise õigus. Seega võib olla tegemist KarS § 2172

sätestatud usalduse kuritarvitamisega, mitte vara omastamisega. A-M. V.Z ise dokumente võltsinud ei ole ning puuduvad tõendid selle kohta, et A-M. V.Z teadis, et talle esitatud

arved olid võltsitud. Kaitsja hinnangul ei ole kinkekaartide üleandmise-vastuvõtmise akt käsitletav dokumendina, millega saaks omandada mingeid õigusi või vabaneda kohustustest.

4.2 Alternatiivselt taotleb kaitsja kohtuotsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist Harju Maakohtusse

A-M. V.Z-i kohtu alla andmise otsustamiseks, sest kaitsja poolseid tunnistajaid kohtuistungile kutsumata jättes on maakohus rikkunud ausa kohtumenetluse põhimõtet. Kohus võttis süüdistatavalt

võimaluse küsitleda endapoolseid tunnistajaid, millega on rikutud tema kaitseõigust. Nimelt jättis kohus kohtu alla andmise määruses kaitsja poolt taotletud tunnistajad kohtuistungile kutsumata, sest kaitsja oli esitanud vastavasisulise taotluse elektrooniliselt kell 17.48, so pärast tööpäeva lõppu. See väide ei ole aga asjakohane, sest KrMS § 171 lg 3 kohaselt lõpeb päevades (st nii kalendrikui ka tööpäevades) arvutatav tähtaeg viimasel tööpäeval kell kakskümmend neli.

Lisaks sellele on kohus rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust, sest kohtuotsuses puuduvad põhjendused selle kohta, miks kohus leidis, et süüdistatav ei tegutsenud mittetulundusühingu huvides.

Kohus ei ole tõendeid analüüsinud ning on jätnud kõikidele kaitsja poolt tõstatatud väidetele vastamata.

Tegemist on kahe kriminaalmenetlusõiguse olulise sätte rikkumistega, mida ei ole võimalik ringkonnakohtus kõrvaldada. Kuna rikkumine sai alguse eelistungil, siis tuleb kohtuotsus tühistada ja kriminaalasi saata maakohtule uueks arutamiseks kohtu alla andmise staadiumis.

4.3 Teise alternatiivse taotlusena taotleb kaitsja jätta A-M. V.Z-ile mõistetud karistus täielikult

täitmisele pööramata. Kriminaalasja sisuks on mittetulundusühingu juhataja tehingute otstarbekus. Reeglina kuuluvad sellised vaidlused lahendamisele tsiviilkorras. Seadusandja on sellise kuriteo eest

13(20)

näinud ette ka rahalise karistuse mõistmise. Neid asjaolusid silmas pidades ei ole reaalselt ärakandmisele kuuluva karistuse mõistmine A-M. V.Z-ile põhjendatud. Samuti ei ole tema senine elukäik ja isikuomadused sellised, mis tingiksid talle reaalse vangistuse mõistmise.

5. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni ka MTÜ Eesti Euroopa Liikumise esindaja H. Indela, kes taotleb kohtuotsuse tühistamist osas, millega jäeti MTÜ Eesti Euroopa Liikumise tsiviilhagi viiviste väljamõistmise osas rahuldamata.

Apellatsiooni motiivide kohaselt on maakohus vääralt tõlgendanud KrMS § 37 lg 1 sätet, sest kriminaalmenetluse seadustik otsesõnu ei sätestagi, milliseid nõudeid võib tsiviilhagi raames esitada.

Samas on Riigikohus kohtulahendis nr 3-1-1-3-10 märkinud, et kriminaalmenetluses esitatava

tsiviilhagi esemeks võib olla mis tahes tsiviilõiguslik nõue, mis on vahetult suunatud kuriteo

tunnustele vastava teoga rikutud hüveolukorra taastamisele. Tegemist ei pea olema üksnes

õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudega tsiviilõiguslikus mõttes. Samuti on Riigikohus

kohtulahendis nr 3-1-1-97-10 märkinud, et tulenevalt menetlusökonoomia ja efektiivse õiguskaitse

põhimõttest võib kannatanu tsiviilhagis esitada ka sellise nõude, mille aluseks olevad faktilised

asjaolud kattuvad olulises osas süüdistuse alusfaktidega. Seega võib Riigikohtu praktika kohaselt tsiviilhagis esitada ka viiviste tasumise nõude. Viivis on käsitletav ka kannatanu otsese varalise kahjuna, mis kannatanule tekib seonduvalt süüdistava

poolt rahalise kohustuse mittetäitmisega. Viivis on oma olemuselt tsiviilõiguslik õiguskaitsevahend (nõue), mis on suunatud rahalise kohustusega täitmisega viivitamisest tekkinud kahju hüvitamisele. Viivise eesmärgiks on hüvitada eelduslik kahju, mis tekib võlausaldajal rahalise kohustuse täitmisega viivitamise tagajärjel. Seega on viivis oma olemuselt kahjuhüvitise eriliik. Arvestades, et KrMS § 37 lg 1 alusel võib tsiviilhagis esitada kahju hüvitamise nõude, võib apellandi arvates tsiviilhagis esitada ka viiviste tasumise nõude. Kuriteoga teisele isikule kahju tekitades muutub kahjuhüvitis alates kahju tekitamisest sissenõutavaks,

mistõttu alates kahju tekitamisest on ka teo toimepannud isikul kohustus tasuda kuriteoga tekitatud kahju. Käesoleval juhtumil on kuriteoga tekitatud kahju 2007. aastal. Apellant on seisukohal, et on oluline vahe, kas talle makstakse kuriteoga vahetult tekitatud kahju (põhinõue) ära kohe 2007. aastal

või tehakse seda 2011. aastal või veelgi hiljem. Kui kuriteoga vahetult tekitatud kahju kannatanule koheselt ei hüvitata, on kannatanul õigus nõuda VÕS § 113 lg 1 alusel viivist kui rahalise kohustusega

täitmisega viivitamisest tekkinud kahju. Arvestades, et apellant nõuab viiviste tasumist seaduses sätestatud määras, on süüdistatavalt nõutavate viiviste puhul tegemist kahjuga, mida seadusandja automaatselt rahaliste kohustuste täitmisega viivitamisel eeldab. Praegusel juhtumil väljendab viivis kannatanu varalist kahju, mida ta on sunnitud kandma seoses asjaoludega, et süüdistatav on kannatanu

suhtes toime pannud kuriteo ning ei ole soovinud vabatahtlikult hüvitada kogu kuriteoga tekitatud kahju. Arvestades, et tsiviilhagi menetletakse nii materiaalkui ka menetlusõiguse osas eraõiguse sätete järgi,

oleks igal juhul süüdistatava süüditunnistamisel otstarbekas ja menetlusökonoomia põhimõttega

kooskõlas mõista süüdistatavalt välja lisaks põhinõudele ka viivis. Vastasel juhul peaks kannatanu

pöörduma kohut koormates sama nõudega uuesti maakohtusse. Apellant on arvamusel, et kuivõrd

tsiviilhagile kriminaalmenetluses kohaldatakse eraõiguse sätteid ning menetletakse TsMS-i järgi, ei saa esineda mingit loogilist selgitust, miks kriminaalmenetluses ei mõisteta viiviseid välja, kuigi

tsiviilkohtumenetluses ei saa sellist küsimust tekkidagi. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve

kohtukolleegium on märkinud kohtulahendis nr 3-4-1-6-09, et menetlusökonoomia on tulenevalt põhiseaduse XIII peatükist põhiseaduslikku järku õigusväärtus.

5. Ringkonnakohtu istungil kaitsja toetas apellatsiooni, taotledes õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist.

Kaitsja toetas ka alternatiivseid taotlusi, milles ta taotles kohtuotsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus või mõistetud vangistuse täielikult täitmisele pööramata jätmist.

14(20) Süüdistatav jagas oma kaitsja seisukohta.

Kannatanu esindaja toetas oma apellatsiooni ja taotles kohtuotsuse tühistamist osas, millega jäeti kuriteoga tekitatud kahju viiviste osas tsiviilhagi rahuldamata. Prokurör leidis, et kaitsja apellatsioon tuleb jätta rahuldamata ning kannatanu apellatsioon rahuldada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

6. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja apellatsioonide väidetega ning kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad leiab, et kannatanu apellatsiooni väited väärivad tähelepanu, kuid kaitsja apellatsiooni väited kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna.

6.1 Esmalt peatub kohtukolleegium kaitsja apellatsioonis tehtud etteheitel, et maakohus on jätnud

kaitsja poolt taotletud tunnistajad kohtuistungile kutsumata, millega on rikutud oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Kuigi kaitsja ei ole apellatsioonis kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist määratlenud, võib kriminaaltoimiku materjalide pinnal aru saada, et kaitsja peab silmas KrMS § 339 lg 1 p-s 12 sätestatud ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtete rikkumist. Kohtukolleegium ei leia, et maakohus oleks seda põhimõtet rikkunud.

Kuni 31. augustini 2011. a kehtinud KrMS § 227 redaktsiooni kohaselt esitab kaitsja pärast süüdistusakti koopia saamist hiljemalt kolm tööpäeva enne eelistungit kohtule oma taotlused ja nende isikute nimekirja, kelle kutsumist kohtuistungile kaitsja taotleb, ning prokuratuurile koopia nimetatud dokumentidest. Selle sätte mõte seisneb selles, et võimaldada kohtul ja prokuratuuril kolme tööpäeva jooksul kaitsja taotlusega tutvuda. KrMS § 171 lg 1 kohaselt arvutatakse tähtaega tundides, päevades ja kuudes. Tähtaja hulka ei arvata tundi ega päeva, millest loetakse tähtaja algust. KrMS § 171 lg 3 kohaselt päevades arvutamise korral lõpeb tähtaeg viimasel tööpäeval kell kakskümmend neli. Kui päevades arvutatava tähtaja lõpp langeb puhkepäevale, on tähtaja viimane päev sellele järgnev esimene tööpäev. KrMS § 171 lg 7 kohaselt ei

ole tähtaega mööda lastud, kui kaebus on postitatud või üldkasutatava tehnilise sidekanali kaudu edastatud enne tähtaja möödumist. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et A-M. V.Z-i süüdistusasjas pidi toimuma eelistung 19. jaanuaril 2011. a, mis oli kolmapäev. Kuna tähtaja hulka ei loeta päeva, millest loetakse tähtaja

algust, siis tuleb eelistungi päev välja jätta ja lugeda esimeseks tööpäevaks 18. jaanuar (teisipäev),

teiseks tööpäevaks 17. jaanuar (esmaspäev) ja kolmandaks tööpäevaks 14. jaanuar (reede). Kuna päevades arvutamise korral lõpeb tähtaeg viimasel tööpäeval kell kakskümmend neli, siis oleks kaitsja

pidanud esitama kohtule oma taotluse hiljemalt 13. jaanuaril 2011. a kell kakskümmend neli neljapäeval). Kuna kaitsja edastas kohtule taotluse elektrooniliselt 14. jaanuaril 2011. a kell 17.48, siis selleks ajaks oli taotluste esitamise tähtaeg möödunud. Kohtukolleegium rõhutab siinjuures, et maakohtul puudus alus väljaspool menetlustähtaega esitatud

taotluse vastuvõtmiseks, sest Riigikohtu senise praktika kohaselt loetakse menetlustähtaegade

rikkumine kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. augusti 2010. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-55-10 ja 29. novembri 2010. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-

90-10). Viidatud Riigikohtu lahendid on küll tehtud väärteoasjades, kuid see põhimõte on kohtukolleegiumi hinnangul kohaldatav ka kriminaalasjades, sest VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning

menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. 2. detsembril 2010. a on kaitsja saatnud maakohtule elektronkirja, milles teatab, et ta on A-M. V.Z-i kaitsja ja palub seoses hõivatusega 9.

detsembri 2010. a eelistung edasi lükata. Seega oli kaitsjal poolteist kuud aega oma taotluse õigeaegseks esitamiseks.

19. jaanuaril 2011. a toimunud eelistungi protokollist nähtub, et kaitsja on toetanud oma taotlust

kaitsjapoolsete tunnistajate kohtuistungile kutsumiseks. Kohtuistungi aegade planeerimisel on

arvestatud vaid kannatanu ja prokuröri poolsete tunnistajate ülekuulamisega. Kaitsja poolt taotletud

15(20) tunnistajate ülekuulamise aegade planeerimist eelistungi protokoll ei kajasta. Eelistungi päeval, so 19. jaanuaril 2011. a on kohus teinud nõupidamistoas A-M. V.Z-i kohtu alla andmise määruse ja selle avalikult kuulutanud. Seega ei vasta tõele kaitsja väited selle kohta, et eelistungil on prokurör ja kohus

tema taotlust tunnistajate ülekuulamiseks aktsepteeritud ning et kohtu seisukohast taotluse rahuldamata jätmise kohta sai ta teada alles nädala pärast.

Maakohtu esimese, so 8. märtsi 2011. a kohtuistungi alguses on kaitsja korranud oma taotlust

kaitsjapoolsete tunnistajate väljakutsumiseks. Kuna kaitsja oli taotluse esitamise tähtaja põhjendamatult mööda lasknud ning KrMS § 66 lg 1 kohaselt on tunnistaja füüsiline isik, kes võib

teada tõendamiseseme asjaolusid, siis palus kohus kaitsjal selgitada, mida tema poolt taotletud tunnistajad teavad käesolevas kriminaalasjas tõendada. Kaitsja keeldus selgitustest põhjendusel, et ta

ei pea võimalikuks käesolevas menetlusetapis neid asjaolusid avaldada. Kuna kaitsja ei selgitanud, mida need tunnistajad peavad tõendama, siis jättis kohus kaitsja taotluse rahuldamata ning selgitas, et pärast tõendite uurimise lõpetamist võib kaitsja KrMS § 297 alusel oma taotlust korrata. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. aprilli 2010. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-119-09 märgitud seisukoha kohaselt on täiendavate tõendite esitamine lubatud ka kohtuliku uurimise ajal. Kaitsja seda võimalust

ei kasutanud ning nõustus kohtuliku uurimise lõpetamisega. Oma rahulolematust temapoolsete tunnistajate kohtusse kutsumata jätmise osas avaldas kaitsja alles apellatsioonis.

Eeltoodut arvesse võttes on kohtukolleegium seisukohal, et maakohus on kaitsja poolt taotletud tunnistajate kohtuistungile kutsumata jätmise osas toiminud kriminaalmenetlusõiguse norme järgides,

mistõttu ei ole alust süüdistada maakohut KrMS § 339 lg 1 p-s 12 sätestatud ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtte rikkumises.

6.2 Teiseks vastab kohtukolleegium kaitsja kriitikale kohtuotsuses motiivide puudumise kohta, millega on samuti rikutud oluliselt kriminaalmenetlusõigust.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-17-03 märkinud, et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on

veenvad põhjused. Kohtukolleegium leiab, et nii kaitsja apellatsiooni väidete kui maakohtu otsuses

sisalduva väga põhjaliku tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida ühtegi argumenti esimese

astme süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks. Ka on Riigikohtu kriminaalkolleegium otsuses nr 3-1-1-85-00 märkinud, et kohtuniku poolne kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatust näitav motiveerimine peab olema selline, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav ja kohtu põhjendused peavad olema veenvad.

Kaitsja heidab maakohtule ette KrMS § 339 lg 1 p-s 7 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulist

rikkumist, mis seisneb kohtuotsuses põhjenduste puudumises. Kohtukolleegium ei jaga seda

seisukohta, sest apelleeritud kohtuotsuses on maakohus KrMS § 61 lg 2 alusel hinnanud tõendeid

kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kohtukolleegium leiab, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse lugejale jälgitav ja kohtu põhjendused veenvad. Kohus on põhjendanud, miks ta süüdistatava A-M. V.Z-i talle esitatud süüdistuses süüdi tunnistab ja sellise karistuse mõistab. Kohtukolleegiumil puudub alus neid tõendeid teisiti hinnata. Kaitsja apellatsioonis korratakse peamiselt samu väiteid, mida süüdistatav ja kaitsja esitasid esimese astme kohtuistungil ning millele kohus on juba oma hinnangu andnud, mistõttu ringkonnakohtu ees ei tõstatata mingeid uusi õiguslikke

ega tõenduslikke argumente. Seetõttu nõustudes täies mahus maakohtuga A-M. V.Z-i

süüditunnistamise, karistuse mõistmise ja tsiviilhagi rahuldamise osas ei pea kohtukolleegium maakohtu põhjendusi täies mahus vajalikuks korrata.

Pigem on käesoleval juhul tegemist olukorraga, kus apellant kohtu seisukohtadega ei nõustu.

Riigikohtu praktika kohtuotsuse motiveerituse küsimuses on olnud jätkuvalt seisukohal, et

kohtuotsuses toodud põhjendustega mittenõustumine ei ole samastatav põhjenduste puudumisega

16(20) KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29. aprilli 2011. a otsus nr 3-1-1-23-11 ja 22. juuni 2011. a otsus nr 3-1-1-40-11). Apelleeritud kohtuotsuse lehekülgedel 11-25 on maakohus episoodide kaupa tõendeid hinnanud ning

jõudnud põhjendatult järeldusele, et A-M. V.Z-i poolt teostatud tehingud ei olnud sooritatud mittetulundusühingu huvides, mistõttu tema tegevuses on tuvastatud KarS § 201 lg 2 p 2 objektiivne ja subjektiivne koosseis. Ükski kohtuistungil üle kuulatud tunnistajatest ega uuritud kirjalikest tõenditest ei kinnitanud süüdistatava ja kaitsja väidet, et tehingud olid tehtud mittetulundusühingu huvides. A-M.

V.Z on väitnud, et tal oli kokkulepe, et juhatuse liikmena on tal õigus selliseid kulutusi teha. Maakohus on suhtunud A-M. V.Z-i sellesisulisse väitesse põhjendatult kriitiliselt, sest ta ei ütle, kes oli see isik, kes talle sellise õiguse andis. Kooskõlas PS § 22 lg-s 2 ja KrMS § 7 lg-s 2 sätestatuga ei pea keegi kriminaalmenetluses tõendama oma süütust. Kuid nii Euroopa Inimõiguste Kohtu (Lingens ja Leitgeb vs Austria, lahend 11. detsember 1981) kui ka Riigikohtu senises praktikas on siiski asutud seisukohale, et juhul, mil süüdistatav otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta kas ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni

suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada kohtualuse kasuks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. detsembri 199. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-112-99 ja 21. oktoobri 2005. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-104-05). Lisaks sellele peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et kui A-M. V.Z-i poolt väidetu vastaks ka

tegelikkusele, siis peaks see isik viibima koos A-M. V.Z-iga süüdistatavana kohtu all. Kohtukolleegiumi hinnangul on juba ainuüksi objektiivse kõrvalvaataja jaoks arusaadav, et mainekate

firmade ehete, aksessuaaride, parfüümide, kosmeetikatoodete, jalatsite, rõivaste vm soetamine,

iluprotseduuride tegemine, enese ajakirjas reklaamimine ja Kreeta turismireis koos lennujaamades

tehtud kulutustega ei saa toimuda ühegi juriidilise isiku, sealhulgas mittetulundusühingu huvides, mistõttu süüdistatava sellesisulised väited on alusetud ja ennastõigustavad.

6.3 Kaitsja väidab, et A-M. V.Z-i tegevus mittetulundusühingu vara enda või kolmanda isiku kasuks pööramises tuleks kvalifitseerida mitte KarS § 201 lg 2 p 2 järgi omastamisena, vaid KarS 2172 lg 1 järgi usalduse kuritarvitamisena. Kohtukolleegium selle seisukohaga ei nõustu. KarS § 2172 lg 1 sätestab, et selle normi järgi on kuritegu võimalik kvalifitseerida üksnes juhul, kui süüdlase teos ei ilmne KarS §-s 201 sätestatud süüteokoosseis. Seega tuleb juhul, kui isik, kellele on usaldatud võõras vara ja kes on seda õigust kuritarvitanud, esmalt kontrollida, kas esineb KarS §-s 201 sätestatud süüteokoosseis. Alles siis, kui vastus on eitav, tuleb kontrollida, kas süüdlase tegevus vastab KarS § 2172 süüteokoosseisule. Lisaks sellele on Riigikohtu kriminaalkolleegium 28. detsembri 2009. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-

1-100-09 märkinud, et nimetatud süüteokoosseisude piiritlemisel tuleb silmas pidada, et usalduse kuritarvitamise korral ei toimu teo toimepanija käsutusse või valdusesse antud vara enda või kolmanda isiku kasuks pööramist KarS § 201 tähenduses. Riigikohtu hinnangul võib aga omastamisena vaadelda

käitumist, mille korral teeb toimepanija õigusnäivuse tekitamise eesmärgil tehinguid tema õiguspädevusse usaldatud, kuid kannatanule kuuluva varaga, mille tulemina läheb vara üle süüdlase või kolmanda isiku kasuks. Asjaolu, et süüdlane teeb võõra vara pööramiseks enda või kolmanda isiku kasuks teatud tehinguid, millega luuakse vara käsutamiseks näilik õiguslik alus, ei anna põhjust käsitada toimepanija tegu usalduse kuritarvitamisena KarS § 2172 lg 1 alternatiivi 1 mõttes.

Apelleeritud kohtuotsuse 27-ndal leheküljel on maakohus põhjendatult tuvastanud, et A-M.V.Z pööras talle usaldatud mittetulundusühingu vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks, so pani toime KarS § 201 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Ka maakohus on viidanud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nr 3-1-1-100-09 avaldatud seisukohale, et usalduse kuritarvitamine ei ole

põhiolemuselt omakasuline kuritegu, vaid tegemist on ärakasutamisvõi usalduse murdmise koosseisuga.

17(20)

6.4 Kohtukolleegium ei nõustu kaitsja seisukohaga, et isikut on võimalik süüdistada KarS § 345 järgi üksnes juhul, kui on tuvastatud eelnev dokumendi võltsimise koosseis tema tegevuses. Tegemist on

kahe erineva kuriteokoosseisuga. KarS § 344 objektiivne koosseis näeb ette vastutuse dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest, võltsimise eest. KarS § 345 lg 1 näeb ette vastutuse võltsitud dokumendi kasutamise eest eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustusest. Seega KarS § 345 lg 1 objektiivne koosseis ei eelda, et süüdistatav on ise dokumendi

võltsinud. Maakohus on põhjendatult tuvastanud, et kuna A-M. V.Z-i eesmärk oli võltsitud

dokumentide raamatupidamisele esitamisega varalise kasu saamise eesmärk ja enda poolt toimepandud omastamise varjamine, siis tegutses ta kavatsetult. Samuti ei nõustu kohtukolleegium kaitsja väitega, et kinkekaartide üleandmis-vastuvõtmisaktid ei ole

dokumendid. KarS § 345 peab silmas kõiki dokumente, välja arvatud tähtsat isiklikku dokumenti,

mille kasutamine on kriminaliseeritud eraldi KrMS §-des 348-350. Ei ole oluline, kas tegemist on

ametliku dokumendi või eradokumendiga. Dokument on kirjalik akt, mis sisaldab inimese

mõtteväljendust, on mõeldud õiguskäibes tõendama juriidilise tähtsusega asjaolusid ning millest selgub selle väljaandja.

Käesolevas kriminaalasjas kinkekaardi üleandmis-vastuvõtmisakt on seega dokument, kus üks pool

kinnitab kauba kättesaamist oma allkirjaga ja teine pool selle üleandmist. Seega on tegemist dokumendiga, mis loob õiguslikke tagajärgi.

Apelleeritud kohtuotsuse lehekülgedel 22-24 ja 26 on maakohus motiveeritult tuvastanud, et A-

M.V.Z oli dokumentide võltsitusest teadlik. Tunnistajate ütlustest ja A-M. V.Z-i kontoväljavõttest nähtub, et mittetulundusühingu raamatupidamisele esitatud võltsitud arvete summa kattub veebipoest ostetud riiete ostusummaga. Käekirjaekspertiis tuvastas, et kinkekaartide üleandmisvastuvõtmisaktidel on vastuvõtja allkirjad võltsitud, üleandja allkirja on aga kirjutanud tõenäoliselt A-

M. V.Z. Seetõttu ei teki kohtukolleegiumil vähimatki kahtlust sellest, et süüdistatav oli dokumentide võltsitusest teadlik.

6.5 Viimasena peatub kohtukolleegium kaitsja apellatsiooni teisel alternatiivsel taotlusel, mille kohaselt jätta A-M. V.Z-ile mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 4. juuni 2004. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-41-05 ja 11. aprilli

2005. a otsuses nr 3-1-1-21-05 väljendatud seisukohta, et teatud osa vangistuse kohesele

ärakandmisele määramine võib kõne alla tulla siis, kui kohus, otsustanud süüdlase karistusest

vabastamise, leiab siiski, et katseaja toime võiks konkreetsele isikule mõjuda oluliselt

distsiplineerivamalt, kui ta on vahetult kogenud, mida kujutab endast vangistus ja milliste tegelike vabadusepiirangutega on see seotud. Seega võib šokivangistuse kohaldamist pidada põhjendatuks, kui kohus jõuab veendumusele, et kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut arvestades ei ole

põhjendatud pikaajalise reaalse vangistuse kohaldamine, kuid karistuse eripreventiivse eesmärgi

saavutamiseks on teatud karistuse osa kohene ärakandmine vajalik. Kohtupraktika kohaselt

rakendatakse seda karistusliiki eeskätt esmakordselt kohtu all olevate noorte süüdistatavate suhtes. Vangistuse osalise täitmisele pööramise mõte seisneb šokiefektis, mis tekitatakse süüdimõistetule tema

lühiajalise paigutamisega vangistusasutusse ja millega antakse isikule tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes. A-M. V.Z on küll varem kohtu poolt karistamata, kuid kohe pärast mittetulundusühingu juhatuse liikmeks saamist ja rahalistele vahenditele juurdepääsu saamist, hakkas ta talle usaldatud vara enda või

kolmandate isikute kasuks pöörama. Kolme kuuga jõudis ta tekitada mittetulundusühingule suure

varalise kahju. Raha omastamist püüdis ta varjata võltsitud dokumentide kasutamisega, pannes omakorda toime iseseisva kuriteo. Tekitatud kahju on hüvitatud osaliselt. Oma süüd A-M. V.Z ei tunnista ja annab ennastõigustavaid ütlusi, mis on vastuolus kriminaalasjas kogutud tõenditega. Neid asjaolusid arvesse võttes nõustub kohtukolleegium maakohtu seisukohaga, et A-M. V.Z peab talle

18(20)

mõistetud vangistusest 5 kuud reaalselt ära kandma ning ülejäänud 1 aasta 5 kuud vangistust jääb kanda tingimisi 4 aastase katseajaga.

6.6 Järgnevalt peatub kohtukolleegium kannatanu apellatsiooni etteheitel, et maakohus jättis kannatanu tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju viiviste nõudes põhjendamatult rahuldamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 14. aprilli 2010. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-3-10 märkinud, et kriminaalmenetluses esitatava tsiviilhagi esemeks võib olla mis tahes tsiviilõiguslik nõue, mis on vahetult suunatud kuriteo tunnustele vastava teoga rikutud hüveolukorra taastamisele. Tegemist ei pea olema üksnes õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudega tsiviilõiguslikus mõttes. Samuti on Riigikohtu kriminaalkolleegium 11. aprilli 2010. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-97-10 märkinud, et tulenevalt menetlusökonoomia ja efektiivse õiguskaitse põhimõttest võib kannatanu tsiviilhagis esitada

ka sellise nõude, mille aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas süüdistuse

alusfaktidega, kuid mis ei tulene kuriteokoosseisuga kaitstava õigushüve kahjustamisest. Nii kannatanu õiguste tõhusa kaitse kui ka kohtusüsteemi efektiivse toimimise seisukohalt on põhjendatud võimaldada tal esitada kõik kuriteosündmusega seotud tsiviilnõuded ühe ja sama menetluse raames.

Seega see, et mitmes tsiviilhagiga seonduvas kriminaalmenetluse seadustiku sättes räägitakse kuriteoga tekitatud kahjust ja selle hüvitamisest, ei tähenda seda, nagu oleks kuriteo toimepanemine iseenesest kannatanu nõude alus ja nagu saaks kannatanu tsiviilhagis nõuda üksnes kahju hüvitamist. Tsiviilnõude alus ei ole mitte süüdistatava kuritegu, vaid tegu, mis täidab tsiviilõiguste ja –kohustuste

tekkimise eeldused. Seejuures võib kannatanu esitada tsiviilhagis süüdistatava vastu mis tahes tsiviilõigusliku nõude, mis on vahetult suunatud kuriteo tunnustele vastava teoga rikutud hüveolukorra

taastamisele ja mille aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas süüdistuse aluseks

olevate faktiliste asjaoludega. Seega õiguspraktikas seni levinud arusaam, nagu saaks

kriminaalmenetluslikus tsiviilhagis taotleda üksnes kuriteoga tekitatud kahju hüvitamist, kusjuures

sellise nõudealusena käsitatakse kuriteo toimepanemist iseenesest, on tänaseks päevaks Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi poolt ühemõtteliselt tagasi lükatud. KrMS § 2 p 4 kohaselt on

kriminaalmenetlusõiguse allikaks Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid on tõusetunud seaduse kohaldamisel. KrMS § 364 lg 1 p 3

kohaselt on sellised Riigikohtu lahendid Eesti kriminaalmenetluse seadustiku kohaldajatele kohustuslikud.

Eeltoodut arvesse võttes jättis maakohus kannatanu tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju viiviste nõudes põhjendamatult rahuldamata. Seega kohtukolleegium nõustub kannatanu apellatsiooni väitega,

et viivis on oma olemuselt kahjuhüvitise eriliik, mille hüvitamise nõude võib esitada ka kriminaalmenetluses. Vastasel juhul peaks kannatanu pöörduma sama nõudega uuesti maakohtusse. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse

protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 ja 2 sätestavad, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi,

on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Intressimäära õigeaegse avaldamise korraldab Eesti Pank väljaandes Ametlikud Teadaanded. Avaldatud teadete kohaselt oli alates 1. juulist 2007. a intressija viivisemääraks 11,0% aastas, alates 1. jaanuarist 2009. a 9,5% aastas, 1. juulist 2009. a 8% aastas ja 1. juulist 2010 8,25% aastas. VÕS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise,

mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige

19(20) võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Ka Riigikohtu tsiviilkolleegium on 15. oktoobri 2008. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-69-08 selgitanud, et kohus peaks otsuse täidetavuse huvides mõistma otsuse tegemiseni arvestatud viivise välja kindla

summana, edasi aga protsendina põhinõudest, nagu on ette nähtud ka TsMS § 367 teises lauses.

Ebaõige on tulevikku suunatud viivise väljamõistmine kindla summana, n-ö päevamäärana, kuna esiteks muutub seadusjärgne viivisemäär VÕS § 94 lg 1 ja § 113 lg 1 koostoimes perioodiliselt ning teiseks võib kostja maksta võla ka osaliselt, mille järel tuleb ka viivist maksta väiksemalt summalt. Eeltoodut arvesse võttes on käesolevas kriminaalasjas: 1) ajavahemikul 27.09.2007-31.10.2007 viivis 573,25 eurot (55 945,25 eurot * 11% aastas * 34 päeva, 365 päeva aastas),

2) Kuna 01.11.2007 tasus A-

M. V.Z MTÜ Euroopa Eesti Euroopa Liikumisele 7988,96 eurot, siis ajavahemikul 01.11.2007- 31.12.2008 on viivis 6156,80 eurot (47 956,29 eurot * 11% aastas * 426 päeva, 365 päeva aastas), 3)ajavahemikul 01.01.2009-30.06.2009 on viivis 2246,72 eurot (47 956,29 eurot * 9,5% aastas * 180 päeva, 365 päeva aastas), 4) ajavahemikul 01.07.2009-30.06.2011 on viivis 766,50 eurot (47 956,29 eurot * 8% aastas * 729 päeva, 365 päeva aastas),

5) ajavahemikul 01.07.2009-03.10.2011 on viivis 1018,91 eurot (47 956,29 * 8,25% aastas * 94 päeva, 365 päeva aastas). Seega moodustab 3. oktoobri 2011. a seisuga kuriteoga tekitatud kahju viiviste summa 17 658,17 eurot, mis tuleb A-M. V.Z-ilt MTÜ eesti Euroopa Liikumise kasuks välja mõista. Lisaks sellele tuleb A-M. V.Z-ilt TsMS § 367 alusel välja mõista alates 4. oktoobrist 2011. a kuni põhinõude 47956,29 eurot täitmiseni MTÜ Eesti Euroopa Liikumise kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Seega ei saa kohus otsuse resolutsioonis lahendada poolte nõudeid, mida ei ole kohtule

hagi esemena esitatud. Samasugust seisukohta on väljendanud Riigikohtu kriminaalkolleegium

28. jaanuari 2010. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-79-09. Seetõttu rahuldab kohtukolleegium kannatanu viiviste nõude mitte kohtuotsuse tegemise, vaid kohtuistungi päeva seisuga, nagu taotles kohtuistungil kannatanu esindaja.

6.7 Viimasena peatub kohtukolleegium kannatanu valitud esindaja tasu väljamõistmisel. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku

suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. KrMS § 185 lg 1 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse üks KrMS § 337 lõike 1 punktides 2-4 või lõikes 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on 14. aprilli 2010. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-3-10 selgitanud, et sarnaselt süüdistatavale on ka kannatanul õigus eeldada, et kriminaalasi lahendatakse kõigis küsimustes lõplikult õigesti esimese astme kohtus ja ta on kohustatud hüvitama üksnes enda

põhjendamatust kaebusest tingitud menetluskulud. Kui kohtukaebemenetluses tuvastatakse madalama astme kohtu otsuse vigasus, tuleb kaebemenetluse kulud jätta riigi kanda. Selline järeldus

tuleneb ühemõtteliselt ka KrMS § 185 lg-st 1. Kuna kohtukolleegium kannatanu apellatsiooni

rahuldab, siis lasub kannatanul tekkinud apellatsioonimenetluse kulude hüvitamise kohustus käesoleval juhul riigil.

Kannatanu valitud esindaja on taotlenud Eesti Vabariigilt MTÜ Eesti Euroopa Liikumine kasuks

873,60 euro väljamõistmist apellatsioonimenetluses kantud kulude katteks. Taotlusele lisatud

arvetelt nähtub, et õigusteenuse osutamine on seisnenud maakohtu otsusele apellatsiooni koostamises ja kaitsja apellatsiooniga tutvumises. Kannatanu valitud esindaja riigilt ringkonnakohtu kohtuistungil osalemisega seotud kulutuste hüvitamist ei taotle.

20(20)

Kohtukolleegium leiab, et tegemist on põhjendatud taotlusega ja mõistliku suurusega tasuga ning

mõistab Eesti Vabariigilt MTÜ Eesti Euroopa Liikumine kasuks välja 873,60 eurot apellatsioonimenetluses kantud kulude katteks.

6.8 Süüdistatava valitud kaitsja esitas kohtukolleegiumile taotluse jätta õigeksmõistva kohtuotsuse

tegemise korral KrMS § 181 kohaselt A-M. V.Z-ile apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi kulu riigi kanda. Kuna kohtukolleegium tühistas kohtuotsuse kannatanu apellatsiooni alusel ja jättis

süüdistatava kaitsja apellatsiooni rahuldamata, siis jätab kohtukolleegium kaitsja taotluse õigusabikulu riigi kanda jätmiseks rahuldamata.

7. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 338 p-st 2, § 340 lg 2 p-st 5 ja lg 4 p-st 5 kohtukolleegium tühistab Harju Maakohtu 5. mai 2011. a otsuse osaliselt ja teeb selles osas uue otsuse.

Meelika Aava Ivi Kesküla Sten Lind