2-24-119965/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Roman Levin

Määruse tegemise aeg ja koht

14. veebruar 2025. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-119965

Kohtuasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi K.M vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja: K.M (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi K.M vastu menetlusse võtmata.

2. Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda. Hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

3. Toimetada kohtumäärus kätte hagejale.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA KOHTUMENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 29.05.2024. a Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võlgnikult 940,03 euro saamiseks. Kohus tegi 31.05.2024. a

võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte

toimetada. Kohtunikuabi lõpetas 03.07.2024. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja

andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Tartu Maakohus kohustas hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda

hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja esitas hagiavalduse 24.09.2024. a. Hageja

selgitas, et esitab hagi kostja Rahvastikuregistrisse kantud aadressi alusel Tartu

Maakohtule.

3. Tartu Maakohus jättis 25.09.2024. a määrusega hagi menetlusse võtmata, leides, et

hagi ei allu Eesti kohtule.

4. Hageja esitas Tartu Maakohtu 25.09.2024.a määrusele 09.10.2024. a määruskaebuse,

mille Tartu Ringkonnakohus rahuldas 17.10.2024. a määrusega. Ringkonnakohus

selgitas, et maakohtul tuleb antud olukorras välja selgitada ka kostja seisukoht

kohtualluvuse osas.

5. Kohus edastas 28.01.2025. a kostjale e-posti aadressile xxxxxxxxxx kirja, milles

selgitas asjaolusid ning andis kostjale aega kuni 11.02.2025. a elukoha andmete

täpsustamiseks ja kohtualluvuse osas seisukoha esitamiseks. Kostja seisukohta esi

esitanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

6. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta menetlusse võtmata, sest hagi ei allu Eesti

kohtule.

7. Kostja on Läti kodanik, kelle elukoht Eestis ei ole teada ja kelle elukoht võib olla

Lätis, mistõttu kontrollib kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib

avalduse esitada Eesti kohtule.

8. TsMS § 70 lg 2 järgi allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada

pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt,

kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. TsMS § 75 lg 1 kohaselt kontrollib

avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse

esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus

esitati. Lõige 2 sätestab, et kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse

kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu

rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule.

9. TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal

võib asja menetleda Eesti kohus. TsMS § 70 lg 4 sätestab, et tsiviilkohtumenetluse

seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse üksnes

ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või järgmistes Euroopa Liidu

määrustes: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012 [---]. Kostja

on võlaõigusseaduse (VÕS) tähenduses tarbija (VÕS § 1 lg 5). Kostjaga sõlmitud

leping on kvalifitseeritav tarbijakrediidilepinguna. Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise

kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) art 18 lõige 2 kohaselt võib teine

lepingupool algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on

tarbija alaline elukoht.

10. Määruse art 62 lg 1 kohaselt, et teha kindlaks, kas poole alaline elukoht on selles

liikmesriigis, kelle kohtusse asja kohta on hagi esitatud, kohaldab see kohus riigisisest

materiaalõigust. Isiku elukoht on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1

järgi koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab.

11. Hagis on kostja elukohaks märgitud xxxxxxxxxxxx-xxxxxxxx. Maksekäsu

kiirmenetluses selgus, et kostja sellel aadressil ei ela. Politsei- ja Piirivalveameti

Lõuna prefektuuri vastusest nähtub, et politseil puuduvad andmed kostja võimaliku

asukoha kohta. Rahvastikuregistrist nähtuvalt ei ole kostjal Eestis alanejaid ega

ülenejaid sugulasi, kostja emakeeleks on vene keel.

12. Töötamise registrist nähtuvalt ei ole kostja kunagi Eestis töötanud ning Maksu- ja

Tolliameti andmetel ei ole kostja kunagi Eestis maksustatavat tulu saanud. Kostja on

Läti kodanik, kelle elukoht võib olla Lätis. Kogutud andmed ei viita sellele, et kostja

elukoht oleks Eestis.

13. Riigikohus on leidnud, et kui hagi menetlusse võtmisel tekib küsimus, kas hagi allub

Brüsseli I määruse järgi Eesti kohtule, oleks üldjuhul vajalik küsida selle kohta ka

kostja seisukohta. Sellisel juhul on võimalik ka kostjal avaldada seisukoht enda

elukoha ja kohtualluvuse kohta ning kohtul on hagi menetlusse võtmise otsustamiseks

ka rohkem informatsiooni. Seda seisukohta toetab ka Brüsseli I määruse art 26 lg 1,

mille kohaselt deklareerib kohus omal algatusel, et ta ei ole asjas pädev, kui kostja,

kelle alaline elukoht on ühes liikmesriigis, kaevatakse teise liikmesriigi kohtusse ning

ta ei ilmu kohtusse, välja arvatud juhul, kui pädevus tuleneb sama määruse sätetest.

Seega on kohtu omal algatusel hagi menetlemisest keeldumise eelduseks kostja

kohtusse mitteilmumine (RKTKo 21.11.2012. a, 3-2-1-123-12, p 11).

Kohus andis kostjale tähtaja elukoha andmete täpsustamiseks ja kohtualluvuse osas

seisukoha esitamiseks. Kohus edastas kirja nõude aluseks olevas lepingus ja

hagiavalduses märgitud e-posti aadressile, kuid kostja seisukohta ei esitanud.

14. Ka ei ole pooled sõlminud kehtivat kohtualluvuse kokkulepet Eesti kohtu kasuks

kooskõlas määruse nr 1215/2012 artikliga 19 ja TsMS § 104 lg-ga 3 ning kuna kostja

elukoht võib olla Lätis, allub asi Läti kohtule. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus

hagiavalduse menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel.

15. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 1

alusel hageja kanda. Kuna kostja ei ole menetluses osalenud, ei saa kostjal olla

tekkinud ka menetluskulusid, mida kohus saaks TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaks

määrata.

Hagejal on võimalik esitada kohtule taotlus hagilt tasutud täiendava riigilõivu

tagastamiseks.

16. TsMS § 372 lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse

võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja

asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Sama paragrahvi lõike 6

kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle

määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu

menetluses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Roman Levin