2-22-102586/44 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

14.02.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-102586

Tsiviilasi

Lääne-Harju vald, Klooga alevik, Liiva tn 3

korteriühistu avaldus W.Y vastu võla ja viivise

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.08.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

W.Y määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja Lääne-Harju vald, Klooga alevik, Liiva tn 3

korteriühistu (registrikood 80173795), lepinguline

esindaja Pille Martin

Puudutatud

isik

W.Y

(isikukood

XXX), lepinguline esindaja Ülli Kastepõld

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde määruskaebemenetluses menetlusosaliste esitatud

tõendid.

2. Tühistada Harju Maakohtu 14.08.2023 määrus osas, millega maakohus rahuldas

avaldaja avalduse ning mõistis W.Y-lt Lääne-Harju vald, Klooga alevik, Liiva tn

3 korteriühistu kasuks välja põhivõla 1673,28 eurot ületavas osas ning

sissenõutavaks muutunud viivise 86,27 eurot ületavas osas. Muuta maakohtu

määratud menetluskulude jaotust.

3. Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada avaldus osaliselt ning

mõista W.Y-lt Lääne-Harju vald, Klooga alevik, Liiva tn 3 korteriühistu kasuks

välja põhivõlg 1673,28 eurot, 12.05.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis

86,27 eurot ning viivis põhinõudelt (1673,28 eurolt) alates 13.05.2022 kuni

põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

4. Jätta avaldus rahuldamata põhinõude 828 euro, sissenõutavaks muutunud

viivise 450,16 euro ning 1673,28 eurot ületavalt põhivõla summalt arvestatava

edasiulatuva viivise nõudes.

5. Rahuldada W.Y määruskaebus osaliselt.

6. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 58% ulatuses W.Y ja 42%

ulatuses Lääne-Harju vald, Klooga alevik, Liiva tn 3 korteriühistu kanda.

7. Määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:

5.1. Rahuldada Lääne-Harju vald, Klooga alevik, Liiva tn 3 korteriühistu

avaldus W.Y vastu osaliselt.

5.2. Mõista W.Y-lt Lääne-Harju vald, Klooga alevik, Liiva tn 3 korteriühistu

kasuks välja põhivõlg 1673,28 eurot, 12.05.2022 seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis 86,27 eurot ning viivis põhinõudelt (1673,28 eurolt) alates

13.05.2022 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

5.3. Jätta Lääne-Harju vald, Klooga alevik, Liiva tn 3 korteriühistu avaldus

W.Y vastu rahuldamata põhinõude 828 euro, sissenõutavaks muutunud viivise

450,16 euro ning 1673,28 eurot ületavalt põhivõla summalt arvestatava

edasiulatuva viivise nõudes.

5.3. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 58% ulatuses W.Y ja 42%

ulatuses Lääne-Harju vald, Klooga alevik, Liiva tn 3 korteriühistu kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse

esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja

jooksul pärast määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldaja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Lääne-Harju vald, Klooga alevik, Liiva tn 3 korteriühistu (avaldaja) esitas 27.04.2022

Harju Maakohtule avalduse (täiendatud 12.05.2022) W.Y (puudutatud isik) vastu, milles palub

puudutatud isikult välja mõista ajavahemiku 01.12.2020–31.03.2022 eest majandamiskulude

võlgnevuse 2501,28 eurot ja viivise 536,43 eurot.

Puudutatud isik on avaldaja liige, kellele kuulub korteriomand asukohaga Liiva 3-23, Klooga

alevik. Alates 2020. aastast on puudutatud isik jätnud majandamiskulude arved kas täielikult

või osaliselt tasumata. Avaldaja nõuab siinses avalduses võlga 16 täielikult tasumata arve

eest.

Pooled vaidlesid majandamiskulude tasumise üle tsiviilasjas nr 2-19-10484, kus sõlmisid

kompromissi. Puudutatud isik ei asunud kompromissi täitma ning avaldaja esitas selle

täitemenetluses täitmisele. Pärast seda on tehtud uue perioodi võlgnevuse osas maksekäsu

määrus tsiviilasjas nr 2-20-145317, millega kohustati puudutatud isikut tasuma avaldajale

põhinõudeid 2352,62 eurot, kõrvalnõudeid 523,84 eurot ning hüvitama riigilõivu 86,29 eurot ja

menetluskulu 20 eurot. 01.04.2021 esitas puudutatud isik avalduse täitemenetluse ajatamiseks

täiteasjas nr 025/2021/10, mille kohus jättis rahuldamata ning sellega seoses lisandusid

kohtukulud 80 eurot. Lisaks on poolte vahel pooleli majandamiskulude vaidlus tsiviilasjas nr 2-

22-139957.

Täitemenetluses laekunud summad on arvestatud varasemate võlgnevuste (s.o kohtulahendites

väljamõistetud nõuete) katteks. Täitemenetluses on laekunud perioodil 22.12.2020–

28.03.2022 3989,15 eurot ning see on arvestatud kohtulahendite nr 2-19-10484, 2-20-145317

ja 2-21-2606 alusel väljamõistetud nõuete katteks.

Avaldaja viivisenõudes sisaldub lisaks avalduses nõutava perioodi arvete tasumata jätmisel

tekkinud viivisevõlale ka jooksev viivis 272,21 eurot, mis jäid kohtulahendiga ts nr 2-20-

145317 välja mõistmata.

Puudutatud isiku vastuväited

2. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta.

Puudutatud isikule kuuluva korteriomandi üldpind on 47,40 m2, mis on 474/34692 mõttelist

osa kinnistust. Põhikirjas ei ole erisusi majandamiskulude kandmisel ette nähtud, mistõttu

tuleb kõik majandamiskulud kanda proportsionaalselt kaasomandi osale. Avaldaja ei ole

tõendanud, et on vastu võtnud otsused majanduskava kinnitamiseks, sõlminud lepinguid

teenuste osutamiseks, samuti osutatud teenuste hindu. Puudutatud isikul on tekkinud kahtlus

majandamiskulude korteriomanike vahel jagamise seaduslikkuses.

Avaldaja on esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse 27.04.2022 ning selleks ajaks ei

olnud veel sissenõutavaks muutunud arve nr TE04075 maksetähtajaga 30.04.2022.

Avaldaja ei ole saatnud puudutatud isiku e-posti aadressile 17.11.2019 ega 07.09.2022

toimunud korteriomanike üldkoosoleku teateid, seega on koosolekute kokkukutsumise korda

rikutud ning üldkoosoleku otsused tühised. Avaldajale on puudutatud isiku e-posti aadress

teada.

Hinnates avaldaja esitatud alusarveid, peab puudutatud isik avaldaja nõuet põhjendatuks

637,45 euro ulatuses. Selle summa on puudutatud isik aga avaldajale tasunud 31.12.2020 ja

09.02.2021 tehtud maksetega ning 22.12.2022 kohaliku omavalitsuse poolt avaldajale

puudutatud isiku eest tehtud maksega.

Maakohtu määrus

3. Maakohus rahuldas 14.08.2023 määrusega avalduse, mõistis puudutatud isikult avaldaja

kasuks välja põhivõla 2501,28 eurot ja 31.03.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise

516,41 eurot. Maakohus jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda ning mõistis puudutatud

isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud 450 eurot.

3.1. Puudutatud isik tunnistab avaldaja nõuet 637,45 euro osas, mistõttu puudub vajadus

analüüsida kütte-, prügiveo, vee ja kanalisatsiooni- ja üldelektri kulude põhjendatust. Samuti

avaldaja ja teenuse pakkujate lepingute olemasolu, avaldaja õigust lepinguid sõlmida, kulude

jaotamise proportsiooni ning puudutatud isikule esitatud arvete suurust.

3.2. Poolte vahel on vaidlus hooldusteenuse, kindlustusmaksete, reservkapitali maksete,

ühistu laenu ja üldvee eest tasumisele kuuluvate summade ja viivise üle, samuti

korteriomanike üldkoosolekute otsuste kehtivuse üle.

3.2.1. Avaldaja põhikirja p-des 3.2, 4.9 ja 4.11 on fikseeritud liikme kohustused, mille

kohaselt arvestatakse mh elaniku kohta sihtotstarbelisi makseid vastavalt korteri tegelike

kasutajate arvule.

3.2.2. Puudutatud isiku tegevus üldkoosoleku kokkukutsumise ja otsuste seaduspärasuse

vaidlustamisel ligikaudu neli aastat pärast koosolekut ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega.

Korteriomanike 17.11.2019 korduvkoosoleku protokolli kohaselt võeti koosolekul vastu

majanduskava. Esitatud on ka 07.09.2022 koosoleku kutse ja protokoll. Avaldaja juhatuse

liige selgitas kohtuistungil, et koosoleku kutse pannakse üles elamu koridori. Puudub kahtlus

selle väite õigsuses. 2022/2023. aasta majanduskavast nähtuvad kulude arvestus ning

remondifondi (reservkapitali), laenu, hooldusteenuse jm elamu haldamiseks vajalike kulude

suurus. Koosolekut protokollidest nähtub, et kutse koosolekule on pandud elamu trepikotta

koos majanduskava projektiga. Koosolek on protokolli kohaselt olnud otsustusvõimeline.

Puudutatud isiku väited üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise kohta on

paljasõnalised. Saab eeldada, et koosolek on otsustusvõimeline ja otsused kehtivad.

Puudutatud isik ei ole oma vastuväite osas tõsiseltvõetavaid põhistusi esitanud.

3.2.3. Avaldaja esitatud arvetest nähtub puudutatud isiku rahalise kohustuse suurus, võlgnetav

summa ning viivis. 09.05.2023 esitatud menetlusdokumendis sisaldub väljavõte poolte

kirjavahetusest, millest nähtub, et puudutatud isikule on arved tema e-posti aadressile

edastatud. Avaldaja on arvete esitamist tõendanud.

3.2.4. Hooldusteenuse suuruseks oli 2019. aasta majandamiskava kohaselt 0,2933364 ja 2022.

aasta majanduskava kohaselt 0,310386 eurot m2 kohta. Puudutatud isiku puhul teeb see

maksimaalselt vastavalt 13,90 ja 14,71 eurot (47,40 m2 * 0,2933364 / 0,310386) ning see on

vastavuses puudutatud isikule esitatud arvetel kajastatud maksete suurusega.

3.2.5. Kuigi puudutatud isik esitas vastuväite ka kindlustusmaksete osas, ei ole avaldaja

arvetel neid makseid kajastanud.

3.2.6. Reservkapitali maksete suuruseks majandamiskava kohaselt on 0,278531 m2 kohta.

Puudutatud isiku puhul on see seega maksimaalselt 13,20 eurot kuus (47,40 m2 * 0,278531),

mis on vastavuses puudutatud isikule esitatud arvetel kajastatud maksete suurusega.

3.2.7. Avaldaja ja Hansapanga vahel sõlmitud laenulepingust nr 07-135685-Л nähtub, et see

sõlmiti ajavahemikuks 27.07.2008–30.06.2022. Mõlemas majandamiskavas on ette nähtud

laenu kuluarvestus, milleks on 0,572498 eurot m2 kohta. Puudutatud isiku puhul seega

maksimaalselt 27,1364052 eurot kuus (47,40 m2 * 0,572498), mis on vastavuses puudutatud

isikule esitatud arvetel kajastatud maksete suurusega.

3.2.8. Üldvee eest on korteriühistu saanud arveid (12.2020 arve; 01.2021 arv; 02.2021 arve;

03.2021 arve; 04.2021 arve; 05.2021 arve; 06.2021 arve; 07.2021 arve; 08.2021 arve; 09.2021

arve; 10.2021 arve; 11.2021 arve; 12.2021 arve; 01.2022 arve; 02.2022 arve; 03.2022 arve).

Üldvee kulu on avaldaja selgituste järgi vee kulu, mis on korterite veearvestite ja maja

veearvesti vahe. Seega on tegemist ühistu liikmete tegeliku veetarbimisega.

3.3. Kokkuvõtvalt on avaldaja nõue põhjendatud ning avaldaja on VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi

õigustatud nõudma kohustuse täitmist. Puudutatud isikult tuleb välja mõista põhivõlg 2501,28

eurot. VÕS § 113 lg 1 järgi on avaldaja õigustatud nõudma viivist. Avaldaja palub välja

mõista viivis kuni avalduse esitamiseni 31.03.2022 summas 516,41 eurot ja ka see kuulub

rahuldamisele.

3.4. TsMS § § 172 lg 1 järgi jäävad menetluskulud puudutatud isiku kanda, sest menetlus on

tema põhjustatud. Avaldaja põhjendatud menetluskuluks on avalduse esitamisel tasutud

riigilõiv 50 eurot ning õigusabikulud 400 eurot, mis kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks

menetluskulu hüvitisena väljamõistmisele.

Määruskaebus

4. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ja teha uus

lahend, millega jätta avaldus terves ulatuses rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

4.1. Kohus ei põhjendanud, miks mõisteti puudutatud isikult välja võlgnevus arve eest, mis ei

olnud avalduse esitamise ajal sissenõutavaks muutunud.

4.2. Puudutatud isiku arvutuste kohaselt oli avaldajal õigus temalt avalduses nimetatud

perioodi eest nõuda 637,45 euro tasumist, kuid see summa on puudutatud isiku poolt tasutud

ning selle kohta on esitatud ka tõendid. Maakohus jättis selle asjaolu tähelepanuta.

4.3. Pooled ei vaielnud selle üle, kas avaldaja on puudutatud isikule arved edastanud, vaid

hoopis arvete sisu ja suuruse üle. 09.05.2023 dokumendi sees valikuliselt kopeeritud

kirjavahetusega ei ole võimalik tõendada, et avaldaja on puudutatud isikule kogu perioodil

igakuiselt majandamiskulude arveid saatnud.

4.4. Seadus ei näe ette tähtaega korteriomanike üldkoosoleku otsuste tühisusele tuginemiseks.

Kui puudutatud isikut koosoleku toimumisest ei teavitata, ei ole tal võimalik pärast

koosolekut ka selle protokolli tutvumiseks paluda. Pärast kohtumenetluses avaldaja poolt

üldkoosolekute protokollide esitamist sai puudutatud isik veenduda, et ta ei ole e-posti teel

koosolekule kutset saanud. Puudutatud isik vaidlustab haldusteenuse, hooldusteenuse ja

reservfondi tasumise nõuet tuginedes majanduskavasid kinnitavate korteriomanike

üldkoosoleku otsuste tühisusele.

4.5. Ebaõige on maakohtu väide, et avaldaja ei ole arvetel kindlustusmakseid nõudnud.

Avaldaja on esitanud kindlustusmakse nõude 8,08 eurot arvel TE03474.

4.6. Maakohus jättis tähelepanuta puudutatud isiku vastuväited seoses vee- ja

kanalisatsioonikuluga. Nimetatud kulu on 35% arvete kogusummast ja selle sidumine

üldveega on arusaamatu. Puudutatud isiku poolt esitatud veemõõtja näite ei ole tema veekulu

suuruse määramisel arvestatud. Selle asemel on tema arvetele kirjutatud kogu veekulu, mis on

teiste korterite näitude summast üle jäänud. Avaldaja peab veekulu korterite vahel ära jagama

vastavalt kaasomandi osa suurusele.

4.7. Maakohus ei selgitanud, kuidas pidas küttekulu nõuet täies ulatuses tõendatuks.

06.02.2022 seisukohas tegi puudutatud isik arvutuse küttekulude arvestuse osas, ent jagamise

põhimõtted jäid arusaamatuks. Sellekohaseid selgitusi avaldaja rohkem menetluse käigus ei

andnud.

4.8. Isegi juhul kui avaldaja nõue oleks tervikuna põhjendatud, oleks maksimaalne

viivisesumma 27.04.2022 seisuga 121,65 eurot.

Menetluse edasine käik

5. Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

7. Ringkonnakohus määras 19.09.2024, 17.10.2024 ja 12.12.2024 avaldajale tähtaja oma

nõude osas täpsususte, täiendavate tõendite ja ümberarvestuste esitamiseks.

8. Avaldaja esitas vastused kohtunõuetele 14.10.2024, 04.11.2024 ja 27.12.2024.

Avaldaja selgitas, et puudutatud isiku poolt 31.12.2020 ja 09.02.2021 laekunud maksed on

arvestatud tsiviilasjas nr 2-19-10484 tehtud kohtulahendist tuleneva nõude katteks.

22.12.2022 ei ole puudutatud isikult ühtegi makset laekunud. Puudutatud isiku võlgnevuse

saldod kajastuvad avaldaja poolt esitatud tabelites.

Avaldaja esitas ülevaate küttekulude arvete jagamise kohta korteriomanike vahel ning samuti

vee- ja kanalisatsioonikulude ümberarvestuse, millest tulenevalt moodustab avaldaja poolt

nõutav põhivõlg 1906,31 eurot ja viivised 94,22 eurot. Avaldaja märkis, et loobub eelneva

perioodi eest tekkinud viivisevõlgnevuse nõudest.

Puudutatud isik ei ole korteriühistule oma e-posti aadressi avaldanud ega palunud endale

dokumente e-posti teel saata. Puudutatud isikule on üldkoosolekute toimumise teated tehtud

kättesaadavaks tavapäraselt väljakujunenud viisil, st postkasti panekuga. Lisaks on

üldkoosoleku kutse koos dokumentidega olnud kättesaadav 10 päeva enne koosoleku

toimumist kõikide trepikodade infostendidel. Avaldajal on võimalik vastavat asjaolu tõendada

teiste ühistuliikmete ütlustega (võimalik ka kirjalikult). Kuni 17.11.2019 oli puudutatud isik

avaldaja revisjonikomisjoni liige. Ei ole eluliselt usutav, et isik, kes on võtnud osa

korteriühistu juhtimisest, ei tea üldkoosoleku kokkukutsumisest, ei leia oma postkastist ühistu

poolt saadetud dokumente ega oska neid trepikoja stendilt lugeda.

Arvestades käesoleva vaidluse pikkust, palub avaldaja ringkonnakohtul lisaks puudutatud

isikult välja mõista viiviseid alates 13.05.2022 võlgnevuse põhiosalt 1906,31 eurolt kuni selle

kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

9. Puudutatud isik esitas 18.11.2024 seisukoha avaldaja menetlusdokumentide osas. Avaldaja

ei ole esitanud puudutatud isikule dokumente ega teavet, mis võimaldaks korrektseid arvestusi

teha. Puudutatud isiku pangakontolt kohtutäituri poolt võetud summad on läinud ka

täitemenetluse kulude katteks, sest avaldaja algatab täitemenetlusi iga paari-kolme kuu tagant.

Asjaolu, et avaldaja ei teavitanud täitemenetlustes kohtutäiturit puudutatud isiku poolt

maksete saamisest, on tõendatud täitemenetluse aruannetega. Ka avaldaja ei ole välja toonud,

millise nõudeosa katteks on arvestatud väljaspool täitemenetlusi tasutud 398,31 eurot.

Avaldaja saadab puudutatud isikule e-postile igakuiseid majandamiskulude arveid ning samuti

on puudutatud isiku e-posti aadress olnud märgitud kontaktina varasemates kohtumenetlustes.

Seega oli puudutatud isiku e-posti aadress avaldajale teada. Üldkoosoleku teadetes ei ole

kirjas kohta, kus on võimalik majanduskava projektiga tutvuda ning majanduskava ei ole

saadetud e-postiga.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel

tühistada osas, milles maakohus rahuldas avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja

kasuks välja põhivõlgnevuse 1673,28 eurot ületavas osas ning sissenõutavaks muutunud

viivise 86,27 eurot ületavas osas. Muuta tuleb ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust.

Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab avalduse osaliselt

ning mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõlgnevuse 1673,28 eurot,

12.05.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 86,27 eurot ning viivise põhinõudelt

(1673,28 eurolt) alates 13.05.2022 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras. Avaldus jääb rahuldamata põhinõude 828 euro, sissenõutavaks muutunud

viivise 450,16 euro ning 1673,28 eurot ületavalt põhivõla summalt arvestatava edasiulatuva

viivise nõudes. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² ja §-st 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni

juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

11. Ringkonnakohus võtab TsMS § 662 lg 3 alusel vastu menetlusosaliste poolt

määruskaebemenetluses esitatud tõendid.

12. Avaldaja nõuab puudutatud isikult majandamiskulude tasumist ajavahemiku 01.12.2020–

31.03.2022 eest.

12.1. Asjaolu, et avaldaja esitas maksekäsu kiirmenetluses väiksema nõude, ei välista nõude

suurendamist edasises menetluses. Maakohtule avalduse esitamise ajaks (27.04.2022) olid

kõik avalduses nimetatud arved (välja arvatud märtsi 2022 arve, mille maksetähtaeg oli

30.04.2022) sissenõutavaks muutunud, mistõttu oli avaldajal õigus nende põhjal kujunenud

võlgnevust ka avalduses nõuda. Kuna märtsi arve muutus sissenõutavaks 01.05.2022 (st enne

avaldaja poolt 12.05.2022 avalduse täpsustuse esitamist), on avaldajal õigus ka sellest

tulenevat võlgnevust nõuda.

12.2. Maakohus leidis ekslikult, et kuna puudutatud isik tunnistab avaldaja nõuet 637,45 euro

osas, siis puudub vajadus kütte-, prügiveo-, üldelektri-, vee- ja kanalisatsiooniteenuse kulude

põhjendatust analüüsida. Maakohus jättis tähelepanuta, et oma 06.02.2023

menetlusdokumendis on puudutatud isik arve- ja kululiigipõhiselt tema poolt tunnistatud

nõuet selgitanud. Puudutatud isik ei ole tunnistanud kõiki eelnimetud kululiikidest tulenevaid

summasid tervikuna, vaid üksnes osaliselt.

12.2.1. Avaldaja nõuab puudutatud isikult küttekulude tasumist 717,52 euro ulatuses, millest

puudutatud isik tunnistab 384,25 eurot. Puudutatud isik ei ole vaidlustanud, et küttekulud

tuleb jagada korteriomanike vahel KrtS § 40 lg 1 alusel tulenevalt kaasomandi osa suurustest,

kuid leiab, et kulude jagamine kuude lõikes on ebaselge. Avaldaja on esitanud küttekulude

alusarved ning 04.11.2024 tabeli kulude jagamise kohta (dtl 614). Avaldaja on küttekulude

osas selgitanud, et mõnel kuul ostetakse mitmel korral kütet ning olenevalt tarbimise

vajadusest võib ühistu saada siis 2-3 küttearvet ning sellisel juhul jätab ühistu kuu lõpus

saadud arved järgmisesse kuusse, sest kütte tarbimine toimub suures mahus samuti järgmisel

kuul.

Ringkonnakohus kontrollis avaldajale teenusepakkuja poolt esitatud arveid, võrdles neid

puudutatud isikule igakuiselt väljastatud arvetega ning hindas, kas alusarvete põhjal on

puudutatud isiku poolt tasumisele kuuluv osa õigesti arvestatud. Avaldaja on vaidlusaluse

perioodi küttekulud õigesti arvestanud, välja arvatud oktoobri 2021 osas. Kui teiste arvete

jagamisel on aluseks võetud maja üldpinna suurus (3469,2 m2), siis oktoobrikuu arve osas on

avaldaja märkinud, et seoses küttepüstaku avariiga arvestas ta osade korterite võrra köetavat

pinda vähem ning võttis üldpinnana aluseks 3366,7 m2. Isegi kui osades korterites rikke tõttu

mingil perioodil kütmist ei toimunud, ei anna see alust KrtS § 40 lg-s 1 sätestatud kulude

jagamise põhimõttest kõrvale kalduda. KrtS § 40 lg-st 1 saab lg 2 alusel kõrvale kalduda

üksnes põhikirjaga, kuid praegusel juhul põhikiri selleks alust ei anna (vt ka nt RKTKm

24.05.2023, 2-20-119460, p-d 21–22). Seega arvestab kohus ümber oktoobri 2021 eest

esitatud alusarve nr 213949 summas 2628 eurot selliselt, et võtab aluseks maja üldpinna

suuruse 3469,2 m2 ja puudutatud isiku kaasomandi osa suuruse 47,4 m2. Selle tulemusel on

puudutatud isiku osaks 35,90 eurot.

Kokku on perioodi detsember 2020–märts 2022 eest küttekulud põhjendatud 716,42 euro

ulatuses (oktoober 2021 arve 35,9 eurot + ülejäänud arved kokku 680,52 eurot).

12.2.2. Avaldaja nõuab puudutatud isikult prügiveokulusid kokku 65,03 euro ning üldelektri

kulusid 34,65 euro ulatuses. Puudutatud isik ei ole vaidlustanud viidatud kulude põhjendatust

ega arvestamise metoodikat, kuid on tunnistanud kulusid üksnes 2021. aasta novembri arveni,

kuna ülejäänud arved ei olnud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise seisuga

sissenõutavaks muutunud. Kuna avaldaja saab nõuda ka hilisemate arvete (kuni märtsini

2022) alusel tekkinud võlgnevuse tasumist, on prügiveo- ja üldelektri kulude nõue terves

ulatuses põhjendatud.

12.2.3. Avaldaja on puudutatud isikule esitatud arvetes arvestanud ebaõigesti vee- ja

kanalisatsioonikulu ning sellest tulenevalt ka üldveekulu. Avaldaja on oma selgituste kohaselt

võtnud arvestamise aluseks korteriomanike veemõõtjate näidud.

Kolleegium jääb p-s 12.2.1 toodud seisukoha juurde, mille kohaselt saab KrtS § 40 lg-s 1

sätestatud kaasomandiosa suuruse põhisest arvestusest sama KrtS § 40 lg 2 alusel kõrvale

kalduda üksnes põhikirjaga. Selleks, et korteriühistu põhikirjaga pindalapõhisest arvestusest

kõrvale kalduda, peab olema korteriühistu põhikirjas konkreetselt sätestatud, missugused

kulutused jaotatakse erinevalt seaduses sätestatust ning milline on nende kulude arvestuse viis

(RKTKm 24.05.2023, 2-20-119460, p 16.1). Avaldaja põhikirjast (dtl 58–64) ei nähtu vee- ja

kanalisatsioonikulude jagamise erisusi võrreldes KrtS § 40 lg-ga 1 (põhikirja p-d 4.10 ja

4.11). Seega tuleb vee- ja kanalisatsioonikulu jagada korteriomanike vahel lähtudes nende

kaasomandi osa suurustest.

Avaldaja on esitanud vee- ja kanalisatsioonikulude ümberarvestuse (dtl 613).

Ringkonnakohus kontrollis avaldajale teenusepakkuja poolt esitatud arveid ning hindas, kas

need on vastavuses avaldaja ümberarvestuses esitatud andmetega. Samuti kontrollis

ringkonnakohus, kas avaldaja on puudutatud isiku poolt tasumisele kuuluva osa õigesti

arvestanud. Avaldaja on vaidlusaluse perioodi vee- ja kanalisatsioonikulude ümberarvestuse

õigesti teostanud, välja arvatud detsembri 2020 arve osas. Avaldaja on ümberarvestuses

märkinud arve suuruseks 1764,71 eurot, kuid teenusepakkuja poolt detsembri 2020 eest

esitatud arve suuruseks on 1079,10 eurot (dtl 149). Seega arvestab kohus detsembri 2021 eest

esitatud alusarve 1079,10 eurot ümber selliselt, et võtab aluseks maja üldpinna suuruse 3469,2

m2 ja puudutatud isiku kaasomandi osa suuruse 47,4 m2. Selle tulemusel on puudutatud isiku

osaks 14,74 eurot.

Kokku on perioodi detsember 2020–märts 2022 eest vee- ja kanalisatsioonikulud põhjendatud

238,64 euro ulatuses (detsember 2020 arve 14,74 eurot + ülejäänud kuud kokku 223,90

eurot).

Üldvee osas on avaldaja selgitanud, et tegemist on veekulu ülejäägiga, mis jääb veemõõtja

põhjal arvestatud tarbimistest üle. Kuna avaldaja pidi vee- ja kanalisatsioonikulu arvestama

KrtS § 40 lg 1 alusel, siis ei teki selle arvestuse kohaselt ka enam vee ülekulu.

12.3. Puudutatud isik vaidlustab haldusteenuse, hooldusteenuse, reservfondi, ühistu laenu

ning maja üldkindlustuse kulusid, sest ta leiab, et 17.11.2019 ja 07.09.2022 korteriomanike

üldkoosolekute otsused on kokkukutsumise korra olulise rikkumise tõttu tühised.

12.3.1. 17.11.2019 toimunud korteriomanike üldkoosolekul võeti päevakorrapunktis nr 2 vastu

otsus kinnitada 2019/2020. a majanduskava/eelarve (dtl 378-380). Asjas esitatud andmete ja

tõendite kohaselt toimus järgmine korteriomanike üldkoosolek alles 07.09.2022, kus otsustati

kinnitada majanduskava/eelarve 2022/2023. aastaks (dtl 385-392). KrtS § 41 lg 5 näeb ette, et

kui majandusaasta alguseks ei ole kehtestatud uut majanduskava, kehtib senine majanduskava

kuni uue majanduskava kehtestamiseni. Kuna uus majanduskava võeti vastu alles 07.09.2022

ning käesolevas asjas nõuab avaldaja kuni märtsini 2022 esitatud arvete tasumist, omab

praegusel juhul tähtsust üksnes 17.11.2019 korteriomanike üldkoosolek vastu võetud otsuste

kehtivus.

12.3.2. Maakohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 6 lg-s 2 sätestatut. Tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 38 lg 2 alusel otsuse tühisusele tuginemiseks ei ole tähtaega ette nähtud.

Kui korteriomaniku vastu on esitatud majandamiskulude tasumise nõue ning ta leiab, et

majanduskava kinnitamise otsus KrtS § 29 lg 1 on üldkoosoleku kokkukutsumise korra

olulise rikkumise tõttu tühine, on tal õigus tühisuse vastuväide selles kohtumenetluses esitada.

12.3.3. Puudutatud isik väidab, et ta ei olnud 17.11.2019 koosoleku toimumisest teadlik, sest

talle ei edastatud selle kohta ühtegi teadet. KrtS § 20 lg 3 kohaselt kui korteriomanike

üldkoosoleku päevakorras on põhikirja muutmine, majanduskava kehtestamine või

majandusaasta aruande kinnitamine, tuleb üldkoosoleku teates märkida koht, kus on võimalik

tutvuda põhikirja või majanduskava eelnõuga või majandusaasta aruandega, ning nende

dokumentidega tutvumise kord. Lg 4 näeb ette, et kui korteriomanik on teatanud

korteriühistule oma elektronposti aadressi, tuleb korteriomanike üldkoosoleku teade ja

käesoleva paragrahvi lg-s 3 nimetatud dokumendid saata sellel aadressil.

Põhjendamatu on avaldaja väide, et puudutatud isik ei ole ühistule kunagi oma e-posti

aadressi teatavaks teinud ega palunud dokumente talle e-postiga saata. Kui korteriomanik

kasutab korteriühistuga suhtlemiseks oma e-posti aadressi, saab sellest järeldada tahet teha

aadress korteriühistule teatavaks. Puudutatud isik on esitanud tõendina e-kirja, millest nähtuvalt

on ühistu temaga e-posti teel suhelnud juba 2009. aastal (dtl 418). Samuti on avaldaja ise oma

09.05.2023 seisukohas esitanud väljavõtted ühistu ja puudutatud isiku suhtlusest e-posti teel (dtl

287–293). Seega järeldub, et avaldajale oli puudutatud isiku e-posti aadress teada ning avaldajal

tuli KrtS § 20 lg-s 4 sätestatud kohustust täita.

KrtS § 20 lg 4 eiramine ei osutu alati oluliseks puuduseks koosoleku kokkukutsumisel.

Esmatähtis on see, kas korteriomanik sai koosolekust tegelikult teada ning kas tal oli võimalik

koosolekul arutamisele tulevates küsimustes ette valmistuda. Nimetatud asjaolu ei saa olla

tõendatud üksnes sellega, et avaldaja pani koosoleku teated ülesse trepikodadesse ja sh

puudutatud isiku postkasti. Ringkonnakohus andis avaldajale võimaluse tõendada ning välja

tuua asjaolud, millest järelduks, et puudutatud isikul oli enne koosolekut võimalus KrtS § 20 lg-

s 3 märgitud dokumentidega tutvuda ja koosolekuks ette valmistuda. Avaldaja seda teinud ei

ole. Seega tuleb asuda seisukohale, et 17.11.2019 korteriomanike üldkoosolekul vastuvõetud

otsused on KrtS § 29 lg 1 alusel koosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumise tõttu

tühised.

12.3.4. Kui korteriomanike üldkoosolek ei ole majanduskava kehtestanud, on korteriühistul

KrtS § 40 lg-st 1 tulenevalt siiski võimalik nõuda korteriomanikult majandamiskulude

hüvitamist, kui konkreetsete majandamiskulude kandmise on otsustanud korteriomanike

üldkoosolek. Juhul kui majanduskava ei ole kehtestatud ja kulude kandmist ei ole otsustatud ka

muu korteriomanike üldkoosoleku otsusega, saab korteriühistu nõuda korteriomanikelt

kaasomandil lasuvate kohustuste täitmist KrtS §-s 40 sätestatud suhte alusel (RKTKm

20.06.2022, 2-19-8045, p 11).

Ringkonnakohus selgitas avaldajale, et kui 17.11.2019 üldkoosoleku otsus 2019/2020. a

majanduskava kinnitamise kohta on tühine, tuleb avaldajal esitada tekkinud kulude

tõendamiseks nende aluseks olevad lepingud ja alusarved ning võimalusel mõni muu varasem

üldkoosoleku otsus kulude kehtestamise kohta. Avaldaja ei ole seda teinud. Seega puuduvad

tõendid haldus- ja hooldusteenuse osutamise lepingute sõlmimise kohta, mistõttu ei saa avaldaja

nende kulude tasumist puudutatud isikult nõuda.

Puudutatud isikule esitatud arvetest nähtuvalt on reservfondi igakuiseks suuruseks määratud

0,2341 eurot m2 kohta ehk 11,10 eurot. KrtS § 46 näeb ette, et korteriühistul peab olema

reservkapital, mille suurus on vähemalt üks kaheteistkümnendik korteriühistu aasta

eeldatavatest kuludest. Seega kuna reservfondi olemasolu on kohustuslik ning puudutatud isik

ei ole välja toonud, et avaldaja poolt nõutud reservfondi suurus oleks ebamõistlik või seaduse

mõttega vastuolus, on reservfondikulu 177,60 eurot (16 x 11,10) perioodi detsember 2020–

märts 2022 eest põhjendatud.

Puudutatud isikule esitatud arvetel kajastub kulureana mh ka ühistu laen selliselt, et detsembri

2020 ja jaanuari 2021 arvetel on ühikuhinnaks 0,5712 eurot m2 ehk 27,08 eurot kuus ning

ülejäänud arvetel (veebruar 2021-märts 2022) 0,5707 m2 ehk 27,05 eurot kuus. Avaldaja on

esitanud Hansapangaga sõlmitud laenulepingu (dtl 329), mille kohaselt oli laenu tagastamise

lõpptähtpäev 30.06.2022. Seega jäävad käesoleva avalduse aluseks olevad arved laenulepingu

kehtivuse perioodi sisse. Kuna avaldaja on tõendanud laenulepingu sõlmimise ning puudutatud

isik ei ole arvetel kajastuvat ühikuhinda vaidlustanud, on laenumaksete kulu 432,86 eurot (2 x

27,08 + 14 x 27,05) perioodi detsember 2020–märts 2022 eest põhjendatud.

Juuli 2021 arvel (nr TE03474) sisaldub kulureana maja üldkindlustus summas 8,08 eurot.

Avaldaja on esitanud ühistule If P&C Insurance AS poolt 04.08.2021 esitatud

kindlustusmakse alusarve (dtl 196) perioodi 06.09.2021-05.09.2022 eest summas 591,23

eurot.

Arve kohaselt on tegemist vastutus- ja korterelamu kindlustusteenusega.

Ringkonnakohus leiab, et arve tõendab kaasomandil lasuva vastava kohustuse olemasolu.

Arvestades kindlustusmakse suurust, on see puudutatud isiku korteriomandi suurust arvel

õigesti arvestatud. Kindlustusmakse 8,08 eurot on seega põhjendatud.

12.4. Eeltoodust tulenevalt on perioodi detsember 2020–märts 2022 arvetel esitatud kulud

põhjendatud 1673,28 euro ulatuses. Arvepõhiselt on kulud põhjendatud järgmiselt: 1)

detsember 2020 (arve nr TE02948) 93,41 eurot; 2) jaanuar 2021 (arve nr TE03023) 150,85

eurot; 3) veebruar 2021 (arve nr TE03098) 128,42 eurot; 4) märts 2021 (arve nr TE03174)

127,78 eurot; 5) aprill 2021 (arve nr TE03249) 134,19 eurot; 6) mai 2021 (arve nr TE03324)

60,69 eurot; 7) juuni 2021 (arve nr TE03399) 57,85 eurot; 8) juuli 2021 (arve nr TE03474)

65,96 eurot; 9) august 2021 (arve nr TE03549) 58,86 eurot; 10) september 2021 (arve nr

TE03624) 57,37 eurot; 11) oktoober 2021 (arve nr TE03699) 94,69 eurot; 12) november 2021

(arve nr TE03775) 99,2 eurot; 13) detsember 2021 (arve nr TE03850) 140,51 eurot; 14)

jaanuar 2022 (arve nr TE03925) 151,02 eurot; 15) veebruar 2022 (arve nr TE04000) 121,14

eurot); 16) märts 2022 (arve nr TE04075) 131,34 eurot.

12.5. Puudutatud isik väidab, et 637,45 eurot (ehk osa, mida ta avaldaja nõudest tunnistab) on

tema poolt tasutud avaldajale 31.12.2020 ja 09.02.2021 maksetega summas 398,31 eurot (dtl

57) ning kohaliku omavalitsuse poolt avaldajale 22.12.2022 tehtud maksega summas 300

eurot (dtl 419). Avaldaja sõnul on viidatud maksed arvestatud tsiviilasjas nr 2-19-10484

tehtud kohtumäärusest tuleneva võla katteks.

Avaldaja esitatud arvestuse kohaselt oli puudutatud isiku varasem võlgnevus november 2020.

a seisuga 5802,75 eurot, sh põhivõlg 5385,58 eurot (dtl 93). Avaldaja on selgitanud, et

tsiviilasjas nr 2-19-10484 24.03.2020 sõlmitud kompromissi kohaselt kohustus puudutatud

isik tasuma avaldajale põhivõla 3861,99 eurot ja viivise 917,60 eurot igakuiste maksetena

summas 132,77 eurot (dtl 71–73) ning Pärnu Maakohtu 13.01.2021 määrusega tsiviilasjas nr

2-20-145317 kohustati puudutatud isikut tasuma avaldajale põhivõlgnevuse 2352,62 eurot,

kõrvalnõuded 523,84 eurot ning hüvitama riigilõivu 86,29 eurot ja menetluskulu 20 eurot (dtl

74–75).

Asja materjalide põhjal ei saa teha järeldust, et puudutatud isiku poolt 31.12.2020, 09.02.2021

ja 22.12.2022 maksed on tehtud just avalduses nõutava perioodi võlgnevuse katteks. Kuigi

avaldaja ei ole esitanud konkreetset arvestust november 2020 seisuga märgitud võlgnevuse

5385,58 eurot kujunemise osas, nähtub avaldaja selgitustest ja tõenditest, et avalduse

esitamisel ning ka pärast seda oli puudutatud isikul jätkuvalt avaldaja ees varasemast

perioodist võlgnevus. Näiteks olid ka perioodil 01.12.2020-31.03.2022 käimas puudutatud

isiku suhtes algatatud täitemenetlused tsiviilasjades nr 2-19-10484 ja 2-20-145317 avaldaja

kasuks väljamõistetud võlgnevuste sissenõudmiseks (dtl 570-579). 31.12.2020 ja 09.02.2021

tehtud maksete selgituseks on märgitud: „W.Y Liiva 3-23 võlgnevuse tasumine“ (dtl 580).

Selle põhjal saab eeldada, et maksete eesmärgiks oli tekkinud võlgnevuse, mitte jooksvate

arvete tasumine. 22.12.2022 kohaliku omavalitsuse poolt avaldajale tehtud makse osas ei

nähtu, mille katteks see täpselt tasutud on. Avaldaja on korduvalt kinnitanud, et puudutatud

isiku või tema eest tehtud maksed ei ole arvestatud käesolevas asjas nõutava võlgnevuse, vaid

varasemate kohtulahendite alusel tekkinud võlgnevuste katteks.

Tulenevalt VÕS § 88 lg-st 4 kui võlgnik ei ole enne kohustuse täitmist või mõistliku aja

jooksul pärast kohustuse täitmist määranud, millise kohustuse ta on täitnud, võib selle määrata

võlausaldaja. Praegusel juhul ei ole puudutatud isik eelnimetatud makseid tehes määranud,

milliste kohustuste katteks ta need teeb. Puudutatud isik on alles 24.05.2023 asunud

maakohtus väitma, et 31.12.2020, 09.02.2021 ja 22.12.2022 tehtud maksed on tasutud

avalduses nõutava perioodi võlgnevuse katteks. Ringkonnakohus leiab, et avaldajal oli VÕS §

88 lg-st 4 õigus määrata, et maksed on arvestatud varasema võlgnevuse katteks.

Seega puudub alus puudutatud isiku poolt viidatud 637,45 eurot käesolevas avalduses

nõutavast summast maha arvestada ning avaldaja põhinõue on 1673,28 euro ulatuses

põhjendatud ning see tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista.

12.6. Avaldaja on palunud puudutatud isikult välja mõista ka viivise VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates iga arve sissenõutavaks muutumisest kuni täiendatud avalduse

esitamiseni 12.05.2022 ning viivise põhivõlalt TsMS § 367 alusel VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates 13.05.2022 kuni võla tasumiseni.

Ringkonnakohus võtab viivise arvutamisel aluseks avaldaja poolt 04.11.2024 esitatud

täiendatud viivisearvestuse (dtl 613), kuid korrigeerib arvete summasid tulenevalt käesoleva

määruse p-s 12.4 toodust.

Sellest tulenevalt kujuneb viivisevõlgnevus järgmiselt:

1) detsember 2020 (arve 93,41 eurot, ajavahemik 01.02.2021-12.05.2022) eest 9,54 eurot;

2) jaanuar 2021 (arve 150,85 eurot, ajavahemik 01.03.2021-12.05.2022) eest 14,48 eurot;

3) veebruar 2021 (arve 128,42 eurot; ajavahemik 01.04.2021-12.05.2022) eest 11,46 eurot;

4) märts 2021 (arve 127,78 eurot; ajavahemik 01.05.2021-12.05.2022) eest 10,56 eurot;

5) aprill 2021 (arve 134,19 eurot; ajavahemik 01.06.2021-12.05.2022) eest 10,18 eurot;

6) mai 2021 (arve 60,69 eurot; ajavahemik 01.07.2021-12.05.2022) eest 4,20 eurot;

7) juuni 2021 (arve 57,85 eurot; ajavahemik 01.08.2021-12.05.2022) eest 3,61 eurot;

8) juuli 2021 (arve 65,96 eurot; ajavahemik 01.09.2021-12.05.2022) eest 3,67 eurot;

9) august 2021 (arve 58,86 eurot; ajavahemik 01.10.2021-12.05.2022) eest 2,89 eurot;

10) september 2021 (arve 57,37 eurot; ajavahemik 01.11.2021-12.05.2022) eest 2,43 eurot;

11) oktoober 2021 (arve 94,69 eurot; ajavahemik 01.12.2021-12.05.2022) eest 3,38 eurot;

12) november 2021 (arve 99,20 eurot; ajavahemik 01.01.2022-12.05.2022) eest 2,87 eurot;

13) detsember 2021 (arve 140,51 eurot; ajavahemik 01.02.2022-12.05.2022) eest 3,11 eurot;

14) jaanuar 2022 (arve 151,02 eurot; ajavahemik 01.03.2022-12.05.2022) eest 2,42 eurot;

15) veebruar 2022 (arve 121,14 eurot); ajavahemik 01.04.2022-12.05.2022) eest 1,12 eurot;

16) märts 2022 (arve 131,34 eurot; ajavahemik 01.05.2022-12.05.2022) eest 0,35 eurot.

Seega on puudutatud isiku viivisevõlgnevus 12.05.2022 seisuga 86,27 eurot. Nimetatud

summa tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista. Samuti tuleb puudutatud isikult

välja mõista viivis põhivõlalt (1673,28 eurolt) alates 13.05.2022 kuni põhinõude täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

13. Eeltoodust tulenevalt tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista põhivõlgnevus

1673,28 eurot, 12.05.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 86,27 eurot ning viivis

põhinõudelt (1673,28 eurolt) alates 13.05.2022 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras. Võttes aluseks 12.05.2022 (st enne avalduse menetlusse

võtmist) esitatud avalduse täpsustuse, jääb avaldus rahuldamata põhivõla 828 euro (2501,28-

1673,28), sissenõutavaks muutunud viivise 450,16 euro (536,43-86,27) ning 1673,28 eurot

ületavalt põhivõla summalt arvestatava edasiulatuva viivise nõudes.

14. Seoses avalduse osalise rahuldamisega muudab ringkonnakohus TsMS § 173 lg 3 alusel

ka menetluskulude jaotust ja määrab kindlaks määruskaebemenetluse kulude jaotuse. Kuna

avaldus kuulub rahuldamisele 58% ulatuses, jäävad menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus

TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel 58% ulatuses puudutatud isiku kanda ning 42% ulatuses

avaldaja kanda.

15. TsMS § 177 lg 2 järgi määrab asja lahendanud maakohus hüvitatavate menetluskulude

suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul alates määruse jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt)