2-24-134999/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Priit Lember

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.02.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-134999

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi R M vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1113,98 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479;

asukoht Toompuiestee 35, 10149 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: S R (Julianuse Õigusbüroo

OÜ; e-post: xxx)

Kostja: R M (isikukood xxx Elukoht: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt R Melt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhinõue

summas 746,09 eurot, intress 47,70 eurot, haldustasu 12 eurot,

sissenõudmiskulud summas 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas

82,26 eurot.

3. Välja mõista kostjalt R Melt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis

tasumata põhinõudelt (746,09 eurot) alates 03.01.2025 kuni selle täitmiseni

lepingujärgses määras 20,90% aastas.

4. Jätta menetluskulud kostja R Me kanda.

5. Välja mõista kostjalt R Melt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks

menetluskulud summas 500 eurot. Hageja õigusabikulu on vähendatud

TsMS § 175 lg 1 alusel.

6. Välja mõista kostjalt R Melt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis

väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni

täitmiseni.

7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale

või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel

menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või

kaja.

Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval

kuni kella 24.00-ni.

KOHTU SELGITUSED

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 3 võib

kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid

järgmist.

Hageja nõude aluseks on xxx AS ja kostja vahel 09.12.2022 sõlmitud väikelaenulepingu nr

xxx ja 15.06.2023 lepingu nr xxx muutmise, mis alates kokkuleppe sõlmimisest kannab xxx

ning 19.04.2023 väikelaenulepingu nr xxx, mille alusel sai kostja krediiti. Kuna kostja oma

lepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, saatis esialgne võlausaldaja 31.05.2024 kostjale

lepingute ülesütlemise hoiatuse (tähtajaga 23.06.2024), milles anti kostjale täiendav tähtaeg

võlgnevuste tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud võlgnevusi ka täiendava tähtaja jooksul, ütles

esialgne võlausaldaja lepingu nr XXX 27.06.2024 üles. Leping nr L525509 on lõppenud

11.06.2024 ning lepingu nr XXX ülesütlemise seisuga s.o 27.06.2024 oli kostjal tagastamata

märtsi 2024, aprilli 2024, mai 2024 ja juuni 2024 maksed. Esialgne võlausaldaja loovutas

27.06.2024 kostja vastased nõuded Aktiva Finance Group OÜ-le. Hageja lisab hagiavaldusele

teatise nõude loovutamisest, mis saadeti kostjale. Hageja esitas 30.09.2024 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mille kohus määrusega lõpetas ning andis üle Harju

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Kohus tegi kostjale menetlusse võtmise määruse ja hagiavalduse avaliku e-toimiku kaudu

nähtavaks ja kätte toimetatavaks alates 07.01.2025, kuid kostja pole dokumente

kättetoimetamise portaalis avanud. Kohus saatis menetlusdokumendid ka e-posti aadressile xxx

ning luges dokumendid kätte saaduks 3 tööpäeva möödumisel TsMS § 314 1 lg 2 alusel. Kostjat

hoiatati menetlusse võtmise määruses, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on

kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohustus hagile vastama hiljemalt

29.01.2025, kuid kohtu poolt määratud tähtajaks ega ka hiljem ei ole kosja vastanud.

TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

Kohus rahuldab eelnevast tulenevalt hagi tagaseljaotsusega.

TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt

arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud

hagimenetluse kulude hulka.

Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõivu

280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja

õigusabikulu 527 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja

menetluskuluna tasutud riigilõiv 280 eurot.

Kohus märgib, et kooskõlas TsMS § 144 p-ga 7 on kohtuvälised kulud maksekäsu

kiirmenetluse kulud. Maksekäsu kiirmenetluses on hüvitatavate menetluskulude ulatus

piiratud §-ga 4842 ehk 20 euroga. TsMS § 4842 teise lause kohaselt muid avaldaja kantud

menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause

kohaselt asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud

hagimenetluse kulude hulka. Kuivõrd käesolevas asjas läks maksekäsu kiirmenetlus üle

hagimenetluseks, siis juhindudes TsMS § 172 lg-st 9 on põhjendatud hageja menetluskuluna

maksekäsu kiiremenetluse kulud 20 eurot.

Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses.

Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis tsiviilasjas nr 2-18-129072 asunud

seisukohale, et tüüphagide, mille sarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte tuhandeid ning

nendes kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb üksnes kostjate

andmetes, summades ja kuupäevades), koostamisel ei ole usutav, et esindaja teeks

mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei olevat

ringkonnakohtu hinnangul vaja esindajal lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on

erinevate esitatud hagide puhul samad, mistõttu pidas ringkonnakohus sellise hagi

koostamiseks põhjendatud ja mõistlikuks ajakuluks vähem kui ühte tundi. Tallinna

Ringkonnakohus on 28.02.2023 määruses tsiviilasjas nr 2-21-10648 märkinud, et

mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot,

millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem

erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule hinnangu

andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Kohus märgib, et hageja lepinguline esindaja ei ole

advokaat.

Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid

hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise

esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse

esitamisega. Oma sisult on tegemist samuti nn tüüphagiga. Seega eeltoodust tulenevalt kohus

seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele, sh

dokumentide komplekteerimisele lugeda kahte tundi tunnihinnaga 100 eurot.

Seega määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 200 eurot

käibemaksuta.

Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 500 (200 + 20 + 280) eurot.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 500 eurot

ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse

jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Priit Lember

kohtunik