2-25-641/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

14. veebruar 2025, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4,

Tartu

Tsiviilasja number

2-25-641

Tsiviilasi

L.N hagi L.D vastu abielu lahutamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja L.N (isikukood XXX)

Kostja L.D (isikukood XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

13. veebruar 2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada L.N hagi L.D vastu.

2. Lahutada L.N (sünniaeg xxxxxxxxxxxxxxxxx; isikukood XXX) ja L.D (sünniaeg

xxxxxxxxxxxxxxxx; isikukood XXX) abielu, mis on registreeritud

xxxxxxxxxxxxxxxxx (akt nr xxxxxx).

3. Abielu lõpeb käesoleva kohtuotsuse jõustumise päeval.

4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

1 (3)

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. L.N (hageja) esitas 14.01.2025 hagiavalduse L.D (kostja) vastu abielu lahutamiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu xxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxx. Poolte

abielusuhted on lõppenud.

2. Hageja jäi 13.02.2025 toimunud kohtuistungil hagiavalduse juurde. Kostja nõustus abielu

lahutamisega.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada ning poolte abielu lahutada.

4. Eesti-xxxxxx õigusabilepingu artikkel 27 p 1 sätestab, et abielu lahutamise asjades

kohaldatakse selle lepingupoole seadusandlust ja on pädevad selle lepingupoole asutused,

kelle kodanikud abikaasad olid avalduse esitamise hetkel. Kui abikaasadel on elukoht teise

lepingupoole territooriumil, on pädevad ka selle lepingupoole asutused.

Hageja ja kostja on xxxxxx kodanikud, kes elavad Eestis. Seetõttu kohaldub abielu

lahutamisele xxxxxx õigus ja Eesti kohus on pädeva asja lahendama.

Hageja ja kostja abielu on registreeritud xxxxxxxxxxxxxxxxx.

xxxxxx perekonnakoodeksi (xxx) § 110 lg 1 kohaselt võib abielu lahutamise hagi esitada üks

abikaasadest. Kohus selgitab abielu lahutamisel ühe abikaasa hagi alusel välja abikaasade

tegelikud suhted, abielu lahutamise hagi tegelikud põhjused, võtab arvesse alaealise või

puudega lapse olemasolu ning abikaasade elu muid asjaolusid (xxxxxx perekonnakoodeksi §

112 lg 1). Kohus teeb otsuse abielu lahutamise kohta, kui on tuvastatud, et abikaasade edasine

kooselu ja abielu säilitamine oleks vastuolus ühe abikaasa huvidega või nende laste huvidega,

millel on oluline tähendus (xxxxxx perekonnakoodeksi § 112 lg 2).

Pooled avaldasid kohtuistungil, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning kooselu ei ole

võimalik taastada. Poolte ärakuulamise tulemusena on kohus jõudnud järeldusele, et poolte

abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Poolte lepitamine ei ole võimalik. Pooled elavad

eraldi. Hageja soovib endiselt abielu lahutada. Kuivõrd abikaasadel abielulist kooselu enam ei

ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta, rahuldab kohus hagiavalduse abielu

lahutamiseks.

xxxxxx perekonnakoodeksi § 114 lg 2 kohaselt lõpetatakse kohtupoolse abielu lahutamise

korral abielu kohtuotsuse jõustumise päeval.

5. xxxxxx perekonnakoodeksi § 113 lg 1 näeb ette, et isikul, kes on muutnud oma

perekonnanime seoses abielu registreerimisega, on õigus pärast abielu lahutamist olla edaspidi

nimetatud selle perekonnanimega või taastada oma abielueelne perekonnanimi.

Hageja avaldas kohtuistungil soovi säilitada oma praegune perekonnanimi.

2 (3)

6. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud

ise. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

3 (3)