2-24-128048/6 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-24-128048

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maimu Laumets

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.02.2025, Jõgeva

Tsiviilasja number

2-24-128048

Tsiviilasi

G.L.A. hagi J.A. vastu elatise nõudes

Hagihind

2250 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: G.L.A. (isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxxxxxx,

xxxxxxxxx linn, xxxxxxxxxxvald, xxxxxxxxxxxxxmaakond),

hageja seaduslik esindaja R.J. (isikukood: XXX; elukoht:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxvald,

xxxxxxxxxxxxxmaakond; e-post: XXX);

Kostja: J.A. (isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxx

küla, xxxxxxlinn,xxxxxxxxxxxx maakond; e-post: XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud

hagile kirjalikult

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista J.A.-lt G.L.A. kasuks elatis 250 eurot kuus alates 08.12.2024 kuni G.L.A.

täisealiseks saamiseni (08.10.2025).

3. Punktis 2 väljamõistetud elatis tuleb tasuda R.J. pangakontole. Makseselgitusse tuleb

märkida „Elatis“.

4. Kohtuotsus on viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsusele kirjaliku kaja otsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva

jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv vastavalt

riigilõivuseaduse § 59 lg-le 19 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a

2-24-128048

EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a

EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302. Maksete

tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „riigilõiv kaja esitamisel“.

Asjaolud ja menetluse käik

Hageja esitas 08.12.2024 kohtule hagiavalduse kostja vastu elatise nõudes. Hagiavalduse

kohaselt ei osale kostja vabatahtlikult hageja ülalpidamises. Kostjale on antud võimalus lapse

kulude kandmiseks kohtuväliselt, kuid kostja pole sellele reageerinud. Hageja palus kostjalt välja

mõista elatise 250 eurot kuus alates 08.12.2024, s.o hagi esitamisest.

Tartu Maakohtu 11.12.2024.a määrusega võeti hagi menetlusse. Kohus saatis hagimaterjalid

kostjale ja kohustas teda hagile vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat

hoiatati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral. Kostja

sai dokumendid kätte kättetoimetamise portaali (KÄPO) kaudu 12.12.2024. Kättetoimetamisest

21 päeva jooksul ega hiljem kostja hagile ei vastanud.

Kohtu seisukoht

Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib

kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte

avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus ei tuvastanud TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse

tegemise.

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja selle lisadega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud.

Kohus tegi kindlaks järgnevad vaidlustamata asjaolud: G.L.A. (sünd. 08.10.2007) on R.J. ja J.A.

laps.

Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p-le 1 on alaealine laps õigustatud saama

ülalpidamist. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise

astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse

ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei

osale lapse kasvatamises. PKS § 99 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks

ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja seejuures

arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase

hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema

kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem

kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3-5 alusel arvutatav

miinimumelatis (arvestamata lasterikka pere toetust, laste arv ega pereliikmete arv hageja

esindaja peres pole teada) on käesoleval ajal 287,72 eurot (baassumma 272,76 eurot, millele

lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 1832 eurot, neist on maha arvestatud pool

lapsetoetusest).

Hageja nõuab kostjalt elatist 250 eurot kuus, mis on ligilähedane miinimumelatisele. Kohtu

hinnangul ei pea lapse kulusid ja elatise suurust selles ulatuses eraldi põhjendama ega tõendama.

Kostja ei vastanud hagile ega esitanud elatisenõudele vastuväiteid. Kohtule ei ole teada

asjaolusid, mis võiks olla aluseks kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmisel veelgi allapoole

seadusega ettenähtud alammäära.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise 250 eurot kuus alates

08.12.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni.

2-24-128048

TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus hageja esindaja taotlusel kindlaks otsuse täitmise korra ja

määrab, et kostjal tuleb hagejate kasuks välja mõistetud elatis maksta lapse ema pangakontole.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse

ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets

kohtunik