2-23-106843/5 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista K. M.-ilt (M.) Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks ESTO AS-i ja kostja vahel 07. veebruaril 2022 sõlmitud Krediidikonto lepingust nr 94061004912 tulenev põhivõlg 2500 eurot.
Legislator headnote
AI generated2-23-106843/5 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja: Välja mõista K. M.-ilt (M.) Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks ESTO AS-i ja kostja vahel 07. veebruaril 2022 sõlmitud Krediidikonto lepingust nr 94061004912 tulenev põhivõlg 2500 eurot.
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Heli Käpp
Tsiviilasja number
2-23-106843 (menetlus nr 2)
Otsuse avalikult teatavaks
tegemise aeg ja koht
12. veebruar 2025, Paide
Tsiviilasi
Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi K. M. vastu põhivõla 2500
eurot, intressivõla 314,88 eurot, sissenõudmiskulude 35 eurot,
sissenõutavaks muutunud viivise 916,52 eurot ja edasise
viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
4651,40 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja:
Aktsiaselts PlusPlus Capital
(registrikood
11919806; asukoht XXX 10115) lepinguline esindaja Carlo
Kask (e-post: XXX) ;
Kostja: K. M. (isikukood XXX, viimane teadaolev elukoht:
XXX: tegelik elukoht teadmata, e-post: XXX )
Menetlemise viis
Kirjalik menetlus (TsMS § 405 lg 1 ja § 444 lg 2)
Kostjale dokumentide
kättetoimetamine
Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte
toimetatud TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel avalikult, väljavõtte
avaldamisega 12. veebruaril 2024 väljaandes Ametlikud
Teadaanded; dokumendid loetakse kostjale kättetoimetatuks 28.
veebruaril 2024.
RESOLUTSIOON
Juhindudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg-st 1, § 113 lg-st 1, § 164 lg-te 1 – 3, § 403 4 lg-st 7,
tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 108 lg-st 1, § 163 lg-st 1, § 405 lg-st 1 ja § 444 lg-st 4, kohus
otsustas:
1. Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi K. M. vastu osaliselt.
2. Välja mõista K. M.-ilt (M.) Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks ESTO AS-i ja kostja vahel 07.
veebruaril 2022 sõlmitud Krediidikonto lepingust nr 94061004912 tulenev põhivõlg 2500 eurot.
3. Välja mõista K. M.-ilt (M.) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis protsendina põhivõla
tasumata osalt (otsuse tegemise seisuga 2500 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses
sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni, kuid
kokku viivist mitte enam kui põhinõude ulatuses.
4. Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi K. M. vastu intressivõlgnevuse 314,88 eurot,
sissenõudmiskulude 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 916,52 eurot väljamõistmiseks ning
viivise arvestamiseks ja väljamõistmiseks perioodi eest alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse
jõustumiseni.
5. Jätta K. M. kanda tema enda võimalikud menetluskulud ning osaliselt hageja menetluskulud:
hageja tasutud riigilõivust osa, mis vastab rahuldatud nõuete järgi arvutatud hagihinnaga
hagi esitamisel nõutavale, ning 60% hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikest
Tsiviilasi nr 2-23-106843
kuludest maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses. Hageja menetluskulud osas, mida ei
jäetud kostja kanda, jäävad hageja enda kanda.
6. Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 880
eurot (s.o 560 eurot riigilõiv, 20 eurot menetluskulud maksekäsu kiirmenetluses ning 300 eurot
lepingulise esindaja kulud hagimenetluses (koos käibemaksuga, 2,5 tundi; á 120 eurot)).
7. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõista K. M.-ilt (M.) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital
kasuks menetluskulude katteks välja 577 eurot (millest 385 eurot hagi rahuldatud osale vastav
osa riigilõivust ja 192 eurot 60% hageja esindaja kuludest).
8. Väljamõistetud menetluskuludelt on K. M. kohustatud tasuma Aktsiaseltsile PlusPlus Capital
viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses (s.o poolaasta kaupa Euroopa
Panga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.
jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 8% aastas) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni
menetluskulude tasumiseni. (Otsuse tegemise ajal ja kuni 30. juunini 2025 kehtiv viivisemäär on
11,15% aastas).
9. Toimetada kohtuotsus K. M.-ile kätte avalikult otsuse resolutsiooni punktide 1-8 ja edasikaebamise
korra avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5). Avaliku
kätte toimetamise korral loetakse kohtuotsus kostjale kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse
väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
Edasikaebamise kord
1. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole
edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses. Apellatsioonkaebus
võetakse ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti
kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti
hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).
2. Kohus täiendab kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsust puuduva osaga, kui menetlusosaline
teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale
apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine
lahendatakse sel juhul kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ei teavitata. Otsuse täiendamise
korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse
kättetoimetamisest arvates. Kui menetlusosaline ei ole kohtule kümne päeva jooksul teatanud soovist
kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on
apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 444 lg 4, § 448 lg 41 ja lg 42).
3. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme
kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus
kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg
1, § 633 lg 7).
4. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati.
TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude
hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude
summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei
hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
5. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse
esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,
eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
2 (3)
Tsiviilasi nr 2-23-106843
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult
või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
(allkirjastatud digitaalselt)
Heli Käpp
kohtunik
2 (3)