2-24-119654/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.02.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-119654

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi D. K. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

1804,99 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046),

lepinguline esindaja A.-L. V.

Kostja: D. K. (isikukood XXX), lepinguline esindaja I.

V. Asja läbivaatamise viis

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud hageja kanda.

3. Mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 300 eurot.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse

peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD

1. Hageja esitas 8.07.2024 Harju Maakohtule hagi kostja vastu nõudega mõista kostjalt hageja

kasuks välja BB Finance OÜ ja kostja vahel 11.07.2023 sõlmitud refinantseerimislaenu lepingust

nr 2102355056 tulenev põhivõlgnevus 1573,95 eurot, intress 102,09 eurot, viivis 78,95 eurot

ning võla sissenõudmiskulud 50 eurot.

2. Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised selgitused.

2.1. Kostja taotles BB Finance OÜ-lt (registrikood 11306564, krediidiandja)

refinantseerimislaenu 1799,44. Selleks kostja sisenes 11.07.2023 kell 18.06:02

iseteeninduskeskkonda Smart ID abil IP aadressilt XXX ja taotlus on esitatud (kinnitatud)

iseteeninduses 11.07.2023 kell 18.08:14. Krediidiandja ja kostja sõlmisid 11.07.2023

refinantseerimislaenu lepingu nr 2102355056, milles lepiti kokku laenusummas 1799,44 eurot,

kuid laenusaaja kontole laenu ei kanta. Laenu arvelt makstakse lepingu sõlmimisel

refinantseeritava laenu põhiosa 1713,75 eurot ja uue laenu lepingutasu 85,69 eurot.

Kostjale tehti väljamakse 11.07.2023 kell 18.08.

Laenuleping sõlmiti sidevahendi teel. Laenuleping koosneb Euroopa tarbijakrediidi standardinfo

teabelehest, Personaalsetest Tingimustest, Hinnakirjast, Üldtingimustest, laenusaaja poolt antud

isikuandmete töötlemise nõusolekust ning laenusaaja poolt esitatud laenutaotlusest

(üldtingimuste punkt 1.8). VÕS §-des 404 või 405 sätestatud kohustuslikud andmed on välja

toodud lepingu personaalsetes tingimustes, üldtingimustes ning Euroopa tarbijakrediidi

standardinfo teabelehes, mis moodustavad lepingu lahutamatu osa. Leping loeti poolte vahel

sõlmituks peale laenusaaja poolt kliendikeskkonnas lepingu tingimustega tutvumist, nende

aktsepteerimist ning peale laenuandja poolt positiivse laenuotsuse tegemist. Lepingu

alusdokumendid saadeti kliendile e-posti teel 11.07.2023 kell 18.08. E-kirja manuses oli 4 pdf

dokumenti (personaalsed tingimused, tarbijakrediidi infoleht, üldtingimused, arve).

2.2.

Vastavalt üldtingimuste p 10.2.2 ja 10.2.3 arvestatakse kasutuses olevalt laenujäägilt

intressi igapäevaselt võttes aluseks kalendrikuus sisalduvate päevade tegeliku arvu ja aasta

pikkuse 360 päeva ning personaalsetes tingimustes kokkulepitud intressimäära so. 39,72%

aastas.

Refinantseerimislaenu viivisemäär oli 20,95% aastas, 0,057% päevas.

Krediidi kulukuse määr oli 29,99 % aastas, mis on arvutatud eeldusel, et laenusumma on

1799,44 eurot (sh lepingutasu 85,69 eurot), muud kulud summas 180,92 eurot, intressimäär

20,95% aastas, laenutähtpäev 10.10.2025 ning kogu laen võetakse kohe kasutusse.

2.2. Kostja on tagasimakseid teinud järgmiselt:

15.12.2023 9:38:17 86,13

22.11.2023 10:51:33 91,36

14.10.2023 16:26:22 86,13

11.09.2023 13:33:59 64,01

01.09.2023 11:51:44 219,50

Kostjal on tasumata intress alates 10.01.2024 maksest.

Kuna kostja ei täitnud oma lepingust tulenevat kohustust kohaselt ning tagasimakseid kohustuste

katteks ei teinud, edastas krediidiandaja kostjale kliendikeskkonna kaudu kostja poolt lepingu

sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile XXX teatised võlgnevuse kohta 17.11.2023,

17.01.2024, 16.02.2024, 17.03.2024.

Krediidiandja andis kostjale 25.03.2024 lepingu ülesütlemise teatisega täiendava tähtaja võla

tasumiseks hiljemalt 10.04.2024, hoiatades, et täiendava tähtaja möödumisel loetakse leping üles

öelduks. Kuna kostja võlga ei tasunud ning oli täielikult viivituses vähemalt kolme järjestikuse

osamakse tasumisega, luges krediidiandja lepingu 2102355056 ülesöelduks 11.04.2024 seisuga.

Kostjale saadeti ülesütlemise teatised iseteeninduse süsteemis registreeritud aadressile (XXX) ja

Rahvastikuregistri aadressile (XXX) ka tavalise postiga, aga lihtkirjadena.

Kõik meeldetuletused on edastatud samuti läbi iseteeninduse süsteemi kostja e-posti aadressile

XXX.

2.3. 11.04.2024 on kostjat teavitatud iseteeninduse süsteemi kaudu XXX

nõude loovutamisest hagejale.

2.4. Hageja nõuab viivist alates lepingu ülesütlemise järgnevast päevast 12.04.2024 kuni

hagiavalduse esitamiseni 08.07.2024.

Tarbijakrediidi teabelehes punktist 3 tulenevalt on osamaksete tasumisega viivitamise korral

krediidiandjal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist. Hageja nõuab kostjalt 50 eurot.

3. Kostja vaidleb hagile vastu.

3.1. Kostja hinnangul ei ole nõude loovutamine hagejale tõendatud. Kostja ei ole saanud nõude

loovutamise teatist.

3.2. Laenuleping ei ole kehtivalt üles öeldud. 25.03.2024 esitatud teatist ei saa lugeda

laenulepingu ülesütlemiseks, see teatis on pigem ülesütlemise tahteavaldus. Kostja ei ole

ülesütlemise teadet saanud.

3.3. Kostja vaidleb vastu hageja võla sissenõudmiskuludele. Hageja peab esitama kohtule

tõendid tasuta meeldetuletuse saatmise kohta. Nõudmaks kostjalt sissenõudmiskulu hüvitamist,

tuleb hagejal selgesti välja tuua, kuidas on nimetatud summa kujunenud, st millal ja milliseid

toiminguid tehti ning milline kulu iga toimingu tegemisega kaasnes. Ning seda ka tõendada.

3.4. Kostjale ei ole selge hagis esitatud nõude kujunemise alused ning metoodika. Hageja ei ole

avaldanud hagiavalduses, kuidas on võlausaldaja kostjalt laekunud makseid liigitanud. Sellistel

asjaoludel ei ole võla kujunemine jälgitav. Kostja tasus kokku 547,13 eurot (547,13:93,86=5,8

osamaksed) ehk alates 1.-5 osamaksed ja osaliselt 6. osamakse. See tähendab kuni 10.03.2024.

Hageja oma tabelis arvestas, et kostja tasus alates 1.-4.osamaksed. Samal põhjusel vaidleb kostja

ka viivisenõudele.

3.5. Laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Antud refinantseerimise

leping sõlmiti seetõttu, et kostjal oli palju kohustusi. Samuti tuleb märkida, et

refinantseerimisleping ja esmane laenuleping sõlmiti sama laenuandjaga. Seetõttu oleks kostja

maksevõimelisuse kontroll pidanud olema palju põhjalikum, sest oli ilmne, et kostja ei tulnud

toime esmase lepingu maksetega. Ka esimese ja teise lepingu juures pole laenuandja

kontrollinud kostja maksevõimelisust.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohtuotsuse tegemise eeldused

Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa

piiresse) ja teavitas menetlusosalisi sellest menetlusse võtmise määruses. Kumbki pool ei

soovinud asja läbivaatamist kohtuistungil. Kohus andis pooltele lõpptähtjad seisukohtade

esitamiseks ning teatas, et peale seda teeb kohus otsuse.

Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034

sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada

maksimaalset lubatud määra.

5. Kas laenuleping on sõlmitud ja kas laen välja makstud

5.1. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub

andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub

krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega,

samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks

olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda

lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema

selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud

järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).

Ringkonnakohus on 20.03.2024 kohtumääruses tsiviilasjas 2-23-126134 selgitanud, et VÕS §

108 lg 1 ja § 396 lg 1 alusel laenulepingust tuleneva laenu tagastamise nõude eelduseks on

asjaolu, et laenuandja on laenusaaja ees oma kohustuse täitnud, st laenu üle andud.

5.2. Hageja on kohtule esitanud lepingu nr 2102355056 (dtl 92) pdf formaadis, millel ei ole

kummagi poole allkirja. Hageja on esitanud konkreetsed faktiväited selle kohta, millal ja millisel

viisil kostja tegi tahteavalduse lepingu sõlmimiseks (vt kohtuotsuse punkt 2.1., digitoimikus dtl

132). Hageja on esitanud ka tõendi „krediidiküsitlused“ (dtl 155), milles on paljude erinevate

kuupäevadega (alates 17.11.2018 kuni 10.05.2024) andmeväljad töökoht, amet, sissetulekute

netosumma, igakuised kohustused kokku, nõusolek reklaampakkumiste saamiseks, andmete

töötlemise nõusolek, finantsandmed muudetud kliendi poolt. Hageja väidetud kuupäeva

11.07.2023 all on kaks kirjet kellaaegadega 18:13:19 ja 18:06:50 (dtl 163).

Hageja on esitanud tõendi „taotlused“ (dtl 229), kus on samuti kirjed alates 17.11.2018 kuni

11.07.2023 ning selle viimase kuupäevaga kirjes on ka nõude aluseks oleva laenulepingu

number, summa 1799,44 ja staatus „LoanFinished“. Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et

kostja tegi 11.07.2023 mingisuguse sisuga tahteavalduse laenu saamiseks, ent selle

tahteavalduse sisu on esile toomata ja tõendamata.

Hageja väitel loeti leping poolte vahel sõlmituks peale laenusaaja poolt kliendikeskkonnas

lepingu tingimustega tutvumist, nende aktsepteerimist ning peale laenuandja poolt positiivse

laenuotsuse tegemist. Hageja ei ole tõendanud, et kostja aktsepteeris kliendikeskkonnas need

lepingutingimused, mis hageja kohtule esitanud on. Krediidiküsitluste failis on viidatud üksnes

reklaampakkumiste ja andmete töötlemise nõusolekule ning selles ei ole märgitud, millist

summat ja milleks kostja taotles.

Hageja poolt taotluse aktsepteerimise kohta on hageja esitanud tõendi (dtl 151), milles on küll

märgitud, et aktsepteerida taotlus ning otsustamise kuupäev 11.07.2023 18:08, ent märgitud on

põhisumma limiit 1500 ja kuulimiit 1975. Samas on veel märgitud refinantseeringu katteks

summa 1894,67, refinantseeritav laen 2102250866.

Hageja väitel saadeti personaalsed tingimused, tarbijakrediidi infoleht, üldtingimused ja arve

kostjale e-posti teel 11.07.2023 kell 18.08. Hageja on kirjalikus seisukohas (dtl 132) esitanud

teksti, mis võib olla kopeeritud e-kirja päisest ning tõendi (dtl 152), millel on näha infosüsteemi

ekraanikuvatõmmis, vaheleht „Teated“ ning 11.07.2023 kostja e-postiaadressile kirja saatmine

hageja viidatud failidega.

Kostja oma vastuses ei ole lepingu sisu ega kohtule esitatud lepingudokumentide osas

vastuväiteid esitanud (nt et need ei vastanud kostja tahteavaldusele).

Hageja on täiendavalt esitanud ka algse krediidiandja digiallkirjastatud kinnituse, et

laenulepingust 2102355056 tulenev nõue on hagejale loovutatud (dtl 296). Kostja väitel ei ole ta

nõude loovutamise teatist saanud. Kohus märgib, et hiljemalt kohtumenetluses on kostja saanud

tõendid nõude loovutamise kohta.

5.3. Hagis on hageja selgitanud, et laenu välja ei makstud vaid refinantseeriti varasem laen.

Hilisemas menetlusdokumendis on hageja esitanud väite, et kostjale tehti väljamakse 11.07.2023

kell 18.08 ning viitab tõendile (dtl 151). Kohtu hinnangul antud tõendist mingit väljamakse

tegemist ei nähtu. Tõendis on vastupidiselt, märgitud tooteks „Refin1-Väljamakseta

refinantseerimine“.

5.4. Krediidi kulukuse määra kohta on hageja selgitanud, et lepingus olev KKM põhineb

eeldusel, et taotluse esitamisest võib lepingu sõlmimiseni kuluda kuni 2 päeva, st taotlus esitati

11.07.2023, aga KKM arvutus tehtud eeldusega, et sõlmitakse hiljemalt 13.07.2023. Kui

sisestada 11.07.2023 alguskuupäevaks, siis tuleb KKM madalam. Kuna KKM tuleb ära näitada

kliendile juba tarbijakrediidi infolehes ja teistes lepingudokumentides enne lepingu sõlmimist,

siis arvutatakse see välja taotluse esitamise hetkeseisuga, + 2 päeva arvestusega. Seda selgitust

arvestades kontrollis kohus lepingu tagasimaksegraafiku alusel krediidi kulukuse määra ning

veendus, et see ei ületanud 11.07.2023 kehtinud maksimaalset määra (maksimaalne oli 50,16%).

6. Vastutustundliku laenamise kohustus

6.1. VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust.

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks

on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed:

a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu,

dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised,

toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate

määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5);

e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist

(KAVS § 49 lg 1 p 6).

Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister,

pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest

saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda

tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte,

rahvastikuregistri väljavõte jms).

Vastutustundliku laenamise kohustus seisneb seega a) nõutud teabe kodumises ja kontrollimises

ja b) selle alusel hinnangu andmises. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

6.2. Hageja on seisukohal, et refinantseerimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet ei pea

järgima ning viitab Riigikohtu lahendile (RKTKo 2-20-1490).

Viidatud Riigikohtu lahendis selgitati, et VÕS § 4034 lg 9 kohaselt peab krediidiandja

kontrollima tarbija krediidivõimelisust uuesti juhul, kui krediidiandja ja tarbija lepivad kokku

tarbija kasutusse võetava krediidisumma või krediidi ülempiiri muutmises ning et seda ei tulnud

teha juhul, kui sõlmiti refinantseerimisleping, millega laenu juurde ei antud (lepingutasu ei

pidanud Riigikohus laenusumma suurenemiseks).

Riigikohus ei käsitlenud olukorda, kus refinantseerimise põhjuseks olid tarbija makseraskused.

Kohus selgitas hagejale (dtl 127), et kui refinantseerimise lepingu sõlmimisel laenu juurde ei

antud, siis algse, refinantseeritud, laenu andmisel pidi krediidiandja ikkagi vastutustundliku

laenamise kohustust täitma. Ning et kui refinantseerimisleping sõlmiti seetõttu, et tarbijal olid

tekkinud makseraskused, tuli järgida laenu restruktureerimise meetmete reegleid.

Kuna lepingus ongi viidatud algsest lepingust tekkinud viivistele, palus kohus hagejal välja tuua,

kuidas valis krediidiandja antud kostja puhul laenu restruktureerimise meetmed, nagu seda on

selgitanud Finantsinspektsioon „Krediidilepingust tulenevate kohustuste restruktureerimise kohta

tulenevalt krediidivõtjast võlgniku makseraskustest“. Makseraskustesse sattunud tarbija puhul

võidakse algselt sõlmitud lepingu tingimusi muuta, ent seda tuleb teha vastavalt viidatud

reeglitele.

Makseraskustesse sattunud tarbija puhul ei saa krediidiandja olukorra arvelt edasi rikastuda

seeläbi, et pakub tarbijale aina refinantseerimist, muutes eelmise laenu maksmata intressid,

viivised ja muud tasud uue laenu põhiosaks, millelt hakkab uuesti arvestama intresse ja viiviseid

ning lisaks võtab lepingutasu, hindamata seejuures, kas tarbija ka tegelikult kohustusi täitma

võimeline on.

Seega algse laenu andmisel tuli igal juhul täita vastutustundliku laenamise kohustust ning

viivislaenu puhul restruktureerimismeetmed õigesti valida. Kui emb kumb on nõuetekohaselt

täitmata, on krediidiandja rikkunud laenu andmisel vastutustundliku laenamise nõudeid.

6.3. Hageja ei ole välja toonud refinantseeritud laenulepingu(te) asjaolusid. Hageja esitatud

tõendist (dtl 151), on märgitud refinantseeritava laenuna nr 2102250866.

Kohus näeb hageja esitatud tõendist (dtl 229), et laenu 2102250866 kohta on kirje: 08.10.2022,

summa 2014,18, intress 1189,05, 31 tagasimakset, staatus „LoanFinished“. Hageja esitatud

tõendist „Krediidi hindamise alused“ (dtl 291) nähtub selle numbriga laenutaotluse kohta „toode

Lisalaen fix kuupäevaga, laenusumma 2014,18, väljamakse summa 362“. Mõlemast tõendist

nähtub veel suur hulk muid kirjeid erinevate kuupäevade ja erinevate numbritega laenulepingute

kohta, enamusel neist märgitud toote nimena lisalaen.

Arvestades, et laenu 2102250866 kirje järgi oli tegemist lisalaenuga ja väljamakse summaks 362,

moodustus hagi aluseks oleva lepinguga refinantseeritud laenusumma mitmest varasemast

lisalaenust. Kohus saab aru, et krediidiandja andis mitme aasta vältel kostjale järjest laenu

juurde, kuni kostja jäi makseviivitusse, sõlmis siis kokku laenatud summale

refinantseerimislepingu.

Refinantseeritud lepingu(te) osas on hageja esitanud tõendi “Krediidi hindamise alused” (dtl

alates 238). Selles tõendis on erinevate lepingute kohta märgitud, mida hinnati. Laenulepingu nr

2102250866 kohta on märgitud, et kliendi sissetulek 1391, kliendi finantskohustused 300,

kliendi muud kohustused 289; et kontrolliti kostja andmeid rahvastikuregistrist (nimi, isikukood,

kodakondsus), krediidiinfost ja krediidiregistrist maksehäired (et puudusid). Sellest ei nähtu,

mille alusel tuvastati kostja sissetulek ja kohustused. Tõendist nähtub, et varasemalt on

kontrollitud ka pensionikonto sissemaksete suurust (et kontrollida sissetulekut), ent need

päringud jäävad 2021. aastasse (kõige hilisemad andmed on 2022. a jaanuari ja veebruari kohta).

Hageja ei ole esile toonud ja ka tõenditest ei nähtu, et kostjale eelkirjeldatud laenude andmisel

ajal oleks üldse kunagi kostja konto väljavõtet kogutud. Ka ei nähtu, et kostjalt oleks küsitud ja

kontrollitud andmeid kostja igakuiste elamiskulude ning ülalpeetavate kohta ega elamiskulusid

ka mingi üldkohaldatava määra alusel kindlaks määratud.

Eestis ei ole võimalik kontrollida ühestki registrist tarbija laenukohustusi. Algne krediidiandja on

kostjalt küsinud üksnes igakuiste finantskohustuste summat, mitte aga laenukohustuse olemust.

Konto väljavõte on hetkel ainus viis kontrollimaks tarbija väiteid olemasolevate

finantskohustuste kohta. Seejuures pidi krediidiandja, kes ilmselgelt oli laenude andmisele

spetsialiseerunud turuosaline ning seega hästi kursis turul toimuva ja tarbijate käitumisega, ka

hästi teadma, et tarbijad ei esita tihti õigeid andmeid. Sellises olukorras kogu vastutuse tarbija

kaela lükkamisel (väiteks, et tarbija pidi esitama õigeid andmeid ja et krediidiandja võiski neid

usaldada) ei täidaks vastustundliku laenamise kohustuse regulatsioon oma eesmärki.

Praktikas on selline teoreetiliste arvestuste põhjal üksnes tarbija sissetuleku suuruse põhjal laenu

andmine toonud kaasa selle, et tarbijad on saanud võtta suurel hulgal laene erinevatelt

krediidiandjatelt ilma, et keegi oleks kontrollinud, palju tarbijal juba laene tegelikult on ning kas

ta elab sissetulekute piires (mitte üle võimete). Vastutustundliku laenamise kohustuse eesmärk

on hoida tarbijaid võlaorjusesse sattumast. Krediidiandjate kohaldatud hindamissüsteemid

(tuginemine teoreetilistele üldkohaldatavatele määradele) on aga just viinud selleni, et suur hulk

inimesi on võlaorjuses. Just seetõttu on ka Riigikohus 2023.a novembris tehtud lahendis

(RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098) märkinud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4

järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul,

kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei

ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave

on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Kohus on seisukohal, et krediidiandja on raskelt rikkunud vastutustundliku laenamise kohustust.

Esiteks ei ole hageja kuidagi tõendanud, tarbija kohta kogutud muu teave oli piisav, mis õigustas

konto väljavõtte küsimata jätmist. Teiseks ei kogunud krediidiandja kõiki nõutud andmeid

(majandamiskulud, nende suuruse arvestamine sõltuvalt ülalpeetavate olemasolust). Ka ei

kontrollinud krediidiandja 2022 ja 2023. a enam pensionikonto maksete alusel kostja

sissetulekut.

6.4. Hageja andis vastuseks kohtule võla restruktureerimismeetmete valiku kohta järgmised

selgitused: kostja sõlmis refinantseerimise 11.07.2023, kuupäeval 1.09.2023 tegi klient laenule

osalise ennetähtaegse tagastamise, vähendades kuumakset veelgi. Antud käekäik annab aimu, et

kostja võis teadlikult võtta refinantseerimise lühema perioodi peale, hinnates oma maksevõimeid

selliselt, et peagi saab laenu tasutud. Lisaks on kostja tasunud järgnevad neli makset

korrapäraselt, st, et refinantseerimise hetkeks võis antud meede olla talle sobilik.

Refinantseerimise üks lisaeesmärk on kostja kogusumma vähendamine, mitte ainult osamakse

summa vähendamine läbi perioodi pikendamise. Eelneva laenulepingu 2102250866 tasumata

intress refinantseerimise hetkeks oli 783,36€ ning uue laenulepingu 2102355056 järgi on see

454,50€.

Kostja väitel sõlmiti antud refinantseerimise leping seetõttu, et kostjal oli palju kohustusi ning

hageja ei kontrollinud kostja maksevõimet ka eelmiste lepingute sõlmimisel.

Hageja esitatud tõendis (dtl 151), on märgitud, et refinantseeringu katteks summa 1894,67,

refinantseeritav laen 2102250866; kliendi sissetulek 3200, kliendi finantskohused 200, tuletatud

muud kohustused 865. Samuti on tõendis märgitud, et kostja kuulub gruppi “Võlas klient- alates

30vp”, toode Refin1-väljamakseta refinantseerimine.

Hageja esitatud lepingus (dtl 92) on märgitud: Laenusaaja kontole laenu ei kanta. Laenu arvelt

makstakse lepingu sõlmimisel refinantseeritava laenu põhiosa 1713,75 eurot ja uue laenu

lepingutasu 85,69 eurot. Eelnevate laenuperioodide jooksul kogunenud viivised ja intressid

kogusummas 180,92 eurot on jagatud maksegraafiku veergu “Muud kulud”, millelt eraldi

intressi ja viivist ei arvutata.

Kohtu hinnangul on seega ilmne, et kostja oli laenulepingu nr 2102355056 sõlmimise ajaks

makseviivituses eelnevalt laenuks saadu tagasimaksmisega.

Hageja väitel vähenes refinantseerimislepinguga kogusumma. Hageja ei ole tõendanud, et

eelneva laenulepingu 2102250866 tasumata intress refinantseerimise hetkeks oli 783,36 eurot.

Kohtule esitatud laenulepingus nr 2102355056 on märgitud, et eelnevate laenuperioodide jooksul

kogunenud viivised ja intressid kokku olid 180,92 eurot. Refinantseerimislepinguga kaasnes

täiendav kohustus, lepingutasu 85,69 eurot, mille kostja pidi maksma maksegraafikujärgsete

maksete hulgas.

Hageja väitel tegi 1.09.2023 klient laenule osalise ennetähtaegse tagastamise. Hagis on hageja

välja toonud, et 01.09.2023 tasus kostja 219,50 ja 11.09.2023 veel 64,01 eurot. Maksegraafiku

kohaselt tuli 10.09.2023 tasuda 93,86 eurot. Seega tasus kostja 189,65 eurot rohkem, kui oli

maksegraafikus ette nähtud.

Hageja väitel tagasimakse perioodi pikendamise kaudu vähendati osamaksete suurust.

Refinantseerimislepingu sõlmimisele eelnenud viimase lisalaen nr 2102250866 tuli kohtule

esitatud tõenditest nähtuvalt tagastada 31 tagasimaksega (laen anti: 08.10.2022; seega

eelduslikult oli tähtaeg kusagil 2025. a kevadel); nõude aluseks oleva refinantseerimislepingu

maksegraafiku järgi tuleks viimane osamakse teha 2025. a oktoobris. Varasemate lepingute

tagasimaksete suurused on teadmata (seega on ka tõendamata tagasimakse summa vähenemine).

Kokkuvõttes – isegi kui refinantseerimislepinguga ei muudetud olukorda kostja jaoks halvemaks,

ei saa kohus refinantseerimislepingu alusel mõista kostjalt välja hageja nõutud summasid, sest

kohus tuvastas, et refinantseeriti laene, mille andmisel sama krediidiandja rikkus

vastutustundliku laenamise kohustust. Vastupidine tähendaks, et krediidiandja poolt

vastutustundliku laenamise kohustuse järjepideva rikkumise tagajärgede kõrvaldamiseks piisaks

sel krediidiandjal tarbijaga refinantseerimislepingu sõlmimisest põhjendusega, et

refinantseerimislepinguga tarbija olukorda hoopis leevendati.

7. Hageja nõuded ja menetluskulud

7.1. Kohus selgitas lühidalt pooltele kohtu seisukohta ning tegi ettepaneku esitada nõude

ümberarvestus ja tagasimaksete uuesti määramine (dtl 297). Kohus palus hagejal välja tuua kõik

kostjale reaalselt välja makstud laenusummad (algne laenuleping + selle hilisemad lisalaenud;

tõendist “krediidi hindamise alused” näib, et algne leping oli 2102144549, 09.12.2021, millele

järjest anti lisalaenu juurde), samuti eeltoodu katteks tehtud tagasimaksete summa kokku.

Hageja esitas vastuseks 16 maksekorraldust ning märkis, et kokku on tehtud lepingute katteks

tagasimakseid 2058,21 eurot. Kohus pakkus ka kohtuistungi korraldamist, hageja vastas, et

istungit ei soovi. Kostja ei vastanud midagi.

Hageja esitatud maksekorraldustest nähtub, et BB Finance OÜ on kostjale teinud järgmised

väljamaksed:

9.12.2021 100 eurot

11.12.2021 15 eurot

12.12.2021 30 eurot + 165 eurot

13.12.2021 105 eurot + 30 eurot

14.12.2021 30 eurot + 30 eurot

15.12.2021 90 eurot + 30 eurot

16.12. 2021 30 eurot

17.12.2021 180 eurot + 45 eurot

18.12.2021 75 eurot + 233 eurot

08.10.2022 362 eurot

Kokku 1550 eurot

Kui võrrelda neid hageja esitatud tõendiga „Taotlused“ (dtl 229), siis ka sellest tõendist nähtub,

et alates 09.12.2021 on 17 kirjet staatusega „Loan Finished“, neist viimane laenu numbriga

2102355056 (refinantseerimisleping, s.o leping, mille alusel väljamakset ei tehtud). Ka kirjete

kuupäevad klapivad väljamaksete kuupäevadega. Seega on hageja kohtu hinnangul tõendanud, et

refinantseeritud lepingute alusel tehti kostjale perioodi 9.12.2021-08.10.2022 jooksul 16

väljamakset kokku 1550 eurot.

Kuni 2023. aastani oli seadusjärgne intressimäär 0%, seega kõik kostja poolt tasutu tuleb

arvestada põhivõla katteks. Tagasimakseid on kostja hageja väitel teinud 2058,21 eurot, seega

ümberarvestuse tulemusel ei ole kostjal võlga. Sellest tulenevalt jääb ka hagi rahuldamata.

7.2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus

jätab hagi täies ulatuses rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.

Kuna hageja menetluskulud jäävad hageja enda kanda, ei määra kohus kindlaks hageja

menetluskulusid rahaliselt ja ei hinda hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust.

Kostja on ühel korral kohtule vastanud ning selles vastuses märkinud, et kostjale osutas õigusabi

Renovum OÜ, tunnihinnaga 120 eurot (koos käibemaksuga). Kostja toob välja, et esindajal on

kulunud kohtumenetluse raames hagiavalduse ja selle lisadokumentidega tutvumiseks, kostja

konsulteerimiseks, kostja hagivastuse ettevalmistamiseks ja koostamiseks ning vastuse kohtusse

esitamiseks 3 töötundi. Seega on lepingulise esindaja kulu kokku 360 eurot.

Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise õigusvaidlusega.

Arvestades 19.09.2024 menetlusdokumendi sisu ja mahtu peab kohus põhjendatuks ajakulu 2,5

tundi. Lähtudes eeltoodust on kostja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 300 eurot koos

käibemaksuga (2,5 tundi x 120 eurot). Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud

300 eurot.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib

edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud

isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik