2-24-1310/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

13. veebruar 2025

Tsiviilasi

(number ja menetluse e

nr 2-24-1310

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi R.L. vastu

28.02.2019 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 500098351

tuleneva põhivõlgnevuse 7511,77 euro, intressi 520,48 euro,

haldustasu 11,60

euro, võla sissenõudmiskulu 50,

sissenõutavaks muutunud viivise 4361,39 euro ja viivise

alates 24.01.2024 kuni põhinõude (7577,43 eurot) täitmiseni

19,9% aastas väljamõistmiseks

hagimenetlus

Hagihind

13950,08 eurot

Kohtunik

Kadi Karting

Hageja

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood: 14304235,

asukoht: Vabaõhumuuseumi tee 1, Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja

Sigrid Rahkema (Julianuse Õigusbüroo OÜ, e-post: XXX)

Kostja

R.L. (isikukood: XXX, elukoht: XXX e-post: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista R.L.-ilt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks välja põhivõlgnevus 4851,70

eurot.

3. Jätta resolutsiooni p-s 2 nimetatud summat ületavas osas hagi rahuldamata.

4. Jätta menetluskuludest 35% kostja kanda ja 65% hageja kanda.

5. Rahuldada menetluskulude kindlaksmääramise taotlus osaliselt ja mõista R.L.-ilt TF

Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks hageja kantud põhjendatud menetluskulud 416,50

eurot ning viivis tasumata menetluskuludelt tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

6. Tunnistada tagaseljaotsus viivitamatult täidetavaks.

7. Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja kostjale.

Edasikaebe kord ja selgitused

Kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633).

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab

sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas

kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei

ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh

kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Riigilõiv 595 eurot tasuda kostjal Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed

riigilõivu tasumise kohta.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2).

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. (TsMS § 187 lg 6)

ASJAOLUD

1. Hageja esitas 24.01.2024 kohtusse hagi kostja vastu võlanõudes (dtl 150-159) ning täiendas

seda 01.02.2024 parandatud hagiavaldusega (dtl 163-173). Hageja nõue kostja vastu tuleneb

tarbijakrediidilepingutest ning koosneb järgmistest summadest: põhivõlg 7511,77 eurot, intress

520,48 eurot, haldustasu 11,60 eurot, võla sissenõudmiskulu 50 eurot ning sissenõutavaks

muutunud viivis 4361,39 eurot. Lisaks nõuab hageja viivist alates 24.01.2024 kuni põhivõla

(7511,77 eurot) täieliku tasumiseni, arvestades viivisemäära 19,9% aastas. Hageja palub jätta

menetluskulud, s.o riigilõiv 910 eurot ja õigusabikulud 591,50 eurot, kostja kanda. Lisaks taotleb

hageja menetluskuludelt seadusjärgse viivise väljamõistmist.

2. Hageja ja kostja sõlmisid 21.11.2014 tarbijakrediidilepingu nr 0030171, mille alusel sai

kostja 1500 eurot laenu (dtl 5). Lepingut muudeti 08.10.2017, millega väljastati täiendavalt 3000

eurot, suurendades kostja kohustust 3954,49 euroni (dtl 22-31). Uus krediidileping nr 500098351

sõlmiti 27.10.2017 mille alusel anti lisalaenu 4584,48 eurot, mille järel oli kogukohustus 8729,22

eurot (dtl 33-42). Viimast lepingut muudeti 28.02.2019, mille kohaselt jäi tasuda 8640,70 eurot

ning laen tuli tagastada 84 kuu jooksul alates 10.04.2019 (dtl 44-49). Lepingu krediidikulukuse

määraks oli 22,49%.

3. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis hageja

08.02.2021 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 128), milles anti kostjale täiendav tähtaeg

kuni 22.02.2021 võlgnevuse tasumiseks. Kostjal jäid osaliselt või täielikult tasumata järgmised

osamaksed: 10.11.2020, 10.12.2020 ja 10.01.2020. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka

täiendava tähtaja jooksul, ütles hageja 23.02.2021 lepingu üles (dtl 129).

4. Vastavalt VÕS § 403⁴ lg-le 2 ja 3 lähtus hageja nii 08.10.2017 kui ka 28.02.2019 lepingute

sõlmimisel kostja esitatud laenutaotluses toodud andmetest (dtl 129-131). Mõlema taotluse

kohaselt oli kostja keskmine igakuine sissetulek 1800 eurot. Kostja kohustused moodustusid

2017. aastal 193,45 eurot kuus ning 2019. aastal 434,26 eurot kuus. Arvestades laenusummasid,

osamakse suurust ja lepinguga kaasnevaid kohustusi, oli kohustuste täitmine kostjale jõukohane,

mistõttu oli ta usaldusväärne laenuvõtja.

5. Viimase tarbijakrediidilepinguga nr 500098351 muutmisega oli kostja kohustatud tasuma

8640,70 eurot maksegraafiku alusel perioodil 10.04.2019 – 10.03.2026 (dtl 123-125). Kostjalt on

toimunud laekumisi hagejale perioodil 10.04.2019 – 10.10.2020, millest põhiosa katteks on

arvestatud 1128,93 eurot. Kostjal on põhivõlgnevus alates 21. osamaksest, s.o 10.12.2020.

Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 7511,77 eurot (8640,70 - 1128,93). Intressi

arvestatakse vastavalt lepingus kokku lepitud intressimäärale 19,9% aastas ja 0,055% päevas.

Kostjal on intressi võlgnevus alates 20. osamaksest 10.11.2020 kuni ülesütlemisele eelnenud 23.

osamakseni s.o 23.02.2021, kokku 520,48 eurot (93,30 + 124,57 + 123,47 + 122,34 + 56,8).

Kostja intressi tasunud ei ole.

6. Vastavalt lepingu eritingimustele ja maksegraafikule on kostja kohustatud tasuma lepingu

haldamise tasu, mis on laenuandmete kohaselt 2,90 eurot kuus. Lepingu ülesütlemise seisuga so

23.02.2021 oli kostjal tasumata 10.11.2020-10.02.2021 osamaksete laenuhaldustasud, s.o. kokku

11,6 eurot (4 x 2,90). Kostja laenuhaldustasu tasunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on

laenuhaldustasu võlgnevus 11,60 eurot.

7. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõlalt 7511,77 eurot lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast alates 24.02.2021 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 24.01.2024 lepingu

eritingimustes kokku lepitud viivise määras s.o 19,9%. Hageja nõuab viivist 4361,39 eurot.

Hageja esitas viivise arvestuse lisana (dtl 113). Hageja sissenõudekulude summa 50 euro

kujunemine: 10.03.2021 tasulise kirja saatmine 25 eurot, 15.10.2022 tasulise kirja saatmine 5

eurot, 16.01.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 15

eurot.

8. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud vastu kättetoimetamisportaali kaudu 01.02.2024

elukoha aadressil. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1).

10. Kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud

ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi

rahuldamata (TsMS § 407 lg 6). Ringkonnakohus on selgitanud, et kui tagaseljaotsuse tegemise

eeldused on täidetud, kuid kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt, on

kohtul TsMS § 407 lg 1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see

ülejäänud osas TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata (vt TlnRngK nr 2-22-145432, p 23).

11. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on võimalik hageja põhinõue rahuldada osaliselt

tagaseljaotsusega, kuid ülejäänud osas võtta seisukoht n-ö sisulise otsusega.

Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17; Euroopa Kohtu

otsus nr C-679/18, p-d 20–23).

12. Kohtu hinnangul on kohtule esitatud tõendite alusel tuvastatav, et füüsilisest isikust kostja

võttis krediiti väljaspool majandustegevust, s.t hagejaga sõlmitud laenuleping on

tarbijakrediidilepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 tähenduses. Krediidilepingu nr

500098351 kohaselt tuli kostjal tasuda hagejale 8640,70 eurot 84 kuu jooksul, osamakse

suurusega 194,26 eurot. Kostja võlgnevus hageja ees tekkis põhiosas alates 10.12.2020 ning

intressi ja laenuhaldustasu osas alates 10.11.2020. Esimesed 19 osamakset tasus kostja

korrapäraselt, makstes igakuiselt 194,26 eurot, mille tulemusel oli selleks hetkeks kokku tasutud

3690,94 eurot. Kostja tasus 20. osamakse puhul põhiosa 65,70 eurot ja intressist ainult 32,36

eurot, jättes tasumata 93,30 euro suuruse intressivõlgnevuse. Seega oli kokku kostja hagejale

tasunud 3789 eurot.

13. VÕS § 4034 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud aktiivselt infot

koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg

2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase

hoolsusega ja arvesse võtma kõik krediidiandjale teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada

tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sh tarbija varalise

seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste

täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju,

määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele,

tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Sealjuures tuleb

krediidiandjal lähtuda ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7,

lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. VÕS § 4034 lõike 13 järgi peab

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama

krediidiandja. Seega erineb tõendamiskoormus tarbijakrediidilepingutest tuleneva vaidluse puhul

oluliselt TsMS § 230 lõikes 1 sätestatud üldisest tõendamiskoormusest. See tähendab, et tarbija

ei pea esitama menetluses vastavat vastuväidet ega seda sisustama.

14. Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt on hageja tarbijakrediidilepinguid sõlmides tuginenud

mh kostja esitatud andmetele tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks on peetud kohtupraktikas minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt

tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata

tema krediidivõimet (Tln RngKo nr 2-20-106661, p 55). Kuigi hageja on väitnud, et viis enne

laenulepingute sõlmimist ja muudatusi läbi kostja krediidivõimelisuse hindamise, ei ole ta

esitanud piisavaid tõendeid selle kohta, kuidas ja milliste allikate põhjal see hinnang tehti.

Hageja on tuginenud kostja laenutaotluses esitatud andmetele ning väitnud, et on teinud

päringuid andmebaasides, kuid siiski ei ole ta esitanud tõendeid, et oleks kasutanud sõltumatuid

allikaid, näiteks pangakonto väljavõtteid või muid kontrollimeetmeid, et veenduda kostja

tegelikes rahavoogudes. Kohtu menetluses olevast materjalist nähtub, et kostja on esitanud

hagejale 2014. aasta pangakonto väljavõtted perioodil 10.06.2014 – 20.11.2014 (dtl 5-99), kuid

järgnevatel laenulepingute muudatustel, eriti viimaste laenude ja lepingumuudatuste puhul,

puuduvad tõendid, et hageja oleks kostja tegelikku rahalist seisu uuesti kontrollinud.

Krediidiandja ülesanne ei piirdu ainult taotleja esitatud andmete vastuvõtmise ja formaalse

analüüsiga, vaid hõlmab ka nende andmete tegelikku kontrollimist ja kriitilist hindamist.

Krediidiandja peab hindama, kas tarbija suudab võetud laenukohustust täita, võttes arvesse mitte

ainult tema sissetulekuid, vaid ka reaalseid kohustusi ja igapäevaseid kulutusi. Kostja on

taotlenud laenu summas 3000 ja 8000 eurot ning esitanud oma sissetulekuna 21 600 eurot aastas

ehk 1800 eurot kuus (dtl 52-53). Ainuüksi see, et kostja ise on esitanud oma sissetuleku kohta

sellise andme, ei tõenda selle õigsust ega võimalda järeldada tema tegelikku maksevõimet. Kui

hageja oleks täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt seatud nõuded, oleks ta

pidanud veenduma, et laenuvõtjal jääb pärast esmavajalike kulutuste katmist piisavalt vabu

vahendeid laenu teenindamiseks. Lisaks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2008/48/EÜ

tarbijakrediidi direktiivi preambuli p-s 26-28 rõhutatud, et kuigi tarbijatel on kohustus oma

finantskohustusi vastutustundlikult täita, lasub krediidiandjal siiski peamine kohustus veenduda,

et laenuandmine on põhjendatud. Krediidiandjal ei ole lubatud tugineda pelgalt tarbija enda

esitatud andmetele, vaid ta peab neid ka kontrollima. Kui krediidiandja ei ole rakendanud

vajalikke meetmeid, et tagada laenuvõtja tegelik maksevõime, ei saa hilisemaid makseraskusi

pidada ainult tarbija vastutuseks. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et ta oleks

analüüsinud kostja reaalseid sissetulekuid ja väljaminekuid, sealhulgas eluasemekulusid, toidu-,

transpordi-, side- ja tervishoiukulutusi. Need on vältimatud kulud, mis mõjutavad otseselt

laenuvõtja finantsseisundit ning tema võimet laenu lepingutingimuste kohaselt tagasi maksta.

Kuna puuduvad tõendid, siis ei saa pidada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist

piisavalt tõendatuks. Seetõttu võib järeldada, et hageja ei ole täitnud oma hoolsuskohustust ning

on piirdunud pelgalt formaalse informatsiooni kogumisega, ilma et oleks kriitiliselt hinnanud

kostja tegelikku maksevõimet.

15. Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks

olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning

muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt

TlnRngKo 19.06.2023 nr 2-22-145432, p 24; RKTKo nr 2-21-13098, p 16). Riigikohus on

märkinud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 4034 lg 7

teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena (vt kohtotsuse p-s 53 viidatud

RK otsuse p 24). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli tarbijakrediidilepingute sõlmimise ajal

(28.02.2019) oli 0% (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar), mis oli kokkulepitud

intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne

kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. Vastavad kõrvalnõuded

(võla sissenõudekulu, viivised) jätab kohus rahuldamata.

16. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p-ga 1 ja VÕS § 108 lg-ga 1 võib hageja võlausaldajana nõuda

kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Rikkumise

vabandatavus on raha maksmise kohustuse rikkumisel üldjuhul olemuslikult välistatud. Kuivõrd

kostja laen oli kokku 8640,70 eurot ja on tagastanud sellest hagejale 3789 eurot, tuleb kogu

kostja makstud 3789 eurot arvestada põhivõla katteks. Sellest tulenevalt mõistab kohus hageja

kasuks 4851,70 eurot (8640,70-3789).

Menetluskulud

17. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on käesoleval

juhul põhjendatud menetluskulude võrdeline väljamõistmine, lähtudes hagi rahuldamise

ulatusest. Kuna hagi rahuldati ca 35% ulatuses (4851,70 : 13950,08 x 100), jäävad sellises

ulatuses menetluskulud kostja kanda ning 65% ulatuses hageja enda kanda.

18. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt olid

hageja menetluskulud riigilõiv (910 eurot), kulutused õigusabile (591,50 eurot). Riigilõivu

tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud

kuluga. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 280 eurot.

Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2023 määruses nr 2-21-10648 (p 57) ja sama kohtu 19.04.2021

määruses nr 2-19-110078 (p 19) märgitakse mh, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud

tunnitasuks on 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi

tunnitasud on pigem erandlikud. Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse

sisust. Advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest

tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul

nii ei ole. Kohtu hinnangul saab hageja esindaja õigusabi põhjendatud tunnihinnaks vaidluse sisu

ja keerukust arvestades pidada 80 eurot (km-ta).

19. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 416,50 eurot (1190 × 35%). Kostja ei ole

menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid

menetluskulusid ei ole. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb väljamõistetud ja

tasumata menetluskuludelt kostjal tasuda kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni hagejalt

viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadi Karting

kohtunik