2-24-112159/16 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht

13.02.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-112159

Kohtuasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi A.O vastu võla

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29.11.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind

469,48 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Aktiva Finance Group

OÜ

(registrikood

10746479), lepinguline esindaja SR

Kostja A.O (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast Aktiva Finance Group OÜ 30.12.2024

apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 29.11.2024 otsuse peale.

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud Aktiva Finance

Group OÜ kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada A.O-le käesolev määrus kätte avalikult ning lugeda see talle kätte

toimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded määruse

väljavõtte ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-24-112159

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 02.04.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse A.O-lt (kostja) 386,45 euro saamiseks. Kohus tegi kostjale

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu

31.05.2024 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 21.06.2024 Harju Maakohtule oma nõude hagiavaldusele ettenähtud vormis

ning palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 299,95 eurot, intressi 26,24 eurot,

võlamenetlustasu 15 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

35,30 eurot ja viivise 21% aastas arvestatuna põhivõlalt (299,95 eurolt) alates 21.06.2024

kuni võla täieliku tasumiseni.

2.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid LHV Pank AS (krediidiandja) ja kostja 28.04.2021

krediitkaardi lepingu (leping), mille alusel võimaldas krediidiandja kostjal kasutada

pangakaarti kui elektroonilist maksevahendit kindla krediidilimiidi (300 eurot) ulatuses ning

kostja kohustus krediidiandjale tagastama kasutatud krediidi summa ja tasuma kasutatud

krediidilimiidi eest intressi. Intressimäär lepiti kokku 21% aastas ja 0,06% päevas (dtl 35,

hagiavalduses ekslikult märgitud 0,05%). Lepingu krediidi kulukuse määr on 30,18%. Kostja

digiallkirjastas lepingu. Leping ja dokumendid olid kättesaadavad e-teeninduses.

2.2. Vastavalt lepingule on kostja kohustatud tasuma kasutatud krediidilimiidi eest intressi ja

punkti 5.8 järgi kasutatud krediidilimiidilt arvestatud intress kuulub tasumisele igakuiselt

intressi arvestamise aluseks olevale kuule järgneva kuu maksepäeval ehk kümnendal

kuupäeval. Lepingu punkti 5.10 järgi debiteerib krediidiandja intressi ja lepingu alusel kliendi

poolt krediidiandjale tasumisele kuuluvad tasud kliendi kontolt ilma kliendi täiendavate

korraldusteta. Klient on kohustatud tagama, et maksepäeval oleks kontol intressi ja

hinnakirjas kehtestatud tasude debiteerimiseks piisavalt vabu rahalisi vahendeid (eurodes).

2.3. Kostja kasutas krediitkaardi krediidilimiiti, sh 28.04.2021–26.03.2023 kasutas ta

krediidilimiiti 299,95 eurot, kuid alates 08.12.2021 ei ole kostja krediitkaardile tagasimakseid

teinud.

2.4. Krediidiandja saatis kostjale meeldetuletusi võla tasumise kohta 15.08.2023, 21.08.2023

ja 06.10.2023, kuid kostja jättis intressi, viivise ja krediidi summad tasumata. Krediidiandja

saatis 13.11.2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse ja andis täiendava 14-päevase tähtaja

võla tasumiseks. Kostja võlga ei tasunud ja leping loeti üles öelduks 28.11.2023.

2.5. Krediidiandja loovutas 28.12.2023 tal kostja vastu olevad nõuded hagejale. Nõuete

loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult.

2.6. Hageja esitas algsest nõudest loobumata ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 7 kohase

nõude ümberarvestuse. Hageja märkis, et kostja sai lepingu alusel krediiti kokku 719,95 eurot

ja tegi tagasimakseid kokku 420 eurot. Juhul, kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb kostjal tagastada lepingute alusel saadud 299,95

eurot. Ümberarvestuse kohaselt tuli krediit tagastada hiljemalt 27.11.2023. Hageja nõuab

edasiulatuvat viivist põhivõlalt (299,95 eurot) kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1

esimese lause kohaselt.

Kostja seisukoht

2-24-112159

3. Maakohus luges kostjale hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse Ametlike

Teadaannete kaudu kätte toimetatuks 18.08.2024. Hagi ja menetlusse võtmise määrus saadeti

ka kohtule teadaolevale kostja e-postiaadressile. Kostja hagile ei vastanud.

Maakohtu otsus

4. Maakohus jättis 29.11.2024 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

4.1. Maakohus tuvastas, et kostja ja krediidiandja vahel sõlmiti krediidileping VÕS § 401 lg 1

mõttes. Kostja krediidikonto 28.04.2021–28.11.2023 väljavõttega on tõendatud, et kostja sai

krediiti kokku 719,95 eurot ja kostja tegi ülekandeid enda arvelduskontolt krediidikontole

kokku 420 eurot. Lepingusse märgitud krediidi kulukuse määr jäi sel ajal kehtinud

maksimaalse määra (60,27%) piiresse, kuid hageja ei ole hagis välja toonud konkreetseid

arvestamise aluseks olevaid määrasid ja tasusid. Hageja ei toonud esile asjaolusid, mille

pinnalt oleks maakohus saanud teha järelduse, et krediidiandja täitis vastustundliku laenamise

kohustust (VÕS § 4034). VÕS § 4034 lg 7 kohaselt vastutustundliku laenamise kohustuse

rikkumise korral ei võlgne kostja hagejale lepingujärgset intressi, haldustasu, lepingutasu ega

muid lepingujärgseid tasusid.

4.2. Maakohus märkis, et hageja väitel tuli lepingu järgi maksta intressi (mida hageja väitel

pidi krediidiandja debiteerima iga kuu 10. kuupäeval), samas hageja ei väitnud, et kostjal

oleks intressimaksed tasumata terve lepingu kehtivuse perioodi jooksul. 17.09.2024

ümberarvestuses ei ole hageja välja toodud, kui palju on krediidiandja debiteerinud intresside

ja muude tasude katteks. Maakohus palus hagejal välja tuua, kui palju on kostja tasunud

intressideks ja muudeks lepingutasudeks. Hageja vastas, et hageja on esitanud

intressiarvestuse ja muid lepingutasusid kostja tasunud ei ole.

4.3. Hagile on lisatud intressiarvestus 01.07.2023–30.11.2023 kohta, milles intressi on

arvestatud hageja väidetud põhivõla jäägilt (299,95 eurot). Leping sõlmiti hageja väitel

28.04.2021, seega ei kajasta tabel seda, kas ja kui palju on intresse arvestatud ja tasutud

28.04.2021–30.06.2023. Hageja selgitas, et krediitkaardi lepingu punkti 5.10 järgi debiteerib

pank intressi kliendi kontolt ilma kliendi täiendavate korraldusteta. Hageja ei ole seega esile

toonud ega tõendanud, kui palju debiteeriti kostja arvelduskontolt intresse 28.04.2021–

30.06.2023. Kostja tegi krediidikontole oma arvelduskontolt 4 ülekannet mais, novembris ja

detsembris 2021. Intresse pidi aga krediidiandja ise debiteerima ja igakuiselt. Seega kajastab

krediidikonto väljavõte vaid kostja tehtud ülekandeid krediidi põhiosa katteks, mitte igakuist

intresside debiteerimist, mida kajastaks ilmselt kostja arvelduskonto väljavõte, mida aga

kohtule esitatud ei ole (kohtule on esitatud kostja arvelduskonto väljavõte lepingu sõlmimise

eelse perioodi kohta). Hageja ei ole ka esile toonud lepingu ülesütlemise asjaolude juures,

milliste maksetega (maksete kuupäevad, summad) kostja millal viivitusse jäi.

4.4. Seega ei toonud hageja esile kõiki kostja tagasimakseid, seetõttu ei vasta hageja esitatud

nõude ümberarvestus VÕS § 4034 lg 7 nõuetele ning sellest tulenevalt on täitmata VÕS § 4034

lg 7 kohased eeldused hageja nõude rahuldamiseks.

4.5. Täiendavalt märkis maakohus, et maksekäsu kiirmenetluses esitas hageja põhivõla

summana 307,95 eurot. Seega on hageja menetluse vältel esitanud erinevaid andmeid

põhivõla summa kohta. Riigikohus on märkinud, et hageja võib olla toime pannud kelmuse

katse, kui esitas maksekäsu kiirmenetluses kohtule tahtlikult valeandmeid võla suuruse kohta

(RKTKm 12.11.2014, 3-2-1-108-14, p 23; RKTKm 05.03.2014, 3-2-1-186-13, p 24).

2-24-112159

4.6. Kuivõrd kohus jättis rahuldamata hageja põhivõla ja intressi nõuded, jäid rahuldamata ka

põhivõlalt arvestatud viivise ning põhivõla sissenõudmiskulude hüvitamise nõuded.

Apellatsioonkaebus

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi

uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

5.1. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme, rikkus

selgitamiskohustust, otsuse põhjendamise kohustust, hindas tõendeid ebaõigesti ja tegi

üllatusliku otsuse.

5.2. Maakohus järeldas ebaõigesti, et rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja

esitas koos hagiga krediidiandja analüüsi, mis on tehtud konto väljavõtte alusel. Kohus ei

märkinud kordagi oma nõuetes, et hageja esitatud selgitused ja konto väljavõte ei ole piisav.

Krediidiandja ei rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna hindas kostja

laenutaotlust ja kostja esitatud andmeid.

5.3. Juhul, kui kohtule jäi hageja esitatud VÕS § 4034 lg 7 järgne ümberarvestus segaseks,

oleks maakohus pidanud paluma hagejal seda täpsustada, mitte jätma seetõttu hagi

rahuldamata. Ümberarvestuste tegemine on keerukas toiming, eriti krediitkaardilepingute

puhul, kus tagasimaksete suurus sõltub kasutusele võetud krediidist. Hagi saanuks rahuldada

osaliselt tasumata põhiosa jäägi ja seadusjärgses määras viivise ulatuses.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel

TsMS § 637 lg 1 p 6 ja lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata.

Ringkonnakohus lähtub kaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud

tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja

jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh seda, et menetlusosalistel ei tekiks

apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

7. TsMS § 405 lg 1 esimese lause alates 01.01.2022 kehtiva redaktsiooni järgi menetleb

kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s

sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei

ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000

eurole (lihtmenetlus). Praeguses asjas oli hagi esitamisel hagihinnaks 469,48 eurot. Kuna asja

hind on alla 7000 euro, on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes. Viidatud

asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu

otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või

on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg

21).

8. Maakohus ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Asjaolu, et

maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda

käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 2¹ tähenduses.

Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul

2-24-112159

edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud TsMS § 637 lg-s 2¹

sätestatud alustel.

9. Riigikohus on märkinud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 21 alusel põhjendama pikemalt, kui et

määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi

alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse

tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud

menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused

materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite

hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus

sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise

kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 27.08.2018, 2-17-13363, p 15).

Ringkonnakohus lahendab lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

keeldumise korral vaikimisi ka juba sisuliselt, jättes kaebuse menetlusse võtmata, kui sel ei

ole ilmselgelt edulootust (RKTKm 27.02.2017, nr 3-2-1-159-16, p 13).

10. Arvestades asja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei

ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud

materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks kaasa tuua

ebaõige otsuse. Maakohus on kolleegiumi hinnangul tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega

1 ja 2 hinnates asunud põhjendatult seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja

mittenõustumine maakohtu järeldustega ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kui

maakohus on materiaalõigust õigesti kohaldanud ega ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse

norme. Hageja on apellatsioonkaebuses korranud maakohtus esile toodud asjaolusid ja

väiteid. Maakohus on neile piisavalt põhjalikult vastanud. Hageja apellatsioonkaebuses

esitatud väited ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust

teistsugustele järeldustele. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium

järgmist.

11. Maakohus ei rikkunud otsuse põhjendamise kohustust ja täitis selgitamiskohustust.

Maakohus selgitas 02.08.2024 hagi menetlusse võtmise määruses väga põhjalikult kohalduvat

õigust ja hageja tõendamiskoormist (dtl 109–118), sh milliseid asjaolud peab hageja

vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta kohtu ette tooma. Maakohus leidis

õigesti, et hageja ei toonud esile, mis andmed krediidiandja kostja konto väljavõttelt tuvastas.

Hageja väidetes viidatud lepingudokumentide hulgas olnud laenutaotlus on kohtule esitatud

venekeelsena ning hoolimata kohtu nõudest esitada selle tõlge, hageja seda ei teinud. Ka on

krediidiandja ise on märkinud, et kostjal puudub püsiv sissetulek (dtl 49), kuid andmeid, mille

alusel sai krediidiandja järeldada, et kostja on krediidivõimeline, kohtule esile toodud ega

esitatud ei ole. Kuivõrd hageja 17.09.2024 vastuses kohtunõudele kõiki ebaselguseid ei

kõrvaldanud, selgitas maakohus 13.11.2024 kirjas täiendavalt, mida hagejal tuleb oma nõude

maksmapanekuks esile tuua ja tõendada, muu hulgas selgitas maakohus, et hagejal tuleb välja

tuua, kui palju kostja poolt on tasutud intressideks ja muudeks lepingutasudeks (dtl 197).

Hageja vastas selles osas üksnes, et intressiarvestus on koos hagiga esitatud ja kostja ei ole

muid lepingutasusid tasunud. Seega ei saanud maakohtu otsus olla hagejale üllatuslik osas,

milles maakohus leidis, et hageja esitatud nõude ümberarvestus ei vasta VÕS § 4034 lg 7

nõuetele, kuna hageja ei toonud esile ega tõendanud, kui palju debiteeriti kostja

arvelduskontolt intresse 28.04.2021–30.06.2023. Kui hageja on saanud nõude loovutuse teel,

siis kohtumenetluses on tal asjaolude esile toomise ja vajalikus ulatuses tõendamise koormis.

Hageja ei saa põhjendada tõendamiskoormuse täitmata jätmist sellega, et ümberarvutuse

tegemine on krediitkaardi lepingu puhul keeruline. Ka ringkonnakohtule esitatud

2-24-112159

apellatsioonkaebuses toodud ümberarvestus ei kajasta 28.04.2021–30.06.2023 kostja makstud

intresse ning hageja on jätkuvalt teinud ümberarvestuse üksnes kogu väljastatud krediidist

kostja tagasimaksete lahutamise teel.

12. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle

esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada.

Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle tagastada.

Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele

menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

13. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega

seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 kaebuse esitaja, s.o

hageja kanda. Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei edastatud

kaebust kostjale vastamiseks, ei saanud kostjale apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt

välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata.

14. Apellandil on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda

määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud

riigilõiv.

15. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt võib apellant esitada käesoleva määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule.

16. Kohtumenetluses ei ole kohtul õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada

ega temaga ühendust saada. Seetõttu toimetab kohus TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel käesoleva

määruse kostjale kätte avalikult.

(allkirjastatud digitaalselt)