2-24-16353/14 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 13.02.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-24-16353 Kohtuasi G.C hagi Y.U vastu abielu lahutamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 25.11.2024 õigeksvõtul põhinev otsus Kaebuse esitaja ja liik Y.U apellatsioonkaebus Kaebuse hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja G.C (isikukood XXX), lepinguline esindaja Jana Kitter Kostja Y.U (isikukood XXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Võtta Y.U 16.01.2025 apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse. 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 646 alusel lahendada asi üksnes apellatsioonkaebuse põhjal. 3. Harju Maakohtu 25.11.2024 õigeksvõtul põhinev otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis. 4. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

2-24-16353 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. G.C (hageja) esitas 28.10.2024 Harju Maakohtule hagi Y.U (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja kostja abielu 14.02.2020. Eelnevalt olid pooled elanud koos 14 aastat ja neil on ühine tütar. Poolte abielulised suhted lõppesid 2020. aastal ja sellest ajast ei ela pooled enam koos. Pooltel puudub ühisvara. Menetluskulud palus hageja jätta poolte endi kanda. 2. Maakohus võttis hagi menetlusse ja määras kohtuistungi aja 26.11.2024. 3. Kostja võttis hagi õigeks ja kinnitas vastuses hagile, et tal ei ole vastuväiteid abielu lahutamisele. Kostja nõustus, et poolte abielu on sisuliselt lõppenud, kuna poolte omavahelised suhted on pöördumatult katkenud, mistõttu on mõistlik abielu lahutada kohtu kaudu. Menetluskulud palus kostja jätta poolte endi kanda. Maakohtu otsus 4. Maakohus rahuldas 25.11.2024 hagi õigeksvõtul põhineva otsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 alusel, lahutas poolte abielu ja tühistas määratud kohtuistungi aja. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus 5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata või saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda. 6. Poolte abielulised suhted ei ole lõppenud ja kohus oleks pidanud pooli kohtuistungil lepitama. Kostja vaidlustab maakohtu otsuse põhjusel, et pärast maakohtu otsuse tegemist tegi hageja kostjale etteheiteid, et kostja nõustus liiga lihtsalt abielu lahutamisega. Apellatsioonkaebuse kohaselt soovis hageja, et kostja võitleks tema ja pere eest kohtus ning apellant pidanuks tõestama, et pere on temale kallis, vaieldes hagile vastu. Kostja väidab, et kuigi pooled ei ela koos, on nad tegelikult valmis abielu jätkama. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada TsMS § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Maakohtu otsus kuulub tervikuna tühistamisele menetlusõiguse normi olulisel määral rikkumise tõttu, mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata läbivaatamiseks esimese astme kohtule TsMS § 656 lg 1 p-de 1 ja § 657 lg 1 p 3 alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. 8. Maakohus on teinud kostja õigeksvõtul põhineva otsuse. Ringkonnakohus möönab, et mõlemad pooled kinnitasid kirjalikes menetlusdokumentides, et soovivad abielu lahutamist ja kostja võttis sõnaselgelt hagi õigeks, kuid maakohus on ebaõigesti jätnud abikaasad isiklikult 2

2-24-16353 ära kuulamata. Ringkonnakohtu hinnangul rikkus maakohus sellega õigusliku ärakuulamise põhimõtet (TsMS § 656 lg 1 p 1). 9. TsMS § 346 lg 2 esimene lause sätestab, et mh abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, v.a juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. TsMS § 102 lg 1 p 1 järgi on abieluasi ka tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on abielu lahutamine. Maakohus määras kohtuistungi aja, kuid tühistas selle vaidlustatud otsusega. Isegi, kui kostjal ei olnud hagile vastuväiteid ja ta võttis hagi õigeks, siis tuleb ikkagi järgida TsMS § 346 lg-t 2, s.o kutsuda pooled isiklikult kohtusse ja kuulata pooled isiklikult ära. Abielu lahutamise asjas poolte isiklikult ära kuulamata jätmine ilma mõjuva põhjuseta on oluline menetlusnormi rikkumine TsMS § 656 lg 1 p 1 tähenduses. 10. TsMS § 440 lg 4 järgi ei ole kohus abieluasjas õigeksvõtuga seotud, mistõttu ei ole välistatud ka õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse tegemine abieluasjas. Küll aga ei vabasta hagi õigeksvõtt kohut TsMS § 346 lg-st 2 tulenevast kohustusest abikaasad isiklikult ära kuulata. Kuna siinses asjas tegi maakohus õigeksvõtul põhineva otsuse ega ole asja lahendanud sisuliselt, ei ole õigusliku ärakuulamise põhimõtte rikkumisest tulenevat menetluslikku minetust võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Õigeksvõtul põhinevat otsust saab vaidlustada üksnes põhjusel, et õigeksvõtt on kehtetu (TsMS III komm (2017), § 440, p 3.5.c). Seega saaks ringkonnakohus apellatsioonimenetluses hinnata üksnes õigeksvõtu kehtivust, kuid mitte lahendada vaidlust sisuliselt. 11. Kuna maakohus ei viinud läbi eelmenetlust vastavuses TsMS § 346 lg-ga 2, siis tuleb saata asi uuesti arutamiseks eelmenetluse staadiumis. 12. TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel läbivaatamisel. (allkirjastatud digitaalselt) 3