1-23-4495/163 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. veebruar 2025, Tallinn

kirjalikus menetluses

Kriminaalasja number

1-23-4495

Kohtukoosseis

Sten Lind, Janika Kallin ja Orvi Koik

Kriminaalasi

Kadir Yavase süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1, § 4181 lg 1 ja

§ 4211 lg 2 p 1 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Pärnu Maakohtu 2. juuli 2024 üldmenetluses tehtud otsus

Apellant

kaitsja

Prokurör

eriasjade prokurör Kaido Tuulemäe

Süüdistatav

Kadir Yavas

sünniaeg 26.05.1988, Belgia Kuningriigi kodanik,

emakeeled prantsuse ja türgi keel, elukoht XXX,

kahtlustatavana kinni peetud 16.02.2023, viibib vahi all

Tallinna Vanglas

Kaitsja

vandeadvokaat Stella Veber

RESOLUTSIOON

Ringkonnakohus jätab apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

Süüdistatava apellatsioonimenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda.

OTSUSE VAIDLUSTAMISE KORD

Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on

võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav saab esitada kassatsiooni üksnes

advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kadir Yavasele on esitatud süüdistus KarS § 184 lg 1 järgi suure koguse narkootilise

aine ebaseaduslikus käitlemises, § 4181 lg 1 järgi tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku

käitlemises ja 4211 lg 2 p 1 järgi strateegilise kauba veos ilma nõutava kehtiva eriloata.

Süüdistuse kohaselt pani ta kõik teod toime grupis kohtueelses menetluses tuvastamata

isikutega.

Täpsemalt süüdistatakse K. Yavast selles, et ta toimetas ajavahemikul 14.02.2023 kuni

16.02.2023 eeluurimisel tuvastamata isikutega kooskõlastatult ebaseaduslikult Belgia

Kuningriigist Eesti Vabariiki suures koguses amfetamiini ning kaks automaattulirelva Colt

M16A1, mis on tsiviilkäibes keelatud tulirelvad ning ühtlasi strateegiline kaup.

Süüdistuse kohaselt olid kuritegude asjaolud järgmised.

Vastavalt omavahel kokkulepitule pidi Kadir Yavas oma puksiirautoga toimetama Brüsselist

Tallinnasse kaubik Renault Traficu, mille kaubaruumi on eelnevalt peidetud amfetamiin ja

automaattulirelvad. Tulirelvad ja narkootilise aine pidid eelnevalt kaubikusse peitma

eeluurimisega tuvastamata isikud, Kadir Yavase ülesanne oli nende transport Belgiast Eestisse.

Kuna Kadir Yavaselt oli liiklusrikkumise tõttu juhtimisõigus ära võetud, kaasas ta puksiirauto

juhina Eestisse sõiduks oma tuttava X. Kadir Yavas ei rääkinud Xle Renault Traficu

kaubaruumi peidetud automaattulirelvadest ja narkootilisest ainest ega viidanud muul viisil

tegevuse ebaseaduslikkusele.

14.02.2023 ajavahemikul kell 18.49 kuni 19.04 (Belgia aja järgi kell 17.49 kuni 18.04) panid X

ja Kadir Yavas Belgias Brüsselis Evere linnaosas Friulilaani tänaval Kadir Yavase korraldusel

ja juhendamisel puksiirautole Citroen Jumper ilma registreerimismärkideta kaubiku Renault

Trafic. Renault Traficu kaubaruumis oli muude esemete hulgas kaks automaattulirelva Colt

M16A1, tulirelva salved, padrunid ning 95,78 kg massiga amfetamiini sisaldavat pulbrit, mille

olid sinna eelnevalt pannud eeluurimisel tuvastamata isikud. Tulirelvad ja narkootiline aine olid

kaubaruumi paigutatud selliselt, et nende avastamine muude esemete hulgast oleks juhuliku

kontrolli puhul võimalikult raske. Relvakotis olevad automaattulirelvad olid paigutatud Renault

Traficu kaubaruumis erinevate esemete all asunud pesukastiga diivani peal olnud diivani detaili

õõnsusesse kinniteibitud papist kasti sisse. Narkootiline aine asus diivani pesukastis viies musta

värvi spordikotis. Spordikottides oli kokku 95,78 kg niisket pulbrilist ainet, mis sisaldas kokku

19 572 g amfetamiini. Spordikotid olid kaetud tekiga ning pesukasti ääred olid immutatud

tugevalt lõhnava ainega. Kaubaruum oli kuni laeni täidetud kastidesse pakitud

majapidamistarvete ja -esemetega, kasutatud vaipade, mööbli ja tehnikaga.

Pärast kaubiku puksiirautole paigutamist alustasid X ning Kadir Yavas 14.02.2023 kella 19.04

ajal (Belgia aja järgi kell 18.04) sõitu Eesti suunas. Eestisse sõideti mööda maismaad, läbides

Saksamaa, Poola, Leedu ja Läti. Teel Eestisse juhtis puksiirautot valdava osa ajast X, kellele

andis juhiseid ja korraldusi Kadir Yavas. Kuna X ei olnud teadlik Renault Traficus olevatest

automaattulirelvadest, padrunitest ja narkootilisest ainest, pani X koosseisupärased teod (st

automaattulirelvade ja narkootilise aine valdamise, transportimise ja Eestisse toimetamise)

toime vahendina, keda Kadir Yavas valitses vahendlikult ülekaaluka teadmisega.

Sõidu ajal andis Kadir Yavas telefoni teel tuvastamata isikule jooksvalt ülevaateid sõidu käigust

ja riigipiiride ületustest.

16.02.2023 kell 09.41 sisenesid X juhina ja Kadir Yavas kaassõitjana puksiirautoga Läti

Vabariigist Ikla piiripunkti kaudu Eesti Vabariiki.

Pärast piiriületust sõitsid X ja Kadir Yavas mööda Tallinn-Pärnu-Ikla maanteed edasi kuni

Tallinn-Pärnu-Ikla maantee Kabli-Massiaru teeristini, kus Maksu- ja Tolliameti ametnikud nad

kell 09.55 poolt tollikontrolliks kinni pidasid. Veoseks olnud tulirelvad ja narkootikumid

avastati Renault Traficu kaubaruumist sõiduki läbivaatuse käigus Pärnu linnas Rannametsa tee

4 tollikontrolli angaaris kell 11.20 paiku.

2. Pärnu Maakohus tegi 2. juulil 2024 otsuse, millega tunnistas K. Yavase süüdi KarS §

184 lg 1, § 4181 lg 1 ja § 4211 lg 1 järgi. KarS § 184 lg 1 järgi mõistis kohus K. Yavasele

karistuseks 5 aastat 6 kuud vangistust, KarS § 4181 lg 1 ja KarS § 4211 lg 1 järgi KarS § 63

lg-t 1 kohaldades 2 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus liitkaristuseks 6

aastat vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus karistuse hulka K. Yavase eelvangistuses viibitud aja ning

luges karistuse algusajaks 16. veebruar 2023.

KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeeris maakohus puksiirauto Citroen Jumper registreerimis-märgiga

XXX (VIN kood XXX).

KarS § 191 alusel konfiskeeris kohus Renault Traficu kaubikust leitud ning ekspertiisist järele

jäänud narkootilise aine amfetamiini, mille jättis NPALS § 7 lg 3 alusel Eesti Kohtuekspertiisi

Instituuti aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks.

KarS § 421, § 4211 lg 4 ja § 83 lg 4 alusel konfiskeeris kohus vintraudsed püssid Colt M16A1

ja kolm tulirelva padrunisalve.

Kohus määras, et relvad ja osa padrunisalvi otsustas kohus jätta Eesti Kohtuekspertiisi

Instituudi relvakogusse, Kaitsepolitseiametis hoiul oleva salve määras kohus hävitamisele.

Kohus mõistis K. Yavaselt välja sundraha, ekspertiiside kulu, määratud kaitsja tasu ja

sõidukite teisaldamise kulu, mille suurus oli kokku 6286 eurot. Samuti jättis kohus K. Yavase

kanda tema valitud kaitsjale makstud tasu ja kulud.

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kaitsja, kes taotleb maakohtu otsuse

tühistamist ja uue otsusega Kadir Yavase talle esitatud süüdistustes õigeksmõistmist.

Alternatiivselt taotleb kaitsja kriminaalasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks või

kriminaalmenetlusõiguse oluliste rikkumiste ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise

kõrvaldamist apellatsioonimenetluses.

Uue otsuse tegemisel palub apellant ringkonnakohtul teha uus otsus ka menetluskulude

jaotuse osas, mõistes riigilt K. Yavase kasuks välja hüvitise lepingulise kaitsja tasu ja kulude

katteks vastavalt maakohtus esitatud taotlusele.

Uue otsuse tegemisel palub kaitsja tühistada maakohtu otsus ka konfiskeerimise ja

menetluskulude väljamõistmise osas (sundraha, ekspertiisikulud, määratud kaitsja tasu,

lepingulise kaitsja tasu ja kulud) ning jätta menetluskulud riigi kanda.

Samuti palub kaitsja rahuldada taotlus ebaseadusliku vabaduse võtmisega tekitatud kahju

hüvitamiseks.

Veel palub kaitsja määrata Advokaadibüroole Tehver & Partnerid apellatsioonimenetluses

Kadir Yavasele osutatud kaitsjatasu suuruseks koos käibemaksuga 4636 eurot ning jätta

apellatsioonimenetluse kulud riigi kanda.

Kaitsja leiab, et Kadir Yavase süü talle süüdistuses ette heidetud tegudes ei ole tõendatud. K.

Yavase teos puudub kuriteokoosseis ja ta tuleb täielikult õigeks mõista.

Kohus on ise otsuse punktis 60 välja toonud, et puuduvad igasugused tõendid kokkuleppe

kohta narkootilise aine ja keelatud relvade veoks, kõik on oletuslik, kuid on sellest hoolimata

K. Yavase süüdi mõistnud.

Kohus leidis, et K. Yavas pani teo toime kaudse tahtlusega, kuid kohtu põhjendused pole

veenvad. Kohus on otsuses läbivalt viidanud oletustele ja kahtlustele, mis annavad alust küll

väita seda, et K. Yavas oleks võinud olla hoolsam ja ning oleks võinud aru saada, et midagi

kahtlast võib olla pukseeritava sõidukiga seotud, kuid ümber lükkamata on jäänud otsestest

tõenditest (tunnistajate F, X, Z ja H ja süüdistatava Kadir Yavase) ütlustest ja

sõnumivahetusest tuvastatud fakt, et K. Yavas ei teadnud peidetud ainest ja esemetest. Kohus

pole põhistanud, miks ei ole tunnistajate ütlused usaldusväärsed. Süüdistatava ütluste puhul

on kohus tuginenud marginaalsetele erinevustele.

Kohtu hinnangul andis see, kui kaugele ta pidi kaubiku vedama, alust arvata, et veo lastiks on

narkootilise aine suur kogus. Kohus ei arvestanud aga kaitsja argumendiga, et K. Yavase tööks

oligi sõidukite vedu, mistõttu oli tal alust usaldada talle varemgi kliente toonud M.K.F. Kohus

ei arvestanud, et K.Yavas oli samale kliendile ka varem sõidukeid välisriiki ja välisriigist

tagasi Belgiasse vedanud.

Kohtu arutluskäigust pole aru saada, miks pidi K. Yavas möönma või kahtlustama just

narkootilise aine vedu, mitte aga seda, et tegu on ebaseaduslik mingil muul põhjusel, nt

põhjusel, et sõiduki dokumendid pole korras.

Maakohus pole veenvalt näidanud, et välistatud on kaitseargumendina välja toodud seisukoht,

et süüdistatav pani teo toime kergemeelsusega või hooletusega. Nimelt ei ole kohus nõutaval

määral põhistanud, et K. Yavas pidi võimalikuks süüteokoosseisule vastavate asjaolude

olemasolu ja möönis neid asjaolusid. Kohus pole arusaadavalt ja jälgitavalt näidanud, et

süüdistatav pidas võimalikuks, et pukseeritavasse sõidukisse olid peidetud justnimelt

narkootiline aine ja keelatud relvad. Kohus pole analüüsinud kaitseargumente, mille kohaselt

ei saanud K. Yavas kuidagi arvata, et sõidukisse oleks peidetud narkootiline aine ja keelatud

automaatrelvad. Kohtuotsuses käsitletud sõnumivahetused näitavad K. Yavase käitumist

pärast seda, kui ta oli juba kinni peetud ja hakkas kahtlustama, et sõidukiga pole kõik korras,

kuna see suunati kontrolli. Kohtus uuritud sõnumivahetus ei näita, et enne teele asumist ja teel

olles oleks K. Yavase olnud teadlik keelatud ainetest ja kaubast või oleks pidanud nende

olemasolu vähemalt võimalikuks. Kohus pole vastanud kaitseversioonile, et K. Yavast lihtsalt

kasutati kuriteo toimepanemiseks ära. K. Yavas pole mitte kunagi kohtunud veo tellija Qga

(Qga). Tellimuse esitamisel pidas Q vajalikuks selgitada, kes ta on.

Kaitsja rõhutab, et K. Yavas andis tema kinnipidamisel vabataktlikult oma mobiiltelefoni

sõnumitele ja sotsiaalmeediale täieliku ligipääsu, teades, et mobiiltelefonides salvestatu

sisaldab kogu veo tellimust puudutavat sõnumivahetust.

K. Yavase tuttava F Facebooki konto vaatluse kohta koostatud vaatlusprotokollist nähtub, et F

on tegeleb autoremonditöökoja ja restorani pidamisega. Seega ei olnud K. Yavasel mingit

kahtlust, et F võiks olla seotud narkootiliste ainete või keelatud relvadega.

Kohus jättis tähelepanuta kaitseargumendi, et tunnistajate H, T, Z, X ja Z kohtus ristküsitlusel

antud ütlustest ilmneb, et puksiirveo teostaja ei vaata kunagi läbi pukseeritava sõiduki

kaubaruumi või salongi. Samuti kohus jättis arvesse võtmata tunnistaja Z ütlused, mille

kohaselt ei andnud Kadir Yavas kuidagi mõista, et see reis võib olla kuidagi ohtlik.

Kohus on lugenud seejuures arusaamatult süüstavaks tõendiks subjektiivse külje tuvastamisel

narkootilise aine veo osas, otsuse p.-s 61, kolmandate isikute vahelise vestluse K.Yavase

venna ja F vahel 17.02.23, mille sisust ei ole isegi selgelt näha, et räägitakse K.Yavasest.

Selline vestlus, kus ei ole osalenud K.Yavas ise, ei saa kuidagi tõendada K.Yavase teadlikkust

veetava sõiduki sisse peidetud esemetest. Isik, kellest F ja Q omavahel rääkisid, ei pruukinud

olla üldse K. Yavas, kuna viimase nime vestluses kordagi ei mainita.

Eeltoodule lisaks on kohus jätnud nõutavalt põhistamata, kuidas pidi K. Yavas teadma või

möönma, et Renault Traficusse on peidetud tsiviilkäibes tulirelvad ja et ta veab strateegilist

kaupa. Kohus pole otsuses välja toonud, kas viidatud kuriteod pani K. Yavas toime tahtlikult,

ammugi märkimata, millise tahtlusega.

4. Ringkonnakohtu antud tähtajaks esitasid oma kirjalikud seisukohad prokurör ja kaitsja.

4.1

Prokurör palub jätta apellatsioon rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Prokurör

tõdeb, et apellatsioonis käsitletud subjektiivse külje küsimus on olnud kriminaalasja fookuses

algusest peale. Apellant seab kahtluse alla otsuses olevaid üksikuid seisukohti, millega kohus

on sisustanud Kadir Yavase tahtlust. Eraldi ja üksikuna nad võib-olla ongi tõendamiseks

ebapiisavad. Tõendeid tuleb aga hinnata kogumis ja seda on maakohus igati nõuetekohaselt

teinud.

Apellatsiooni etteheide, et maakohus pole otsust nõuetekohaselt põhjendanud, on ise

põhjendamata.

4.2

Kaitsja jäi seisukoha juurde, et K. Yavas tuleb õigeks mõista. Ta leidis, et seda

järeldust toetab ringkonnakohtu menetlusse võtmise määruses viidatud Riigikohtu otsus

kriminaalasjas nr 3-1-1-10-11. Kõrvutades Riigikohtu lahendi hinnangut kolmandate isikute

vahelisele vestlusele praeguses asjas maakohtu poolt tehtud otsuse seisukohtadega, leidis

kaitsja, et väidetav F ning H vaheline vestlus ei saa olla tõendiks, mis kinnitaks kuidagi

süüdistatava Kadir Yavase teadlikkust kaubikusse peidetud keelatud ainetest ja esemetest.

Kaitsja rõhutab, et analoogselt Riigikohtu lahendis käsitletud kaasusega on süüdistatav K.

Yavas eitanud kogu kriminaalmenetluse vältel järjepidevalt seda, et oleks olnud teadlik

veetavasse kaubikusse peidetud esemetest ja ainetest.

Kaitsja hinnangul jäävad vestlusest kõrvaldamata kahtlused, mis tuleb lugeda süüdistatava

kasuks, kohus ei ole seda põhimõtet otsuse tegemisel järginud. Selle põhimõtte rikkumine on

toonud kaasa olulise menetlusnormi rikkumise, mis on toonud kaasa ebaõige otsuse tegemise

KrMS § 338 p 3 ja § 339 lg 2 tähenduses.

Kuna käesolevas asjas pole prokuratuur esitanud (ja maakohus otsuses analüüsitud ega välja

toonud) muid otseseid tõendeid K.Yavase tegevuses subjektiivse külje tõendatuse kohta,

tingib see apellandi arvates süüdimõistva otsuse tühistamise ja K.Yavase õigeksmõistmise,

temale esitatud süüdistustes.

Ühtlasi taotles kaitsja määrata Advokaadibüroole Tehver & Partnerid apellatsioonimenetluses

K. Yavasele osutatud kaitsjatasu suuruseks koos käibemaksuga 4636 eurot ning

apellatsioonimenetluse kulud jätta riigi kanda.

Prokuröri seisukohtadele esitatud vastuväites leidis kaitsja, et prokuröri argumendid on nii

abstraktsed, et neile ei saa sisuliselt vastu vaielda. Prokuröri seisukoht, et kaitsja etteheited

maakohtu otsusele on paljasõnalised, on alusetu. Prokuröri viited süüdistuskõnele ei ole

asjakohased, sest süüdistuskõne argumendid ei saa asendada maakohtu otsuse puuduvaid

põhjendusi.

Prokuröri seisukoht, nagu poleks kaitsja toonud välja, milles seisnevad maakohtu otsuse

puudused, on alusetu. Need puudused on toodud välja apellatsiooni punktides 19, 22, 26, 31,

32 ja 37.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Apellatsiooni argumendid ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks.

6. Vaidlust pole selles, et K. Yavase kasutataval puksiirautol olnud Renault Traficu

kaubiku asju täis kaubaruumi oli peidetud kaks automaattulirelva Colt M16A1, tulirelva

salved, padrunid ning 95,78 kg amfetamiini sisaldavat pulbrit. Vaidlus on selles, kas K. Yavas

pidas vähemalt võimalikuks, et transpordib narkootilist ainet, relvi ja laskemoona. Selle

küsimusega on omakorda seotud kaastäideviimise küsimus – süüdistuse kohaselt leppis K.

Yavas eeluurimisel tuvastamata isikutega kokku suures koguses narkootilise aine ja kahe

automaattulirelva toimetamise Belgiast Eestisse (kohtumenetluses tuvastatu kohaselt olid

need kohtueelses menetluses tuvastamata jäänud isikud F ja Q). Kui on tõendatud, et K. Yavas

leppis F ja Qga kokku relvade ja narkootilise aine veos, on ilmne, et tuvastatud on seegi, et K.

Yavas vedas narkootilist ainet ja relvi tahtlikult. Sellisel juhul kaotavad tähenduse

apellatsiooni argumendid, mille kohaselt ei olnud tellimise asjaolud sellised, et K. Yavas oleks

neist aru saanud, et veab narkootikumi ja relvi.

7. Maakohus on pidanud ainsaks tõendist nähtuvaks teabeks, mis viitab kokkuleppe

olemasolule, Q ja F sõnumivahetust K. Yavase ja X kinnipidamisele järgnenud päeval 17.

veebruaril 2023. Selles kirjutab F: „Vennas, ta ajab naeru peale, küsib miks sa talle selle töö

andsid. Ütlesin vau, tema ju ise võttis selle töö vastu, ta teadis enne ärasõitu.“ Küsija, kellele

F viitab, on maakohtu otsuse kohaselt K. Yavase vend H.

Kaitsja on apellatsioonis leidnud, et sõnumivahetus, milles K. Yavas ise osalenud ei ole, ei saa

kuidagi tõendada K. Yavase teadlikkust veetavasse sõidukisse peidetud esemetest. Samuti ei

ole kaitsja hinnangul selge, et sõnumis on üldse juttu K. Yavasest. Ringkonnakohus ei nõustu

kaitsjaga kummaski küsimuses.

Kuigi F ja Q vestluses nimesid ei nimetata, on sõnumivahetust tervikuna arvestades võimalik

aru saada, et räägitakse just K. Yavasest. Arvestada tuleb sellega, et osundatud sõnum on

saadetud 17. veebruaril 2023 ehk K. Yavase ja X kinnipidamisele järgnenud päeval ning juttu

on sellest, et tuleb leida lahendus, et isik, kellele töö anti (ja kes enne sõitu asjaoludega kurssi

viidi), võimalikult ruttu välja saaks. Hilisemad vestlused annavad aimu, kelle välja saamisest

räägiti. 28. märtsil 2023 kirjutas F: „Tüübid käisid üleeile kohtus. Ja vabadusse ei lastud ei

autojuhti ega seda teist poissi. Poisi isa on marus, vennas.“ (kd IV; tl. 177) Just K. Yavas ja X

peeti koos kinni. Ka oli sõnumile eelnenud ajal (küll eelmisel, mitte üleelmisel päeval) jätnud

ringkonnakohus rahuldamata X kaitsja määruskaebuse X vahistamise peale. Sõnumis öelduga,

et „poisi isa on marus“, haakuvad X isa Z ütlused, millest tuleb välja, et ta oli juhtunust

häiritud ja püüdis veo tellinud inimesi leida (kd V; tl. 119 pöördel). 20. aprillil 2023 on juttu

sellest, et „nad“ jäid vahele sellepärast, et ühel neist polnud lube (kd IV; tl. 181), K. Yavas

võttis X kaasa just seepärast, et tal endal oli juhiluba ära võetud. See, et F ja Q

sõnumivahetuses räägiti 12. veebruaril 2023 ehk enne K. Yavase ärasõitu tavalise või edasi-

tagasi pileti ostmisest (kd IV; tl. 168), kuigi K. Yavasele mingeid pileteid ei ostetud, ei lükka

ringkonnakohtu jaoks ümber ülal toodud asjaoludest lähtuvat järeldust, et juttu oli K.

Yavasest. Piletitest võidi rääkida ka ülekantud tähenduses. Arvestades seda, et sõnumites

välditi narkootikumidest ja relvadest rääkimist, võis räägitu tähendada kasvõi küsimust, kas

K. Yavasel lastakse ka tagasiteel midagi vedada.

See, et K. Yavas ise selles sõnumivahetuses ei osalenud, ei tähenda, et kõnealune tõend ei ole

tema süüküsimuse lahendamisel kasutatav. Tegemist ei ole otsese, küll aga kaudse tõendiga.

Riigikohtu praktika kohaselt on sellele tõendile tuginemine süüdimõistva otsuse tegemisel

problemaatiline, kuid mitte lubamatu juhul, kui tegemist on ainsa süüstava tõendiga

(Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. juulil 2011 kriminaalasjas nr 3-1-1-10-11 tehtud otsuse p

25). Praegusel juhul ei ole ringkonnakohtu hinnangul tegemist ainsa kokkuleppe olemasolu

näitava tõendiga, kuigi maakohtu otsuse sõnastusest selline mulje jääb. Nimelt tuleb koos

kõnealuse sõnumiga hinnata ka K. Yavase sõnumivahetust F ja Qga. On tõsi, et ka tolles

sõnumivahetuses pole otsesõnu räägitud narkootilistest ainetest ega relvadest. Seetõttu ei ole

ka üllatav, et K. Yavas andis vabatahtlikult juurdepääsu oma telefonidele. Ka Q ja F sõnumid

K. Yavasele vastuseks tema teatele, et kaubikust leiti narkootiline aine ja relvad, näitavad

seda, et nad arvestasid, et K. Yavas saab tugineda väitele, et tema lihtsalt vedas kaubikut ega

tea midagi (kd III; tl. 91, 100).

Samas ei tähenda see, et sõnumites pole narkootilisest ainest ega relvadest räägitud, et

sõnumivahetuses poleks üldse teavet, mis võimaldaks kokkuleppe kohta järeldusi teha. Kuigi

maakohuski leidis kaastäideviimise tuvastamisel, et need sõnumid kuigivõrd teavet ei anna,

on kohus tegelikult hiljem, subjektiivse külje tuvastamisel neile sõnumitele tuginenud.

8. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb K. Yavase sõnumivahetuse puhul pöörata tähelepanu

sellele, kuidas vahetatud sõnumitest nähtuvalt Renault’ transport Tallinnasse telliti

(vaatlusprotokoll asub kolmandas köites, edaspidi on viidatud vaid toimiku lehele).

Vastupidiselt kaitsjale peab ringkonnakohus töö tellimise asjaolusid selliseks, mis viitavad K.

Yavase teoplaani kaasamisele.

Nagu maakohtu otsuse p-s 56 välja toodud, oli Q tellinud varem K. Yavaselt Audi sõiduauto

transpordi Belgiast Saksamaale ja seejärel hiljem Eestisse veetud Renault’ kaubiku transpordi

Saksamaalt Bremeni lähedalt Brüsselisse, kus andis selle üle Fle. Seejärel uuris ta 4.

veebruaril 2023, kas Kadir „pikki otsi teeb“ ja täpsustas, et mõtleb selle all vedu Soome,

Helsinkisse. Kui K. Yavas palus selgitust, mis töö see on, vastas Q, et „Trafic tuleb viia

Helsinkisse, tasu on hea“ ja lisas: „Helista Fle, ta seletab ära.“ ( tl 71) Seda, kas ta on nõus,

pidi K. Yavas andma siiski teada Qle (tl 72). Kuigi Q soovitas Fle (Fle) helistada, näitab

järgnev sündmuste käik, et töö sisu selgitamisest ei piisanud telefonikõnest, vaid selleks pidid

K. Yavas ja F kokku saama.

Kuigi juba samal õhtul annab K. Yavas teada, et rääkis Fga põgusalt, kuid ei anna mingit

vastust selle kohta, kas on nõus töö vastu võtma (kd III; tl. 72). Järgnevalt näitavad F ja K.

Yavase vahelised sõnumid ja kõnelogid, et kuigi plaaniti kohtuda, ei jõutud selleni kuidagi.

10. ja 11. veebruaril helistas F mitu korda K. Yavasele, viimane kõne oli 11. veebruaril kell

20.52. Sellele järgnes kell 20.57 F sõnum K. Yavasele, et kui too ei saa hakkama, siis öelgu

seda ja ta vaatab kellegi teise. (tl. 94) 12. veebruaril saadetud F sõnumid näitavad, et siis said

K. Yavas ja F kokku (sõnumites nõudis F, et K. Yavas talle järele tuleks: tl. 94– 95). Seda, et

K. Yavas ja F 12. veebruaril kokku said, kinnitab ka K. Yavase sõnum Qle (tl. 75).

Vahepealsete päevade jooksul tundis Q korduvalt – 8., 10., 11. veebruaril – huvi, kas K. Yavas

on Fga rääkinud. 11. veebruaril püüdis ta lausa mitu korda helistada (tl. 72–75). Lõpuks on

sõnumitest näha, et on saavutatud kokkulepe ja räägitakse sellest, millal K. Yavas välja sõidab

(tl. 75).

Ringkonnakohtu hinnangul väärib tähelepanu, et kuigi ettepaneku sõiduks Soome tegi K.

Yavasele Q, jättis ta tööotsa kohta lähema info andmise Fle. Isegi see, et K. Yavaselt

nõusoleku saamine venis, ei pannud Qt ennast töö iseloomu lähemalt selgitama. On raske

näha selleks põhjust, kui edasi antav info oleks olnud lihtsalt see, et Soome on vaja toimetada

kolimiskraami täis kaubik. Kohtukolleegium näeb kolme võimalikku põhjust, miks pidi K.

Yavasele töö iseloomu selgitama just F. Esiteks on see selgitatav sellega, et Q ei soovinud

telefoni teel narkootikumidest ja relvadest rääkida. Teine asjaolu, mis selgitaks, miks pidi

pakutavast tööotsast rääkima just F, on see, et kaubik oli tema valduses. Seega oli temal ka

võimalik näidata, mis kaubikus on ja kuidas see peidetud on.

Lisaks on see, et K. Yavasele pakutat tööd selgitas talle just F, mitte aga Q, oluline

apellatsioonis välja toodud asjaolu tõttu, et Qt K. Yavas ei tundnud. Ft K. Yavas tundis. Seega

oli just F see, kes tagas K. Yavase ja Q vahelise usalduse (meenutagem, et Q viitas K.

Yavasega ühendust võttes endale kui F (F) sõbrale), mis oli vajalik sellise riskantse

ettevõtmise nagu suure narkootilise aine koguse ja automaattulirelvade vedu puhul. Mis

puutub kaitsja väitesse, et K. Yavasel ei olnud alust arvata, et autotöökoda pidav F võiks olla

seotud narkootiliste ainete või keelatud relvadega, siis K. Yavase tuttava Z ütluste kohaselt oli

kogukonnas teada, et F oli relvade pärast vanglas.

Kirjeldatud asjaolud sobivad F Qle öelduga selle poolest, et kuna tema oli see, kes töö sisu K.

Yavasele tutvustas, oli tal ülevaade sellest, mida K. Yavas tööd vastu võttes teadis. K. Yavaselt

nõusoleku saamise protsess näitab ühtlasi, et tegemist ei olnud tavalise puksiirveo tellimisega.

Sellele, et K. Yavast ei hoitud teadmatuses sellest, mida ta vedama peab, viitab

ringkonnakohtu hinnangul ka F 11. veebruaril 2023 K. Yavasele saadetud sõnum, et kui too ei

saa hakkama, siis öelgu seda ja ta vaatab kellegi teise. (tl. 94) Seega oli tegemist tööga, mida

igaüks ei oleks olnud valmis vastu võtma – ja mida K. Yavas ei kiirustanud vastu võtma, nii et

teda tuli veenda.

F väitis oma ütlustes, et tal ei ole autost leitud narkootikumide ja relvadega mingit puutumust,

mistõttu ei informeerinud tema ka K. Yavast sellest, et autos on midagi illegaalset (kd VII; tl.

113–117 pöördel). Need ütlused ei lähe aga kokku F sõnumitega Qle (kd IV; tl. 159–183).

Samuti ei lähe F ütlused, mille kohaselt tema lihtsalt andis edasi Q soovi, sellest midagi

lähemat teadmata kokku ka Q sõnumiga K. Yavasele, mille kohaselt on F on asjaga kursis ja

selgitab, mis töö see on, mida K. Yavaselt tahetakse (kd III; tl. 72). Neist asjaoludest

tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et F ütlused on ebausaldusväärsed.

9. Seda, et tegemist ei olnud tavalise, olgugi et pika veoga, näitab veel mitu asjaolu.

Nii väärib tähelepanu see, et kuigi algul sooviti, et K. Yavas toimetaks kaubiku Helsinkisse,

vahetati sihtkohta ja lõpuks pidi K. Yavas toimetama kaubiku Tallinnasse. K. Yavase ütluste

kohaselt ei olnud tema ise nõus Soome sõitma. Koos muude töö tellimist ja tellitud sõitu

iseloomustavate asjaoludega viitab see, et K. Yavas sai kliendile seada tingimusi, kuhu ta

sõidab, nii et sihtkohana muutus isegi riik, kohtukolleegiumi hinnangul sellele, et K. Yavas

pühendati sellesse, mida ta transportima peab. Ringkonnakohus ei pea usutavaks K. Yavase

selgitusi, miks ta ei olnud nõus Soome sõitma. Seda põhjendas ta sellega, et ta ei olnud kunagi

laevaga sõitnud ega soovinud seda teha, ka tundus Helsinki liiga kaugel. Arvestades seda

vahemaad, mille K. Yavas pidi Tallinnasse jõudmiseks läbima, ei pakkunud Helsinki

sihtkohana Tallinnaga asendamine distantsiliselt erilist võitu. Erinevus puudutab eelkõige

seda, et see distants tuli läbida laevaga. Sellega seoses tuleb märkida, et kui Schengeni ala

maismapiiridel pole enamasti enam piiripunkte, on sadamas jätkuvalt olemas piiri

infrastruktuur ja ametnikud ning sellega ka tuntavam oht sõiduki kontrolliks. Nii viitab

sihtkoha vahetus K. Yavase soovil sellele, et ta ei olnud valmis selle piiriületuse riski võtma.

Seda, et piiriületused valmistasid asjaosalistele muret, näitab asjaolu, et K. Yavas pidi andma

Qle piiriületustest teada. Nt tundis Q 15. veebruaril kell 07.23 huvi, kas K. Yavas on

Saksamaalt läbi (tl. 78), kell 07.27 saatis sõnumi, et K. Yavas hoiaks teda kursis, kui on üle

piiri (tl. 79). Kui siis, kui K. Yavas oli Poolas, avaldas Q soovi, et K. Yavas helistaks talle

enne piiri (tl. 82). Samal päeval kell 19.59, 20.46 ja 21.04 tundis Q huvi, kas K. Yavas on juba

Leedu piirile jõudnud (tl. 83). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et see huvi on seletatav

asjaoluga, et piiridel on kõige tõenäolisem sattuda sõidukiga kontrolli. Seda hirmu sõiduki

läbivaatuse ees näitab seegi, et kui K. Yavas kurtis, et Renault on väga täis laetud, küsis Q

kohe, kas auto on sattunud kontrolli (tl. 77). Ka siis, kui K. Yavas teatas, et auto peeti kinni,

tundis Q huvi, kas kinnipidajaks on politsei või toll (tl. 86). Samuti soovis ta, et K. Yavas

saadaks fotod kohast, kuhu auto viiakse (tl. 87). See Q huvi piiride ja sõiduki kontrollimise

vastu on nii silmatorkav, et isegi juhul, kui K. Yavast poleks eelnevalt informeeritud autos

olevatest keelatud esemetest, oleks alust järelduseks, et ta pidas võimalikuks, et veetavas

autos on keelatud kaupa. Koos teiste käsitletavate asjaoludega on aga alust järelduseks, et K.

Yavasele selgitati enne, mida ta transportima peab.

Lisaks sellele, et K. Yavas pidi andma aru piiriületustest, äratab tähelepanu veel see, et Q

andis K. Yavasele korralduse panna GPS-i sihtkohaks Varssavi (tl. 77). Ka autojuhiks kaasa

võetud Xle rääkis K. Yavas alguses, et sihtkohaks on Poola, järgmistest sihtkohtadest rääkis

alles hiljem (kd V; tl. 114 pöördel). X isale Z ütluste kohaselt mainis K. Yavas ka talle

sihtkohana Poolat, kui pöördus tema poole murega, et tal oleks vaja autojuhti, sest tal endal on

juhiluba ära võetud. Ühtlasi väitis Z, et K. Yavas oli sihtkohast rääkides ebamäärane: „Ta

rääkis niimoodi segaselt, et natukene paremale ja vasakule ja ei olnud väga selgelt arusaadav

kuhu täpselt seal.“ (kd V; tl. 121 pöördel)

Samas oli K. Yavasele teada, et ta pidi sõitma Tallinnasse – kui ta oli Varssavist läbi, pani ta

GPS-i sihtkohaks Tallinna, ilma et talle oleks sellekohast korraldust saadetud (tl. 82). Täpset

aadressi, kuhu ta Tallinnas pidi sõitma, ta aga ei teadnud – kui ta kinni peeti ja sihtkoha

aadressi küsiti, saatis ta küsimuse Qle (tl. 85). Kohtukolleegiumi hinnangul oli see

konspiratsioonimeede – auto kinnipidamisel ja keelatud kauba leidmisel ei oleks saadud

teavet selle kohta, kuhu see pidi toimetatama. Seejuures ei olnud olukord selline, kus ka K.

Yavast oleks hoitud sihtkoha suhtes teadmatuses, vaid ta teadis vähemalt riigi ja linna

täpsusega, kuhu ta pidi Renault’ viima. Sellest hoolimata ei jaganud ta seda infot Zga ega

Xga, rääkides neile hoopis Poolast. See paigutab K. Yavase veo tellinutega samasse leeri.

10. Kokkuvõttes on ringkonnakohus seisukohal, et nii töö tellimise kui ka veo enda

asjaolud koos F ja Q vahelise sõnumivahetusega viitavad sellele, et K. Yavas viidi enne seda,

kui ta töö vastu võttis, sellega kurssi, mida ta vedama peab, mis tähendab, et ta tegutses

tahtlikult. K. Yavase vastupidiseid ütlusi peab ringkonnakohus kirjeldatud asjaolude valguses

ebausaldusväärseks.

Järeldust, et K. Yavas teadis Renault’s olevast narkootilisest ainest ja relvadest, ei lükka

ümber ka apellatsioonis viidatud tunnistajate X, Z ja He ütlused Nende ütlustest tuleb välja

üksnes see, et K. Yavas ei rääkinud neile, et Renault’ vedamisega oleks seotud midagi

ohtlikku või ebaseaduslikku. Samas näitavad Z ja X ütlused, et K. Yavas ei olnud nendega

sõidu asjus avameelne, sest ta ei öelnud neile isegi sõidu tegelikku sihtkohta. Kui ta varjas

ettevõtmisse kaasatute eestki esialgu infot sõidu tegeliku sihtkoha kohta, siis pole ka alust

arvata, et ta oleks neile ja ka oma vennale avameelselt rääkinud sellest, et töö sisuks on

narkootikumide ja relvade vedu. Samuti ei anna tunnistajate ütlused, mille kohaselt pukseerija

tavaliselt pukseeritavat autot läbi ei vaata, teavet selle kohta, kuidas toimiti selle veo puhul.

Tegemist ei olnud tavalise K. Yavase jaoks tavapärase veoga ja ta ei võtnud tellimust

pikemata vastu.

Samuti ei lükka seda järeldust ümber kaitsja välja toodud asjaolu, et peale seda, kui K. Yavas

oli tolliangaari juurde jõudnuna andnud Qle teada, et seal on skänner, küsis ta, kas asjad on

halvasti. Kaitsja hinnangul näitab sõnumivahetus, et K. Yavasel tekkis alles siis kahtlus, et

kaubikus võib midagi ebaseaduslikku olla. Kohtukolleegium leiab, et selle väitega võiks

nõustuda, kui poleks muid asjaolusid, mis viitavad sellele, et K. Yavast oli kaubikus olevast

narkootilisest ainest ja relvadest informeeritud. Nagu maakohtu otsuseski märgitud, ei muuda

varasem teadmine autosse peidetud ebaseaduslikest esemetest sellist küsimust mõttetuks –

teades autos olevatest ebaseaduslikest asjadest on põhjust küsida, kas need võivad olla

skänneri abil leitavad. Teisisõnu pole sellisel juhul küsimus selles, kas autos on midagi

ebaseaduslikku, vaid selles, kas skänner võib selle tuvastada. Küsimus on sellisel juhul

skänneri võimekuses ja selline küsimus pole välistatud isegi juhul, kui K. Yavas teadis, kuidas

asjad on peidetud.

11. Ka maakohus on lugenud tõendatuks selle, et K. Yavasele selgitati enne teele asumist,

mida ta vedama peab. Seega on alusetu kaitsja väide, et maakohus pole veenvalt põhjendanud,

miks K. Yavas tegutses just tahtlikult, mitte ettevaatamatusest. Samuti ei pea ringkonnakohus

põhjendatuks kaitsja etteheidet, et kohus pole ära näidanud, et K. Yavas teadis just

narkootikumidest ja relvadest, mitte ei pidanud võimalikuks, et vedu on seotud millegi muu

ebaseaduslikuga.

Eespool käsitletud asjaolud ei näita pelgalt seda, et tellitud vedu oli kahtlane, vaid neist

nähtub üheselt, et veetavas kaubikus oli midagi ebaseaduslikku – seda näitas asjaosaliste

kartus piiriületuste ja auto läbiotsimise ees. Sellele lisanduvad asjaolud, mis näitavad, et K.

Yavast informeeriti, et talt oodatav töö ei ole tavaline puksiirvedu (nt salatsemine töö

tellimisel, esialgseks sihtkohaks Varssavi märkimine). Kui nende kõrvale panna F Qle öeldu,

et töö tegija teadis, mida teeb, on põhjust järelduseks, et K. Yavast informeeriti veose

tegelikust iseloomust ehk sellest, et ta veab suurt kogust narkootilist ainet ning relvi koos

laskemoonaga. Selle kohta, et K. Yavasele oleks väidetud, et ta veab midagi muud

ebaseaduslikku, ei ole ühtegi tõendit esitatud.

Ringkonnakohus möönab, et maakohtu otsuses ei ole lähemalt käsitletud seda, mis annab

alust järelduseks, et K. Yavas pidas võimalikuks, et veab tsiviilkäibes keelatud relvi ja sellega

strateegilist kaupa. Ringkonnakohtu hinnangul annab aga sellekski järelduseks alust

tõendatuks loetud asjaolu, et K. Yavas oli viidud kurssi sellega, mida ta vedama peab.

Kaudsest tahtlusest käidelda tsiviilkäibes keelatud relva saab ringkonnakohtu hinnangul

rääkida juhul, kui isiku jaoks on arusaadav, et tegemist ei ole relvaga, mida tavapäraselt

eraisikuil omada lubatakse. Veetud relvade välimus oli selline, mis osutas pigem sõjaväelisele

otstarbele. See oli äratuntav ka K. Yavasele – tunnistaja K. Ilvese ütluste kohaselt nimetas K.

Yavas, kui autost leitud relvi talle näidati, neid Kalašnikovideks (kd II; tl. 171 pöördel) ehk

seostas neid tuntud sõjalise otstarbega tulirelvadega. Lähtudes sellest, et K. Yavast

informeeriti eelnevalt sellest, mida ta vedama peab, on seega alust järelduseks, et ta pidas

vähemalt võimalikuks, et veetavad relvad pole tsiviilkäibes lubatud.

Põhijoontes samad argumendid näitavad ka K. Yavase kaudset tahtlust strateegilise kauba

veoks. Strateegiline kaup on sõjaline kaup, kaitseotstarbeline toode, inimõiguste rikkumiseks

kasutatav kaup ja kahesuguse kasutusega kaup. Rääkimaks sellest, et K. Yavas pidas

võimalikuks, et veab strateegilist kaupa, on seega vaja, et tema jaoks on mõistetav, et veetav

ese võib vastata mõnele loetletud tunnusele. Tulirelva puhul on küsimus selles, kas tegemist

võib olla eelkõige sõjalisel otstarbel kasutatava relvaga. Nagu eespool märgitud, osutab

veetud relvade välimus sellisele otstarbele, mis oli ka K. Yavasele äratuntav. Kuna relvad olid

peidetud muu kauba hulka ja nende kohta polnud kaasas mingeid dokumente, oli K. Yavasele

kahtlemata arusaadav ka see, et nende vedamiseks on vaja lube, mida tal ei ole. Sellele

viitavad ka K. Yavase sõnumid Qle ja Fle, kus ta oli ilmselgelt mures selle pärast, et kaubikust

relvad leiti (kd III, tl 91, 99).

12. Eelnevast tulenevalt ei tuvastanud ringkonnakohus, et maakohus oleks hinnanud

tõendeid valesti. Kuigi maakohtu otsuses on mõningaid küsimusi käsitletud pealiskaudselt,

kuid kohtuotsust tervikuna on põhjalikult põhistatud ja see, miks jõudis kohus järeldusele, et

K. Yavas on talle süüks pandud kuritegudes süüdi, on jälgitav. Seega ei tuvastanud

ringkonnakohus ka kriminaalmenetlusõiguse rikkumisi, mis tingiks maakohtu otsuse

tühistamise. Samuti ei tuvastanud ringkonnakohus, et maakohus oleks kohaldanud valesti

materiaalõigust. Sellest tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsiooni rahuldamata ja

maakohtu otsuse muutmata, tehes KrMS § 337 lg 1 p-le 1 vastava otsuse.

Kuna ringkonnakohus jätab jõusse süüdimõistva otsuse, ei ole alust rahuldada ka

kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotlust. Samuti tuleb KrMS § 185 lg 2 alusel

jätta apellatsioonimenetluse kulud – K. Yavase õigusabikulud – jätta tema enda kanda.

Allkirjastatud digitaalselt