3-25-11/20 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Kohtunik

Tartu Halduskohus

Ülle Polluks

Määruse tegemise aeg ja koht

13.2.2025, Jõhvi

Haldusasja number

3-25-11

Haldusasi

Vitali Pihlaku kaebus

Menetlusosalised

Kaebaja – Vitali Pihlak

RESOLUTSIOON

1. Kaebus tagastada.

2. Jätta kaebaja taotlused läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. V. Pihlak esitas halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks.

2. Tartu Halduskohus jättis 03.02.2025. a määrusega esitatud kaebuse käiguta, kuna see ei vastanud

HKMS-i nõuetele ja andis kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, samuti jättis halduskohus

rahuldamata kaebaja taotluse menetlusdokumendist (esitatud kaebus) ärakirja saamiseks.

3. Vitali Pihlak esitas 08.02.2025 Tartu Ringkonnakohtule dokumendi, mis on pealkirjastatud

määruskaebusena halduskohtu 03.02.2025. a määruse peale. Selle põhjenduses räägitakse aga

kaebetähtajast ja soovist, et halduskohus pikendaks tõendite esitamise tähtaega asjas 3-25-11.

4. Tartu Ringkonnakohus tagastas 12.2.2025 määrusega määruskaebuse Tartu Halduskohtu

03.02.2025. a määruse peale läbivaatamatult selle esitajale ja edastas Vitali Pihlaku

määruskaebusena pealkirjastatud dokument teadmiseks Tartu Halduskohtule.

5. Kaebaja esitas 8.2.2025 määruskaebusena esitatud dokumendi, milles taotles kohtult oma

poolsete tõendite esitamiseks aja pikendust ning 9.2.2025 teatas kohtule, et ta ei näe käiguta jätmise

määrust jj.

3-25-11

6. Halduskohus selgitas kaebajale 3.2.2025 puuduste määruses kinni peetaval isikul õigus

kaebusega vangla kohustamise nõudes ja ka kahju hüvitamise nõudes halduskohtu poole

pöörduda siis, kui ta on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse, s.o esitanud vanglale

kohustamise taotluse ja/või kahju hüvitamise taotluse ning vangla on selle rahuldamata

jätnud, tagastanud või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kohtule teadaolevalt ei ole kaebaja

nõutavat kohtueelset menetlust läbinud v.a . 5.12.2024 otsus kaebaja taotluse kohta, et talle

ei väljastanud Tallinna Vangla taotlejale uut elamisloakaarti, mistõttu pärast vanglast

vabanemist (17.06.2022) oli taotleja sunnitud elama õues kuni 19.08.2022. HKMS § 121 lg

1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks

lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Seega tuleks juhul, kui kaebaja jääb

kohustamisnõude ja hüvitamisnõue juurde, kaebus selles osas kaebajale tagastada.

Halduskohus hoiatas kaebajat, et kaebajal tuleb esitada kohtule kaebus, mis vastab

halduskohtumenetluse seadustikus toodud kaebuse nõuetele ja kaebuse puudused tuleb

kõrvaldada 5 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kusjuures selgitas, et puuduste

määrus on lõplik.

7. Tallinna Vangla vastas kohtunõudele ja esitas kohtule 5-37/24/143-1 (Vitali Pihlak’u

kahjunõue seoses info mitteedastamisega isikliku elu korraldamise kohta); 5-37/24/143-2

(Tallinna Vangla 05.12.2024 vastus Vitali Pihlaku kahjunõudele); 1-7/1-25/1813-2 (Tallinna

Vangla edastas 15.03.2022 Politsei- ja Piirivalveametile Vitali Pihlak’u elamisloakaardi

taotluse koos tema digitaalse fotoga).

8. 5.12.2024 otsuses leitakse, et vangistusseaduse (VangS) § 60 lg 1 kohaselt abistatakse

kinnipeetavat vabastamise ettevalmistamisel mh isikliku elu korraldamisega seonduvate

dokumentide vormistamisel. Viimane ei tähenda aga seda, nagu oleks Tallinna Vanglal pädevus

väljastada kõiki dokumente. Isikut tõendavate dokumentide, nagu ka elamisloakaardi väljastamise

pädevus on isikut tõendavate dokumentide seaduse § 15 lg 4 p 12 ja lg 5 p 4-6 kohaselt Politsei- ja

Piirivalveametil ja Välisministeeriumil.

9. Tallinna Vangla saatis 15.03.2022 (reg. nr 5-37/24/143-2) Politsei- ja Piirivalveametile Vitali

Pihlaku elamisloakaardi taotluse koos viimase digitaalse fotoga, millega täitis oma VangS §-s 60

sätestatud kohustust. Kuna Tallinna Vangla sooritas Vitali Pihlaku elamisloakaardi taotlemiseks

kõik vajalikud toimingud, puudub käesoleval juhul haldusorgani õigusvastane tegevus kui üks kahju

hüvitamise eeldustest RVastS § 7 lg 1 mõttes. Kui täidetud pole juba vähemalt üks kahju hüvitamise

eelduseks olevatest tingimustest, ei kuulu nõue rahuldamisele ning ülejäänud tingimuste täidetust ei

ole tarvis uurida.

10. Halduskohus nõustub Tallinna Vangla ülalmärgitud seisukohaga.

11. Halduskohus märgib, et 0lenemata nõude liigist ja puuduste kõrvaldamisest või kõrvaldamata

jätmisest on täidetud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 kohaldamise eeldused

- kaebus kuuluks tagastamisele, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 44 lg 1

sätestab, et isik võib kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. See tähendab,

et kaebajale peab kuuluma subjektiivne avalik õigus, mida kaebaja soovib kohtusse pöördumise teel

maksma panna. Olenemata nõude liigist omab asja lahendamisel määravat tähtsust, kas kaebajal oli

õigus nõuda Tallinna Vanglalt mittevaralist kahju, kuna talle ei väljastanud vangla uut

elamisloakaarti.

12. Õige on Tallinna Vangla seisukoht, et elamisloakaardi väljastamine ei ole nende pädevuses.

Kohtule teadaolevalt Politsei- ja Piirivalveamet on V. Pihlakule elamisloakaardi väljastanud

3-25-11

14.11.2022 kehtivusega kuni 14.11.2027 (vt haldusasi 3-23-999). See tähendab, et kaebajal ei ole

kaebeõigust nõuete esitamisel, mille aluseks on, et vangla ei väljastanud taotlejale uut

elamisloakaarti jj.

HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline.

13. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja

õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist,

kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6

sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg-st 1 tulenevalt võib füüsiline isik

nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist mh tervise kahjustamise korral. Avaliku võimu kandja

tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on aga Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9

lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral.

Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu

halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika).

Kirjeldatu alusel ei ole tegemist sellise rikkumisega, mis oleks saanud põhjustada kaebajale

rahaliselt hüvitatavat kahju, ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.

14. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § § 121 g 1 p 2 ja p 4 ja HKMS § 121 lg 2

p 1 ja p 21 alusel.

15. Kaebaja on kohtule esitanud ka 8.2.2025 määruskaebusena dokumendi, milles taotles kohtult

oma poolsete tõendite esitamiseks ja aja pikendust ning 9.2.2025 teatas kohtule, et ta ei näe käiguta

jätmise määrust jj. Tartu Halduskohtu 3.2.2025. a määrusega antud puudused tuli kaebajal

kõrvaldada hiljemalt 10.2.2025. Kohus on kaebuse tagastanud HKMS § § 121 g 1 p 2 ja p 4 ja

HKMS § 121 lg 2 p 1 ja p 21 alusel (vt käesoleva määruse p. 7 jj). Seega jätab kohus kaebaja

kaebuses esitatud taotlused ja käesoleva määruse punktis viis esitatud taotlused läbi vaatamata.

16. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda

uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)