1-25-312/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-25-312

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. veebruar 2025, Tallinn

Kriminaalasja number

1-25-312 (24231753287)

Kohtunik

Margit Roots-Dervishi

Kriminaalasi

Vladimirs Kalina süüdistuses karistusseadustiku (KarS)

§ 424 lg 1 järgi käskmenetluses

Prokurör

Margaret Beres

Süüdistatav

Vladimirs Kalina – sünniaeg: 30. november 1964;

elukoht: xxx; Läti Vabariigi kodakondsus; emakeel: läti

keel, valdab suhtlustasandil vene keelt; xxxharidus;

töökoht: XXX; kehtivad kriminaalkaristused puuduvad

Kaitsja

Indrek Västrik (määratud kaitsja)

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1 ning §-st 254

kohus otsustas:

1. Tunnistada Vladimirs Kalina süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks

rahaline karistus 40 päevamäära (arvestades päevamäära suuruseks 16,24 eurot), s.o

649,60 eurot.

2. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada Vladimirs Kalina karistusaja hulka eelvangistuses

viibitud aeg 16.-17. september 2024, s.o 2 päeva, mis vastab rahalise karistuse 6

päevamäärale ning lugeda tema poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks rahaline

karistus 34 päevamäära, s.o 552,16 eurot.

3. KarS § 66 lg-te 1 ja 3 alusel määrata rahaline karistus tasumisele ositi 12 kuu jooksul

arvates kohtuotsuse jõustumisest, s.o iga kuu vähemalt 46,01 eurot ning viimase kuu

osamakse suurus on 46,05 eurot. Rahaline karistus tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447

1-25-312

Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank, EE957700771001523585 LHV

Pank. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Vladimirs Kalina, kriminaalasi

1-25-312, rahaline karistus“ ja viitenumber 99925400000246. Viitenumbri märkimine

on kohustuslik.

4. Vladimirs Kalinalt välja mõista riigituludesse menetluskuludena määratud kaitsja

tasu 43,92 eurot ja teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1329

eurot, s.o kokku 1372,92 eurot.

5. Menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o

iga kuu vähemalt 114,41 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447

Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank, EE957700771001523585 LHV

Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber

99925700003684

. Viitenumbri

märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt

tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses

täitemenetluses.

EDASIKAEBAMISE KORD

Süüdistataval ja kaitsjal on KrMS § 254 lg 6 ja 7 alusel õigus käskmenetluses tehtud

kohtuotsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja

üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja 15 päeva jooksul ei taotle, et kohus arutaks

kriminaalasja üldkorras, jõustub käskmenetluses tehtud kohtuotsus 15 päeva möödudes alates

kohtuotsuse ärakirja kättesaamisele järgnevast päevast. Vastavalt KrMS § 255 lg-le 1 kui

süüdimõistetu vaidlustab käskmenetluses tehtud kohtuotsuse ja taotleb, et kohus arutaks

kriminaalasja üldkorras, koostab kohtunik kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamise

määruse, mis on aluseks uue süüdistusakti koostamiseks KrMS § 154 järgi ning menetluse

jätkamiseks üldkorras. KrMS § 408 lg 3 kohaselt käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub,

kui selle üldmenetluse korras kohtulikuks arutamiseks taotluse esitamise tähtaeg on

möödunud.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Esitatud süüdistus

1. Vladimirs Kalina 16. septembril 2024 kella 20:55 paiku Harjumaal, Lääne-Harju vallas,

Paldiski linnas, Peetri 11 territooriumil juhtis mootorsõidukit Scania R450

registreerimismärgisega XXXXXX, olles joobeseisundis. Tõendusliku alkomeetri lugem 1.02

mg/l laiendmääramatusega ± 0.10 mg/l (lõplik mõõtetulemus 0.92 mg/l), millega rikkus

Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis.

Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine

tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud

kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning Liiklusseaduse § 69 lg 2 p

1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui

juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas

1-25-312

õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid, pannes seeläbi toime

KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Seega süüdistatav pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o kuriteo, mis

on kvalifitseeritav KarS § 424 lg 1 järgi

2. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Margaret Berens taotleb 21. jaanuaril 2025

koostatud (kuigi süüdistusakti koostamise kuupäevaks on märgitud 21. jaanuar 2024, nähtub

siiski nii kohtute infosüsteemis süüdistusakti edastamise kuupäevast kui ka süüdistusakti

digitaalselt allkirjastamise kuupäevast, et süüdistusakt on koostatud 21. jaanuaril 2025) ja

kohtule edastatud süüdistusakti kohaselt kriminaalasja läbivaatamist käskmenetluse korras,

tehes ettepaneku karistada süüdistatavat V. Kalina KarS § 424 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo

toimepanemise eest rahalise karistusega 40 päevamäära ulatuses, arvestades KarS § 44 lg 2

kohaselt päevamäära suuruseks 16,24 eurot, s.o 649,60 eurot. KarS § 68 alusel tuleb lugeda

eelvangistuses viibitud aeg 16. september - 17. september 2024 s.o 2 päeva (1

eelvangistuspäev = 3 rahalise karistuse päevamäära) ehk 6 päevamäära (s.o 97,44 eurot)

karistuse sisse ning karistuseks jääb 34 päevamäära ehk 552,16. eurot. Juhindudes KarS § 66

kuulub rahaline karistus tasumisele ositi 12 kuu jooksul, mitte vähem kui 46,01 eurot kuus.

Samuti kuuluvad süüdistatava poolt hüvitamisele menetluskulud, milleks on süüdistatavale

riigi poolt määratud kaitsja tasu 43,92 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha, mis on teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1329 eurot. KrMS §

180 lg 3 alusel võimaldada menetluskulud maksta ositi ühe aasta jooksul.

3. Süüdistusakti kohaselt edastatakse süüdistusakti koopia süüdistatavale V. Kalina aadressile

xxx ja määratud kaitsjale Indrek Västrikule e-postile indrek@lawpartner.ee.

4. KrMS § 252 lg 3 kohaselt võivad süüdistatav ja tema kaitsja süüdistusakti saamisest 10

päeva jooksul esitada kohtule kirjaliku seisukoha kriminaalasja lahendamise kohta. KrMS §

253 kohaselt teeb kohus lahendi käskmenetluses kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid

mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale

edastamisest. Prokuröri poolt toimiku vahele lisatud väljavõte Põhja Ringkonnaprokuratuuri

postiregistri tabelist kinnitab, et süüdistusakt edastati 21. jaanuaril 2025 süüdistatavale V.

Kalina kirja teel. Süüdistusakt on 22. jaanuaril 2025 kell 15.17 toimetatud

kättetoimetamisportaalis (KÄPO) kätte ka süüdistatava kaitsjale I. Västrik. Kaitsja ega

süüdistatav ei ole 10 päeva jooksul süüdistusakti saamisest esitanud kohtule kirjalikku

seisukohta kriminaalasja lahendamise kohta.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. KrMS § 251 lg 1 kohaselt kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks

kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus

prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses.

6. Kohus asub seisukohale, et taotlus käskmenetluse kohaldamiseks on asjakohane,

põhjendatud ning vastab KrMS § 251 nõuetele. Kohus nõustub järeldustega, mis on esitatud

süüdistusaktis puutuvalt süüdistuse tõendatusse ning karistuse määra. Eeltoodust tulenevalt

kuulub prokuröri taotlus rahuldamisele.

1-25-312

7. V. Kalinale heidetakse ette KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritud teo toimepanemist, s.o

mootorsõiduki joobeseisundis juhtimist. Kohus kontrollib, kas V. Kalinale etteheidetav tegu

vastab süüteokoosseisu objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele.

8. Kriminaaltoimiku materjalidest on tuvastatav, et V. Kalina peeti 16. septembril 2024 kell

22.04 Paldiski linn, Peetri 11 kahtlustatavana kinni. 16. septembri 2024 sõiduki juhtimiselt

kõrvaldamise otsusest nähtuvalt on V. Kalina LS § 91 lg 2 p 2 alusel 16. septembril 2024

sõiduki Scania R450 registreerimismärgiga XXXXXX juhtimiselt kõrvaldatud, kuna oli alust

arvata, et ta veres või väljahingatavas õigus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on

joobeseisundis. V. Kalina poolt mootorsõiduki joobes juhtimise fakti kinnitab ka

Häirekeskusele 16. septembril 2024 kell 21.17 tehtud kõne kõnesalvestus, milles turvafirma

vahetusevanem P.H. teavitab, et Paldiski Põhjasadamas liiklev autojuht on nähtavalt joobes ja

ei suutnud sõidukiga registreerimismärgiga XXXXXX laevale sõita. Tunnistaja P.H. ütluste

kohaselt viibis ta 16. septembril 2024 Peetri 11, Paldiski linnas sadamas, kui teda teavitati

telefonitsi, et isik ei saa veoauto juhtimisega hakkama ning isikule osutati kui võimalikule

joobes juhile. Tunnistaja ütluste kohaselt viibis juht kabiinist väljas, istudes veoauto kõrval.

Tunnistaja küsis vene keelt kõnelevalt juhilt, kas tema juhtis seda veoautot, millele juht vastas

jaatavalt. Ütlustest nähtuvalt oli antud veoki registreerimismärgiks XXXXXX. Tunnistaja

teavitas politseid. Seejärel vaatas tunnistaja turvaruumist kaameraid, millelt tuvastas, et isik

juhtis veokit antud aadressil kell 20:55-21.00, misjärel parkis veoki ära. Tunnistaja ütlusi ja

mootorsõiduki joobes juhtimise fakti kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud

16. septembri 2024 videosalvestisi aadressil Peetri 11, Paldiski ning millest nähtub, kuidas

sadama territooriumile sõidab punase kabiiniga veok ja manööverdab sadama territooriumil,

seejärel politseisõiduki saabumine veoki juurde ja isikuga politseiauto poole suundumine.

9. Tuvastatud joovet tõendavad 16. septembri 2024 indikaatorvahendi kasutamise protokollid.

Lisaks kontrolliti V. Kalina joovet taadeldud tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110

EST, mille näidud olid 1,07 mg ja 1,02 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning

laiendmääramatust +/- 0,10 mg/l süüdistatava kasuks arvestades oli lõplikuks tulemiks 0,92

mg alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta. Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1

mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja R.T., kasutades taadeldud

mõõtevahendit (taatlustunnistuse nr TTRC-24-00029) ja järgides mõõtemetoodikat. Samuti

nähtub joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollidest, et V. Kalinal esines

joobele viitavate tunnustena häiritud reaktsioonikiirus, aegalane kõne, kerged häired

koordinatsioonis ja unisus.

10. Kuriteo toimepanemine on tõendatud ka V. Kalina enda ütlustega, milles ta kinnitab, et

juhtis 16. septembril 2024 kella 20.55 paiku Harjumaal, Lääne-Harju vallas, Paldiski linnas,

Peetri 11 territooriumil mootorsõidukit Scania R450 registreerimismärgiga XXXXXX, olles

alkoholi joobeseisundis. Ütluste kohaselt jõi ta 15. septembril vastu 16. septembrit 2024 ära

1,5 l viina. Ta selgitas, et pidi 16. septembril 2024 minema reisile Eestist Rootsi. Ta istus

mootorsõiduki rooli 16. septembril 2024 kella 18.00 paiku, alustades sõitu Tallinnast,

Peterburi teelt. Enne rooli istumist tundis, et ei ole veel kaineks saanud. Seejärel sõitis

Paldiski Sadamasse ning pidi edasi sõitma laeva peale, kuid ajal, mil ta manööverdas sadama

territooriumil, pöördus tema poole turvamees, kes küsis, kas ta on joonud, millele ta vastas

1-25-312

jaatavalt. Siis ootas V. Kalina rahulikult politsei saabumist, turvamees viibis tema auto juures

ja jälgis teda, alkoholi ta sellel ajal enam ei tarvitanud. Kui politseipatrull kohale saabus,

pandi ta puhuma ja saadi positiivne tulemus. Edasi viidi V. Kalina politseijaoskonda, kus

puhus tõenduslikku alkomeetrisse ning nõustus tuvastatud tulemusega. Seejärel viidi ta

arestimajja. V. Kalina kinnitas ka, et videosalvestise kuvatõmmiselt nähtava sõidukiga Scania

R450 registreerimismärgiga XXXXXX sõitis 16. septembril 2024 kella 20:55 paiku Paldiski

Sadama territooriumil joobeseisundis tema. Ütlustest nähtuvalt nõustub V. Kalina

käskmenetlusega ja palub ennast karistada rahalise karistusega. V. Kalina sõnul töötab ta

XXX-s ning tema keskmine kuupalk on 1500 eurot. Samuti, et Lätis tal seadusega probleeme

ei ole olnud, ta on kriminaalkorras karistamata isik.

11. V. Kalina rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla

joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise

või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis

avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja

reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht

kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Praegusel juhul sisaldus isiku väljahingatava õhus alkoholi 0,92 mg ühe liitri kohta, seega oli

V. Kalina kahtlemata joobeseisundis.

12. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tõendatud, et V. Kalina juhtis 16. septembril

2024 mootorsõidukit Scania R450 registreerimismärgiga XXXXXX joobeseisundis ning see

tegu vastab KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivsele koosseisule.

13. Kohus leiab, et V. Kalina on teo toime pannud kavatsetult (KarS § 16 lg 2). Tahtluse

hindamisel võtab kohus arvesse V. Kalina ütluseid, mille kohaselt jõi ta 15. septembril vastu

16. septembrit 2024 ära 1,5 l viina ning istus 16. septembril 2024 kella 18.00 paiku

mootorsõiduki rooli, kuigi tundis, et ei ole veel kaineks saanud. Seega oli V. Kalina teadlik

sellest, et sõidukit juhtima asudes ei olnud ta kaine. Eeltoodu tõttu oli V. Kalina käitumine

eesmärgipärane ja teadlik, st V. Kalina sai aru, et ta on juhile keelatud seisundis, kuid

hoolimata sellest asus ta mootorsõidukit juhtima. Selline käitumine on vaadeldav süüteo

toimepanemisena kavatsetult. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei

tuvastanud.

14. Kohtu hinnangul vastab V. Kalina tegu mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o

KarS § 424 lg 1 objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele, mistõttu tuleb ta kuriteo

toimepanemises süüdi tunnistada.

Karistus

15. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab

arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

16. KarS 424 lg 1 järgi toimepandud kuriteo eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus

või kuni kolmeaastane vangistus. KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista

rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Prokurör teeb süüdistusaktis

ettepaneku karistada süüdistatavat V. Kalina rahalise karistusega 40 päevamäära ulatuses,

1-25-312

arvestades KarS § 44 lg 2 alusel päevamäära suuruseks 16,24 eurot, seega rahalise karistusega

649,60 eurot.

17. Kohus asub seisukohale, et prokuröri esitatud ettepanek karistuse mõistmise osas on

põhjendatud ja kohus nõustub süüdistusaktis märgitud karistuse liigi ja määraga. Kohus

hindab V. Kalina süüd keskmisest väiksemaks. Hinnates V. Kalina süü suurust talle KarS §

424 lg 1 järgi etteheidetava kuriteo toimepanemisel, tuleb esmalt arvesse võtta joobe suurust.

Kuna alkoholijoobe puhul on mootorsõiduki juhtimise keeld seotud alkoholi määraga veres

või väljahingatavas õhus, sõltub V. Kalina süü esiteks sellest, kui palju ületas tema

väljahingatava õhu alkoholisisaldus piirmäära, millest alates on mootorsõiduki juhtimine

keelatud. V. Kalinal tuvastati alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,92 mg/

l. Võttes arvesse, et LS § 69 lg 2 p-s 1 sätestatud piirmääraks, millest alates loetakse isik

joobes olevaks, on 0,75 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta, saab öelda, et V.

Kalina väljahingatava õhu alkoholisisaldus oli tunduvalt üle piirmäära. Samas tuleb arvesse

võtta, et V. Kalina on varem kriminaalkorras karistamata ning oma süüd tunnistanud, andes

toime pandud teo osas üksikasjalike ütlusi. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus

seega puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Eeltoodust tulenevalt peab kohus võimalikuks kohaldada süüdistatava suhtes kergemaliigilist

karistust rahalise karistuse näol. Maksukohuslaste registri väljavõttest nähtub, et V. Kalina

2024.a tehtud tulumaksuga maksustatavate väljamaksete summa pärast tulumaksu

mahaarvamist oli 4337 eurot ning 2023.a oli V. Kalina deklareeritud tulu pärast tulumaksu

mahaarvamist 8638 eurot. Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme

kohta nähtub, et V. Kalina 2023.a netosissetulek oli 8638 eurot ja keskmise päevasissetuleku

suurus (pärast mahaarvamisi) 16,24 eurot. Prokurör on seega karistusettepanekus lähtunud V.

Kalinale mõistetava rahalise karistuse päevamäära arvestamisel õigesti päevamäärast 16,24

eurot. Arvestades V. Kalina süü suurust, mis on keskmisest väiksem, kuriteo asjaolusid, süü

tunnistamist süüdistatava poolt ja kahetsust ning karistuse eripreventiivseid eesmärke, peab

kohus põhjendatuks prokuröri ettepanekut mõista karistuseks rahaline karistus alla

sanktsioonimäära keskmist määra.

18. Samuti on põhjendatud prokuröri ettepanek lugeda KarS § 68 alusel eelvangistuses

viibitud aeg 16. september 2024 - 17. september 2024 s.o 2 päeva (1 eelvangistuspäev = 3

rahalise karistuse päevamäära) ehk 6 päevamäära (s.o 97,44 eurot) karistuse sisse, mille tõttu

jääb V. Kalina karistuseks 34 päevamäära ehk 552,16 eurot.

19. Eeltoodut arvestades asub kohus seisukohale, et V. Kalina tuleb süüdi tunnistada

KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 40 päevamäära (arvestades

päevamäära suuruseks 16,24 eurot), s.o 649,60 eurot. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvestada

V. Kalina karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 16.-17. september 2024, s.o 2 päeva,

mis vastab rahalise karistuse 6 päevamäärale ning lugeda tema poolt ärakandmisele kuuluvaks

karistuseks rahaline karistus 34 päevamäära, s.o 552,16 eurot. KarS § 66 lg-te 1 ja 3 alusel

määrata rahaline karistus tasumisele ositi 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, s.o

iga kuu vähemalt 46,01 eurot ning viimase kuu osamakse suurus on 46,05 eurot. Rahaline

karistus tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB

Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank,

1-25-312

EE957700771001523585 LHV Pank. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Vladimirs

Kalina, kriminaalasi 1-25-312, rahaline karistus“ ja viitenumber 99925400000246.

Viitenumbri märkimine on kohustuslik.

20. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Süüdistatavalt V. Kalinalt kuuluvad väljamõistmisele menetluskulud, s.o

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 43,92 eurot ning

KrMS § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva

kohtuotsusega kaasnev sundraha 1329 eurot ehk kokku 1372,92. KrMS § 180 lg 3 alusel

määrab kohus menetluskulude tasumise ositi ühe aasta jooksul. Seega kuulub ühes kuus

tasumisele 114,41 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)