1-11-11222/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-11-11222

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

14.oktoobril 2011.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul prokurör Jane Pajus kaitsja advokaat Mare Laur osavõtul arutades avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kriminaalasja

süüdistatav Urmas Koidik, IK 36909275710, elukoht: XXX kriminaalkorras karistatud 3 korral, väärteokorras karistatud, tõkend elukohast lahkumise keeld,

süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet,

t u v a s t a s:

Süüdistus

Urmas Koidikut süüdistatakse selles, et tema, varem vargusi toime pannud isikuna, on detsembris 2009.a, täpselt tuvastamata kuupäeval Tartumaal Rõngu vallas XXX külas XXX allee kinnistul tunginud saunahoonesse kasutades omaniku V.A. teadmata enda valdusse jäetud võtit ning ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtnud ligikaudu 1000 kg vanametalli koguväärtusega 127,87 eurot.

Sellega Urmas Koidik, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud varguseid, sissetungimisega, pani toime KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi vargusena kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 199 lg 2 p-des 4, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui Urmas Koidik ei pane 2-aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid, mis kohustavad teda: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustada Urmas Koidikut käitumiskontrolli ajal heastama tekitatud kahju kuni kahjusumma, s.o 165,64 eurot lõpliku tasumiseni, tasudes 10 kuu jooksul igakuiselt kannatanu nimetatud arveldusarvele vähemalt 16 eurot, üheteistkümnendal kuul 5,64 eurot.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Urmas Koidik tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kuriteoga on tekitatud kahju summas 165,64 eurot (s.h varastatu väärtus 127,87 eurot, lukusüdamiku vahetus 9,59 eurot, lõhutud sauna akna klaasi vahetamine 19.18 eurot), millises summas on kannatanu V.A. esitanud ka tsiviilhagi. KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kriminaalmenetluses on tõendamist leidnud Urmas Koidiku poolt kannatanule varalise kahju tekitamine ja tema süü selles, samuti on leidnud tõendamist, et tekitatud varalise kahju suurus vastab tsiviilhagis ja kokkuleppes toodud summale. Seega leiab kohus, et kannatanu tsiviilhagi on täies ulatuses põhjendatud ning tuleb rahuldada. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Menetluskuludena kuulub Urmas Koidikult KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ning kokkuleppe sõlmimisel ja kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et Urmas Koidiku puhul on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ning jätta osa menetluskulusid riigi kanda. Urmas Koidik on töötu ning elatub vaid invaliidsuspensionist. Ta on töövõimetuspensionär 80% ulatuses ning tema ainukese sissetuleku moodustab pension 197 eurot. Isiklikku elamispinda ta ei oma ja ta elab üürikorteris. Käesoleva otsuse kohaselt tuleb tal lisaks menetluskuludele tasuda igakuiselt ka kuriteoga kahju hüvitust. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et menetluskulude täies ulatuses tasumine käiks Urmas Koidikule ilmselt üle jõu. Samuti on põhjendatud väljamõistetavate menetluskulude tasumise määramine osade kaupa.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada Urmas Koidik KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ja mõista karistuseks kuus (6) kuud vangitust.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Urmas Koidik ei pane kahe (2) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1. elab kohtu poolt määratud alalises elukohas – 2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda; 3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 75 lg 2 p 1 alusel määrata Urmas Koidikule käitumiskontrolli ajal lisakohustus heastada kuriteoga tekitatud kahju tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates kümne (10) kuu jooksul igakuiselt vähemalt kuusteist (16) eurot ning üheteistkümnendal (11) kuul viis (5) eurot 64 senti kuni väljamõistetud tsiviilhagi lõpliku tasumiseni kannatanu V.A. arveldusarvele nr. XXX (Swedbank).

KarS § 78 p 1 alusel hakata Urmas Koidiku katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Määrata Urmas Koidik katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse (asuk. Kalevi 1, Tartu ) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel mõista Urmas Koidikult kannatanu V.A. (IK XXX) kasuks välja tsiviilhagi ükssada kuuskümmend viis (165) eurot 64 senti.

Urmas Koidiku suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 180 alusel välja mõista Urmas Koidikult riigituludesse menetluskuludena sundraha kolmkümmend (30) eurot ja kaitsjatasu kümme (10) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda.

Määrata, et Urmas Koidikul on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe (1) aasta jooksul.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik